← Eesti

1-17-3192/22

Obsah (5)§ 184§ 65§ 68§ 76§ 75

Kriminaalasi nr 1-17-3192 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 12. veebruar 2020. a, Jõgeva kohtumaja Kriminaalasja number 1-17-3192 Kohtukoosseis Kohtunik Raina Pärn Kohtuist

§ 184

lg 2 p 2 järgi, mille eest mõisteti talle karistuseks 3 aastat vangistust.

§ 65lg 2 alusel suurendati karistust Pärnu Maakohtu 11.06.2012.

a otsusega mõistetud ärakandmata karistuse, s.o 2 aastat 9 kuud 19 päeva vangistust, võrra. Vadim Jakimovile mõisteti liitkaristuseks 5 aastat 9 kuud 19 päeva vangistust.

§ 68

lg 1 alusel arvestati karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg alates 06.12.

  1. a ja Vadim Jakimovi karistuse kandmise aja alguseks loeti 06.12.
  2. a. Kinnipeetava karistusaeg algas 06.12.
  3. a ja lõppeb 25.09.
  4. a. Vangla toetab Vadim Jakimovi vabastamist tingimisi ennetähtaegselt karistuse kandmisest elektroonilise valve kohaldamisega. Prokurör on edastanud kohtule kirjaliku seisukoha Vadim Jakimovi tingimisi ennetähtaegse vabastamise kohta. Prokurör toetab Vadim Jakimovi tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamist. Kriminaalhooldusametnik on kontrollinud elukoha sobivust elektroonilise valve kohaldamiseks. Elukoht aadressil xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx maakond kuulub xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx Ettevõtte juhatuse liige on andnud kirjaliku nõusoleku elektroonile valve kohaldamiseks. Elukoht vastab elektroonilise valve seadme paigaldamise tingimustele. KOHTUS TUVASTATUD ASJAOLUD Süüdimõistetu Vadim Jakimov selgitas kohtus, et ta soovib karistuse kandmiselt tingimisi ennetähtaegselt vabaneda. Kaitsja taotles kohtult Vadim Jakimovi tingimisi ennetähtaegset vabastamist karistuse kandmiselt. KOHTU SEISUKOHT
  5. Kohus, tutvunud kinnipeetava isikliku toimiku ja prokuröri seisukohaga ning kuulanud ära Vadim Jakimovi ja tema kaitsja, leiab, et Vadim Jakimovi tingimisi ennetähtaegne vabastamine karistuse kandmiselt elektroonilise valve kohaldamisega ei ole põhjendatud.
  6. Vadim Jakimov kannab käesoleval ajal liitkaristust tahtlike esimese astme kuritegude toimepanemise eest.

§ 76

lg 2 p 1 kohaselt võib kohus tahtlikus esimese astme kuriteos süüdlase katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt poole 2 mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud, ning nõustunud

§ 75lg 2 p-s 9 sätestatud elektroonilise valve kohaldamisega.

Käesolevaks ajaks on Vadim Jakimov temale mõistetud karistusajast ära kandnud vähemalt poole mõistetud karistusajast, mis on olnud rohkem kui 4 kuud vangistust. Samuti on Vadim Jakimov andnud nõusoleku elektroonilise valve kohaldamiseks. Sellest tulenevalt on olemas formaalsed alused Vadim Jakimovi vangistusest ennetähtaegseks vabastamiseks elektroonilise järelevalve alla. 3.

§ 76

lg 4 järgi arvestab kohus tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, sealhulgas osalemist uue kuriteo toimepanemise riski vähendavates tegevustes või nõusolekut osaleda sellistes tegevustes käitumiskontrolli ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. 3.1 Vadim Jakimovit on kriminaalkorras korduvalt karistatud (3 kehtivat karistust), sealhulgas samalaadsete kuritegude (s.o narkootiliste või psühhotroopsete ainete suures koguses ebaseadusliku käitlemise eest isikuna, kes on varem samalaadse kuriteo toime pannud) toimepanemise eest. Vadim Jakimovi varasemast elukäigust nähtuvalt on kohus talle korduvalt võimaldanud mõistetud karistuste kandmist vabaduses. Nimelt tunnistati Pärnu Maakohtu 25.08.2010. a otsusega kriminaalasjas 1-10-9049 Vadim Jakimov süüdi

§ 184

lg 2 p 2 järgi ja talle mõisteti karistuseks 3 aastat vangistust (millest ärakandamisele kuulus 2 aastat 11 kuud 27 päeva vangistust), mida ei pööranud täitmisele 3-aastase katseajaga. Siinkohal on oluline, et lisakohustusena määrati Vadim Jakimovile narkootikumide tarvitamise keeld. Sellele vaatamata pani Vadim Jakimov juba 18.03.

