KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus, tsiviilkolleegium Kohtukoosseis Eesistuja Gaida Kivinurm, liikmed Meeli Kaur ja Indrek Soots Otsuse tegemise aeg ja koht 16.01.2020, Tal

§ 76

lg-tele 1 ja 3, §-le 100, § 101 lg 1 p-le 1, § 108 lg-le 1, § 208 lg-le 1 ja § 217 lg-le 1 ning märkis, et kostja vastuväited on paljasõnalised ja tõendamata, et saadud tarne eest on tasutud. Maksekorraldusest nr D5811 nähtuvalt on kostja ise selgitanud arves, et tegemist on osa arve tasumisega. Kauba üleandmist kinnitab hagis esile toodud koguses tarnete saatelehtede väljavõte (tl 51) ning poolte esindajate e-kirjavahetus (tl 52). Kostja esindaja on nimetatud dokumendid e-toimiku vahendusel 24.04.2019 kätte saanud ning tõenditele vastuväiteid ei esitanud. 8.

§ 82

lg-le 7 ning märkis, et kuna antud juhul ei ole kostja oma lepingulisi kohustusi nõuetekohaselt täitnud ja võlgnevust arvetel ettenähtud tähtajaks tasunud, on tegemist kohustuse rikkumisega tulenevalt VÕS §-st 100. Seega on hagejal õigus vastavalt VÕS § 101 lg 1 p 1 nõuda kostjalt kohustuse täitmist. Kuivõrd kostja ei ole esitanud tõendeid selle kohta, et ta oleks saadud kauba eest tasumise kohustuse täitnud, siis rikub kostja lepingust tulenevat tasumise kohustust VÕS § 100 mõttes ja hagi tuleb rahuldada. 9.

§ 101lg 1 p-le 6, § 113 lg-le 1 ja Ts

MS §-le 367 ning märkis, et hageja on arvestanud viivise perioodil 28.11.2018-17.01.2019 VÕS § 113 lg 1 alusel kokku 51 viivitatud päeva eest summas 1368,94 eurot. Hageja palub viivise välja mõista kuni põhinõude täieliku tasumiseni. Kuivõrd hagi põhinõude osas kuulub rahuldamisele, tuleb välja mõista ka viivis.

