1-19-5450 HARJU MAAKOHUS TALLINNA KOHTUMAJA KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Tallinna kohtumaja Määruse tegemise aeg ja koht 18.03.2020.a. Tallinn Kriminaalasja number 1-19-5450 (18230200417) Kohtukoo

§ 202lg 1 alusel.

1 2.

§ 202

lg 2 p 2 alusel kohustada J G’it maksma 250 (kakssada viiskümmend) eurot riigituludesse 6 (kuue) kuu jooksul alates kohtumääruse jõustumisest, s.o hiljemalt 18.09.2020.a.

1. Väljamõistetud summa tuleb tasuda Rahandusministeeriumi kontole nr EE571010220229377229 SEB Pank, kontole nr EE062200221059223099 Swedbank, kontole nr EE221700017003510302 Luminor Bank, maksekorraldusse märkida viitenumber
2. 4.

§ 202

lg 2 p 5 alusel määrata, et J G on kohustatud osalema sotsiaalprogrammis liiklusrikkujate rehabilitatsiooniprogramm „Korralik juht“, mille viib läbi MTÜ Eesti Liikluskäitumise Arenduskeskus ja määrata selle täitmise tähtajaks 6 (kuus) kuud alates kohtumääruse jõustumisest, s.o 18.03.2020.a. 5.

§ 202

lg 2 p 1 alusel kohustada J G’it tasuma: kriminaalmenetluse kulud – joobeseisundi tuvastamise kulud summas 184 (ükssada kaheksakümmend neli) eurot; määratud kaitsjale makstud tasu summas 150 (ükssada viiskümmend) eurot.

1. Kriminaalmenetluse kulud tasuda 6 (kuue) kuu jooksul käesoleva kohtumääruse teatavaks tegemisest Maksu- ja Tolliameti kontole nr EE351010052031000004 SEB Pank, kontole nr EE502200221014193355 Swedbank, kontole nr EE401700017002872300 Luminor Bank, maksekorraldusse märkida viitenumber
2. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord Määrus ei ole määruskaebe korras vaidlustatav. Asjaolud: 2 Harju Maakohtu menetluses on kriminaalasi 18230200417 J G’i süüdistuses KarS § 424 lg 1 järgi üldmenetluses. Kriminaalasjas süüdistatakse J G’i selles, et tema juhtis tahtlikult 09.05.2018 kella 21.15 ajal xxxx asuva maja juures mootorsõidukit xxxx registreerimismärgiga xxxx, olles joobeseisundis (narkojoove kanepist). Sellise tegevusega rikkus J G • liiklusseaduse § 69 lg 1 /Juht ei tohi olla joobeseisundis. Juht ei tohi olla joobeseisundis. Joobeseisundi või LS paragrahvi lõikes 3 nimetatud piirmäära ületamine tuvastatakse korrakaitseseaduses sätestatud korras/ • korrakaitseseaduse § 36 lg 1 /Joobeseisund on alkoholi, narkootilise või psühhotroopse aine või muu joovastava aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisund, mis avaldub väliselt tajutavas häiritud või muutnud kehalistes või psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides/ ning § 36 lg 4 p 1 ja 2 /Joobeseisundi liigid on: 1) alkoholijoove; 2) narkootilise, psühhotroopse või muu joovastava aine tarvitamisest põhjustatud joove/ nõudeid. Süüdistusakti kohaselt, J G mootorsõiduki juhtimisega joobeseisundis pani toime KarS § 424 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Menetluse käik 12.03.2020.a. toimunud kohtuistungil taotles prokurör kriminaalmenetluse lõpetamist

§ 202

alusel, märkides, et tegemist on II astme kuriteoga, isiku süü ei ole suur, kuritegu leidis aset aastal 2018.a. Ka märkis prokurör, et J. G on käesolevaks hetkeks tasunud ära enamus trahvidest, mis on talle tema poolt toimepandud väärtegude eest määratud, samuti ei ole J. G alates maist 2018.a toime pannud mitte ühtegi väärtegu ega kuritegu. Prokurör lisas, et J. G on nõus tasuma riigituludesse 250 eurot ning on nõus läbima sotsiaalprogrammi, ehk liiklusrikkujate rehabilitatsiooni programmi ,,Korralik juht’’, mis kestab 1 kuu ning selle sagedus on 4 õhtut ning see on maksumusega 230 eurot. Ka märkis prokurör, et J. G on nõus tasuma kriminaalmenetluse kulud. Kohustused tuleb täita 6 kuu jooksul alates kohtumääruse jõustumisest. Kaitsja toetas prokuröri taotlust. Süüdistatav kinnitas, et on nõus prokuröri taotlusega. Määruse motiivid: Kohus, tutvunud prokuröri taotluse, süüdistatava ja kaitsja seisukohtadega, leiab, et prokuröri taotlus kuulub rahuldamisele ning kriminaalasi kuulub lõpetamisele

§ 202lg 1 kohaselt.

Nimetatud säte näeb ette, et kui kriminaalmenetluse esemeks on teise astme kuritegu, kohtualuse süü ei ole suur ning ta on heastanud või asunud heastama kuriteoga tekitatud kahju ja tasunud kriminaalmenetluse kulud või võtnud endale kohustuse tasuda kulud ning kui kriminaalmenetluse jätkamiseks puudub avalik menetlushuvi, võib prokuratuur kahtlustatava või süüdistatava nõusolekul taotleda, et kohus kriminaalmenetluse lõpetaks.

§ 202

lg 2 p-de 1, 2, 5 kohaselt võib kohus kriminaalmenetluse lõpetamisel prokuröri taotlusel ja süüdistatava nõusolekul panna talle kohustuse tasuda kriminaalmenetluse kulud; maksta kindel summa riigituludesse või sihtotstarbeliseks kasutamiseks üldsuse huvides; osaleda sotsiaalprogrammis. Käesoleval juhul on tegemist teise astme kuriteoga, tegu pandi toime mais 2018.a. Isik on hüvitanud varasemalt määratud rahatrahvid. Kohtule teadaolevalt ei ole J G toime pannud uusi 3 süütegusid kuni käesoleva hetkeni. J G on nõus tasuma kriminaalmenetluse kulud, maksma kindla summa riigituludesse ning osalema sotsiaalprogrammis. Antud juhul leiab kohus, et süüdistatava süü ei ole suur, puudub avalik menetlushuvi ning on võimalik kriminaalmenetlus lõpetada

§ 202lg 1 alusel.

Kohus peab põhjendatuks määrata, et kriminaalmenetluse lõpetamisel tuleb J G’il tasuda kriminaalmenetluse kulud, milleks on joobeseisundi tuvastamise kulud summas 184 eurot ja määratud kaitsjale makstud tasu summas 150 eurot. Ka tuleb J G’il maksta 250 eurot riigituludesse ning osaleda sotsiaalprogrammis ,,Korralik juht’’, mille viib läbi MTÜ Eesti Liikluskäitumise Arenduskeskus. Lähtuvalt

§ 202lg-st 3 tulenevalt ei või kohustuste täitmise tähtaeg ületada kuut kuud.

Kohus leiab, et prokuröri taotlus kohustada isikut kohustusi täitma 6 kuu jooksul on põhistatud. Kohus juhindub

§ 145, § 202, § 206, § 385 p 10.

Merle Parts Kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/ 4