  1. a (s.o katseajal) uue samalaadse kuriteo. Vadim Jakimovit karistati taaskord narkootiliste ainete suures koguses ebaseadusliku käitlemise eest Pärnu Maakohtu 11.06.
  2. a otsusega kriminaalasjas nr 1-12-5168, millega mõisteti Vadim Jakimovile liitkaristuseks 5 aastat 11 kuud 27 päeva vangistust. Vaatamata sellele, et Vadim Jakimovil tuli karistust kanda kinnipidamisasutuses, pidas kohus võimalikuks vabastada Vadim Jakimov karistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve kohaldamisega (Viru Maakohtu 08.05.
  3. a määrus). Ka nimetatud asjaolu ei mõjutanud Vadim Jakimovi käitumist, kuna juba 06.12.
  4. a pani ta toime järjekordse samalaadse kuriteo, mille eest ta käesoleval ajal ka liitkaristust kannab. Arvestades Vadim Jakimovi järjepidevat hoolimatut ja ükskõikset suhtumist talle mõistetud karistustesse ning seeläbi õiguskorda üldiselt, ei ole kohus veendunud, et Vadim Jakimovi suhtes on käesolevaks ajaks karistuseesmärgid saavutatud ning ta on toimepandud tegudest ja nende tagajärgedest teinud vajalikud järeldused. Lisaks puudub kohtul ka veendumus, et Vadim Jakimov on sellel korral suuteline täitma kõiki talle käitumiskontrolli ajaks määratavaid nõudeid ja kohustusi nõuetekohaselt ning ta ei pane katseajal toime uusi samalaadseid kuritegusid. Lisaks peab kohus Vadim Jakimovi puhul peamiseks uute kuritegude toimepanemise riskiks narkootiliste ainete (kanepi) tarvitamise harjumusi. Materjalidest nähtuvalt on Vadim Jakimov olnud pikaajaline kanepi tarvitaja (alates 16-aastaselt, suitsetas igapäevaselt). Probleemi tõsidust iseloomustavad ka Vadim Jakimovi poolt toimepandud kuriteod ja suutmatus narkootiliste ainete tarvitamist lõpetada. Sellele vaatamata Vadim Jakimov ise probleemi ei näe ja on arvamusel, et sellel korral saab ta ka vabaduses kanepita hakkama. Kohtul puudub aga veendumus, et Vadim Jakimov on sellel korral piisavalt motiveeritud, et iseseisvalt ja ilma kõrvalise abita narkootikumide tarvitamisest loobuda. Seetõttu ei ole kohtul alust olla veendunud, et uute kuritegude toimepanemise riskid puuduvad või on maksimaalselt maandatud 3 3.2 Kohus peab Vadim Jakimovi käitumist karistuse kandmise ajal positiivseks. Vangistuse jooksul on Vadim Jakimov läbinud sotsiaalprogrammi Eluviisitreening ja osalenud majandustöödel. Alates 23.07.
  5. a on Vadim Jakimov ümber paigutatud Tartu avavanglasse. Vadim Jakimov liigub avavanglas viibides järelevalveta väljaspool vangla territooriumi seoses töötamisega, määratud kaupluste külastamisega. Samuti on Vadim Jakimov käinud pangatoimingul pangakontoris ja Töötukassas tööotsinguil. Ajavahemikus 06.09.
  6. a kuni 15.10.
  7. a on Vadim Jakimov töötanud pesumajas xxxxxx alates 07.11.
  8. a – kondiitritööstuses xxxxxxxxxxx. Järelevalveta liikumistega vahejuhtumeid ei ole täheldatud. Vadim Jakimovil puuduvad kehtivad distsiplinaarkaristused. 3.3 Vabanemise korral soovib Vadim Jakimov elama asuda aadressile xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx maakond. Nimetatud elukoht kuulub xxxxxxxxxxxxxxxxxxxle. Kriminaalhooldusametniku andmete kohaselt on täidetud justiitsministri 22.02.
  9. a määruse nr 15 „Elektroonilise valve täitmise ja järelevalve kord“ §st 51 tulevad nõuded. Lisaks garanteeribxxxxxxxxxxxxxxxxxxx Vadim Jakimovile vabanemise korral ka töökoha olemasolu. Tartu Vangla andmetel on 08.11.
  10. a seisuga Vadim Jakimovil tasumata nõudeid kokku summas 71 569,06 eurot ja vabanemisfondis üksnes 425,06 eurot.
  11. Eeltoodud asjaolusid kogumis hinnates on kohus seisukohal, et Vadim Jakimovi tingimisi ennetähtaegne vabastamine karistuse kandmiselt ei ole põhjendatud ning kooskõlas õiguskorra kaitsmise huvidega. Kohus leiab, et Vadim Jakimovi tingimisi ennetähtaegset vabastamist ei võimalda eelkõige tema varasem elukäik, kuritegude toimepanemise asjaolud ja tema isik. Kriminaalmenetluse kulud Vadim Jakimovi tingimisi enne tähtaja lõppemist vangistusest vabastamise otsustamise taotluse läbivaatamisel võttis kaitsjana kohtuistungist osa vandeadvokaat Anu Pärtel Advokaadibüroost In Jure. Kaitsja esitas kohtule taotluse riigi õigusabi tasu suuruse ja riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatuse kindlaksmääramiseks, milles taotles riigi õigusabi tasu ja kulude väljamaksmist kogusummas 142,32 eurot (koos käibemaksuga). Kohus lahendas kaitsja esitatud taotluse. Kohus leidis, et kaitsja taotlus on täielikult põhjendatud. Kohus kinnitas pealdisega taotlusel väljamaksmisele kuuluvaks summaks 142,32 eurot. Seega on käesolevas asjas menetluskuluks vastavalt KrMS § 175 lg 1 p-le 4 määratud kaitsjale makstud tasu 142,32 eurot, mis tuleb KrMS § 180 lg 1 alusel Vadim Jakimovilt välja mõista. /allkirjastatud digitaalselt/ Raina Pärn Kohtunik 4

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.