1. Maakohus jättis menetluskulud kostja kanda (TsMS § 162 lg 1) ning mõistis kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud 2450 eurot koos käibemaksuga ning määras, et menetluskuludelt kuulub tasumisele viivis. Apellatsioonkaebus
2. Kostja palub 25.07.2019 apellatsioonkaebuses maakohtu otsuse tühistada ja jätta menetluskulud hageja kanda.
3. Maakohus on rikkunud TsMS § 232 lg-t
4. Kohus ei ole otsust tehes arvesse võtnud kostja poolt 13.03.2019 esitatud seisukohti vastuses hagiavaldusele.
5. Lisaks ei ole kohus otsuse resolutsioonis viivisenõude lahendamisel lähtunud hageja poolt taotletust. Hageja palus välja mõista VÕS § 113 lg 1 alusel arvestatav viivitusintress kindla summana kuni kohtuotsuse tegemiseni ning kohtuotsuse tegemisest alates kuni põhinõude täieliku tasumiseni. Järelikult tulnuks kohtul viivis välja mõista kindla summana seisuga 14.05.2019, kui kohus otsuse tegi. Kohus aga mõistis otsuse resolutsiooni järgi viivise välja kindla summana alates väidetavalt kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni hagiavalduse esitamiseni kindla summana ja sellest edasi VÕS § 113 lg 1 alusel kuni nõude kohase täitmiseni. Kohus oleks pidanud lähtuma hageja poolt hagiavalduses taotletust. Vastustaja seisukoht
6. Hageja palus jätta apellatsioonkaebuse rahuldamata ja menetluskulud kostja kanda. Ringkonnakohtu seisukoht
7. Tsiviilkolleegium, tutvunud kirjalikus menetluses asja materjaliga, leiab, et maakohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud ning apellatsioonkaebuse väited ei anna alust selle tühistamiseks. Otsus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 1 alusel jätta muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata. Ringkonnakohtu hinnangul ei rikkunud maakohus otsuse tegemisel menetlusõiguse norme ja kohaldas materiaalõiguse norme õigesti. 3 Maakohus on oma seisukohti piisavas ulatuses põhjendanud. Kolleegium nõustub esimese astme kohtu põhjendustega ja TsMS § 654 lg-st 6 tulenevalt neid ei korda.
8. Ebaõige on kostja seisukoht, et kohus ei ole otsust tehes arvesse võtnud kostja poolt 13.03.2019 vastuses hagiavaldusele esitatud seisukohti. Kostja ei ole vastuses hagiavaldusele esitanud ühtegi tõendatud vastuargumenti, mida maakohus oleks saanud eraldi hinnata ja arvesse võtta. Kostja esitas üksnes üldise paljasõnalise vastuväite, et hageja ei ole tõendanud, mis hinnaga, koguses ja kvaliteediga väidetavaid tarneid on haginõudes silmas peetud. Maakohus on hageja poolt esitatud kirjalike tõendite (ostumüügileping, tarnete saatelehtede väljavõte, arve, maksekorraldus arve osalise tasumise kohta, poolte e-kirjavahetus) alusel tuvastanud, mis hinnaga, koguses ja kvaliteediga tarne eest hageja tasumist nõuab, mis pidi arusaadav olema ka kostjale. Riigikohus on asunud seisukohale, et hagi rahuldamata jätmine ei ole põhjendatud olukorras, kus hageja esitab oma nõuet kinnitavad tõendid, kuid kostja tugineb vaid üldisele vastuväitele ning ei vaidlusta sõnaselgelt hageja esiletoodud asjaolusid ega esita oma vastuväiteid kinnitavaid tõendeid (vt Riigikohtu 21.06.2011otsus tsiviilasjas nr 3-2-155-11, p 13).
9. Asjaolu, et maakohus mõistis viivise välja kindla summana kuni hagiavalduse esitamiseni, mitte kuni otsuse tegemiseni, nagu hagiavalduses taotletud, ei riku kostja õigusi. Mõlemal juhul peab kostja tasuma võlgnetavalt põhisummalt viivist seadusjärgses määras alates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni, mida on nõudnud ka hageja. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
10. TsMS § 173 lg 1 kohaselt määrab kohus asjas tehtavas lõpplahendis kindlaks menetluskulude jaotuse. Maakohus jättis menetluskulud kostja kanda ja ringkonnakohtul pole alust otsust selles osas muuta. Apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmisel jäävad TsMS § 171 lg 1 alusel apellatsioonimenetluse kulud samuti kostja kanda.
11. Maakohus määras hageja põhjendatud ja vajalike menetluskulude suuruseks 2450 eurot, sellest riigilõiv on 1550 eurot ja õigusabikulud 900 eurot. Maakohus on hageja esindaja kulude põhjendatust ja vajalikkust hinnanud ning ringkonnakohtul pole põhjust seda ümber hinnata.
12. Maakohus määras hüvitatava kulu kindlaks rahaliselt, mistõttu teeb seda TsMS § 174 lg 3 järgides ka ringkonnakohus.
13. Tulenevalt menetluskulude jaotusest tuleb need rahaliselt kindlaks määrata hageja kulunimekirja põhjal. Hageja taotleb 375 euro hüvitamist 2,5 t õigusabi eest tasumääraga 150 eurot/t ilma käibemaksuta. Hageja esindaja tutvus maakohtu otsusega ja apellatsioonkaebusega ning koostas vastuse, kokku 2,5 tundi. Need toimingud on vajalikud ja põhjendatud, samuti on tasumäär kohtupraktikas aktsepteeritava suurusega. Hageja ei nõua käibemaksu hüvitamist. Vastavalt hageja taotlusele ja TsMS § 177 lg-le 4 tuleb kostjal hüvitamisele kuuluvatelt kuludelt tasuda viivist. /allkirjastatud digitaalselt/ Gaida Kivinurm /allkirjastatud digitaalselt/ Meeli Kaur /allkirjastatud digitaalselt/ Indrek Soots 4