lg 2 p 1 ja 2, § 263 lg 1 p 1, § 199 lg 2 p 4 ja 8 ning § 121 lg 2 p 3 järgi ning
lg 1 kohaldamisega mõisteti liitkaristuseks 1 aasta 5 kuud vangistust.
lg 1 alusel arvati eelvangistuses viibitud aeg karistusaja hulka ning Magnus Saarel jäi kanda 1 aasta 4 kuud 27 päeva vangistust.
lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust Magnus Saarele kriminaalasjas nr 1-15-6769 Tartu Maakohtu 07.09.2015.a otsusega karistuseks mõistetud vangistuse ära kandmata osa võrra ning mõisteti liitkaristuseks 2 aastat 6 kuud 26 päeva vangistust.
lg 1 alusel arvati eelvangistuses viibitud aeg karistusaja hulka ning kohus luges karistuse kandmise alguseks 01.09.2017. Viru Maakohtu 15.05.2019.a kohtumäärusega vabastati Magnus Saar Tartu Maakohtu 30.01.2018 otsusega mõistetud karistuse kandmisest tingimisi enne tähtaega. Magnus Saarele määrati katseaeg kuni karistusaja lõpuni ehk kuni 27.03.2020 ning samaks ajaks allutati ka 1
Magnus Saare kriminaalhooldus algas 31.05.2019 ja lõpeb 27.03.2020. Kriminaalhooldusametnik esitas 16.03.2020 kohtule erakorralise ettekande Magnus Saare kohta, sest hooldusalune käis 26.02-03.03.2020 ilma kriminaalhooldusametniku loata Soomes, ning ei ilmunud 04.03.2020 ametniku vastuvõtule. Ilma loata välisriigis käimise kohta selgitas Magnus Saar, et käis tööintervjuul ning saab aru, et oleks pidanud ametnikku teavitama. Registreerimisele ilmumata jätmise kohta selgitas ta, et oli haige, kuigi arstitõendit ta ei esitanud, sest perearst seda väidetavalt tagantjärgi ei väljastanud. Erakorralisest ettekandest tulenevalt varasemalt märkimisväärseid probleeme kontrollnõuete ja kohustuste täitmisega esinenud ei ole. Kriminaalhooldusametnik tegi ettepaneku pikendada Magnus Saare katseaega ja käitumiskontrolli perioodi 3 kuu võrra. Ametniku hinnangul ei võta süüdimõistetu kriminaalhooldust tõsiselt ning ei analüüsi riskikohti endast lähtuvalt, vaid annab üksnes sotsiaalselt aktsepteeritavaid vastuseid. KOHTU SEISUKOHT Kohtu hinnangul ei ole kriminaalhooldusametniku taotlust Magnus Saare katseaja ja käitumiskontrolli perioodi pikendamiseks võimalik rahuldada. Vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise korral määratakse katseaeg
lg 5 kohaselt ärakandmata karistusaja ulatuses ja vastavalt on Magnus Saarele katseaeg määratud kuni 27.03.2020, mis on talle mõistetud karistuse lõpptähtaeg. Samaks ajaks allutati süüdimõistetu ka käitumiskontrollile.
lg 7 kohaselt on võimalik pikendada käitumiskontrolli aega kuni katseaja lõpuni, kuid katseaja pikendamist seadus ei võimalda. Eelnevast tulenevalt tuleb jätta kriminaalhooldaja taotlus katseaja pikendamiseks rahuldamata. Kohus võiks iseseisvalt kaaluda ka vangistuse täitmisele pööramist, kuid ka see ei oleks kohtu arvates käesolevalt põhjendatud.
lg 7 sätestatud rikkumiste eest kaasneva tagajärje valikul tuleb silmas pidada hooldusaluse rikkumiste olemust, sagedust ja raskust. Tagajärg, kas hoiatus, täiendavate kohustuste määramine, käitumiskontrolli pikendamine või kandmata karistuse täitmisele pööramine, peab olema vastavuses süüdimõistetu käitumisega ja proportsionaalne esinenud rikkumistega. Käesoleval juhul on Magnus Saare kriminaalhooldus kulgenud valdavalt probleemideta. Erakorralisest ettekandest tulenevalt on hooldusalusega kokku lepitud 25 kohtumist ning probleeme on esinenud neljal korral, millest kahel juhul on olnud tegemist arusaamatusega. Kohustust mitte tarvitada alkoholi on kontrollitud seitsmel korral ja kohustust mitte tarvitada narkootikume kaheksal korral, kõik tulemused on olnud negatiivsed. Samuti on hooldusalune võtnud ennast arvele Töötukassas ja osalenud Töötukassa kaudu mitmetes tegevustes. Erakorralise ettekande esitamise põhjuseks olnud hooldusaluse eksimused on olnud pigem juhuslikku laadi. Eeltoodud rikkumistele oleks olnud võimalik reageerida leebemate meetmetega kui katseaeg veel kestnuks. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik 2
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.