Tsiviilasi nr 2-19-12317 KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Tallinna Ringkonnakohus, tsiviilkolleegium Kohtukoosseis Eesistuja Vallo Kariler, liikmed Kaija Kaijanen ja Ande Tänav Otsuse tegemise a

) § 657 lg 1 p 1). 13. Ringkonnakohtu hinnangul kohaldas maakohus otsuse tegemisel materiaalõiguse norme õigesti ega rikkunud menetlusnorme. Maakohtu otsuse põhjendav osa vastab

§ 442lg-s 8 sätestatule.

14. Apellatsioonkaebuses kordab hageja maakohtus esitatud väiteid. Maakohus on otsuses nendele hinnangu juba andnud ja käsitlenud neid piisava põhjalikkusega. Ringkonnakohus nõustub esimese astme kohtu otsuse põhjendustega ja tulenevalt

§ 652

lg p 1 alusel võtab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse läbivaatamisel ja lahendamisel aluseks esimese astme kohtus tuvastatud faktilised asjaolud, kuna puuduvad kahtlused vastavate faktiliste asjaolude tõendamise menetluse õiguspärasuse või ebapiisava ulatuse kohta ja ringkonnakohus ei pea nimetatud asjaolude uut tuvastamist vajalikuks. 15. Vastuseks apellatsioonkaebusele märgib ringkonnakohus järgmist. Elatisehagi rahuldamiseks tuleb tuvastada kohustatud isiku ülalpidamise kohustuse rikkumine, mis võib seisneda esmajoones ülalpidamise ebapiisavas või ebaregulaarses andmises (vt nt Riigikohtu otsust tsiviilasjas nr 3-2-1-57-04, p-d 9 ja 10; otsust tsiviilasjas nr 3-21-108-07, p 11). Seega saab elatisehagi rahuldada üldjuhul üksnes ülalpidamiskohustuse rikkumise korral. Juhul, kui on alust eeldada, et võlgnik ei täida kohustust õigel ajal, võib

§ 369

järgi esitada hagi ka tulevase nõude, sh pärast hagi esitamist sissenõutavaks muutuvate korduvate kohustuste täitmiseks. Aluse selliseks eelduseks annab esmajoones ülalpidamiskohustuse varasem rikkumine, aga ka muud asjaolud, mis annavad alust eeldada, et ülalpidamist andma kohustatud isik keeldub suure tõenäosusega edaspidi regulaarselt elatist maksmast või ei tee seda piisavalt (vt Riigikohtu 25.05.2011 otsust tsiviilasjas nr 3-2-1-37-11, p 14). Pooled ei vaidle selle üle, et kostja täidab hageja suhtes ülalpidamisekohustust, tasudes 270 eurot kuus. Hageja vanemate pingelistest suhetest ning hageja poolt esile toodud eluruumiga seonduvast ei saa ringkonnakohtu hinnangul järeldada seda, et kostja tulevikus oma kohustusi ei täidaks. Ringkonnakohtu hinnangul on hageja kartused põhjendamatud. Hageja väidete kohaselt on hageja ema ja kostja suhted olnud pingelised juba mõnda aega. Samas ei ole see kostja käitumises mingeid muutusi põhjustanud ja kostja täidab endiselt oma ülalpidamiskohustust hageja suhtes. Samuti ei saa ringkonnakohtu hinnangul ülalpidamiskohustuse täitmata jätmist järeldada asjaolust, et kostja on äriühingu juhatuse liige. Hageja sellekohane väide põhineb oletusel, et äriühingu majanduslik olukord võib halveneda. Kohus ei saa otsust tehes oletustele tugineda, kuid ka juhul kui äriühingu majanduslik olukord halveneks, ei saa sellest järeldada, et kostja ei täidaks oma kohustusi. 16. Ringkonnakohtu hinnangul jättis maakohus õigesti menetluskulud hageja kanda.

§ 162lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Üksnes hagilises abielu ja põlvnemise asjas saab kohus jätta

§ 164lg 1 alusel poolte endi kanda.

Ülalpidamisasja puhul on sätestatud erand

§ 164

lg-s 3, kuid antud erand käesolevas asjas ei kohaldu sättes nimetatud eelduste puudumise tõttu.

§ 162

lg 4 näeb ette kohtu diskretsiooniõiguse jätta menetluskulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda, kui vastaspoole kulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti, oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole hageja esile toonud, mille tõttu on temalt menetluskulude väljamõistmine äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik. 17. Kuna apellatsioonkaebust ei rahuldata, tuleb jätta apellatsioonimenetluses kantud menetluskulud

§ 171lg 1 alusel apellandi kanda. 4

§ 174lg 3 alusel kindlaks ringkonnakohtus kantud menetluskulude rahalise suuruse.

1. Kostja menetluskulude nimekirja kohaselt on kostja menetluskuludeks ringkonnakohtus esindajakulu 480 eurot. Esindaja ajakulu oli 4 tundi ja tunnitasu 120 eurot (sisaldab käibemaksu). Ringkonnakohtu hinnangul on nimetatud esindaja kulu arvestades asja mahtu ja keerukust põhjendatud ja vajalik ning see tuleb hagejalt kostja kasuks välja mõista.
2. Menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati (

§ 178lg 1). (allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) Vallo Kariler Kaija Kaijanen Ande Tänav 5