← Eesti

1-17-10830/26

Obsah (4)§ 144§ 121§ 64§ 76

Kriminaalasi nr 1-17-10830 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 20. veebruar 2020, Jõgeva kohtumaja (istung toimus kaugkohtuistungina 10.02.2020) Kriminaalasja number 1-17-108

§ 144

lg 2 järgi ja karistuseks mõistetud 3 aastat vangistust;

§ 121

lg 2 p 2,3 järgi ja karistuseks mõistetud 6 kuud vangistust.

§ 64

lg 1 alusel mõisteti Valeri Merilale liitkaristuseks üksikkaristustest raskeima suurendamise teel 3 aastat 1 kuu vangistust. Kinnipeetava karistusaeg algas 30.05.2018 ja lõpeb 30.06.

  1. Tartu Vangla esitas kohtule 14.01.2020 materjalid Valeri Merila tingimisi ennetähtaegse vabastamise otsustamiseks elektroonilise valve kohaldamisega. Kohtule esitatud materjalide kohaselt ei toeta Tartu Vangla kinnipeetava vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamist. Prokurör esitas arvamuse Valeri Merila tingimisi enne tähtaega vabastamise kohta kirjalikult 27.01.
  2. Prokurör oli arvamusel, et Valeri Merila tingimisi ennetähtaegne vabastamine karistuse kandmiselt ei ole põhjendatud, kuna on säilinud oht uute kuritegude toimepanemisele. Vaatamata sellele, et süüdimõistetu puhul esineb positiivseid asjaolusid, ei kaalu need prokuröri hinnangul üles tema suhtes esinevaid negatiivseid asjaolusid. Prokurör nõustus Tartu Vangla seisukohaga ega toetanud Valeri Merila vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamist elektroonilise valve kohaldamisega. Valeri Merila selgitas kohtuistungil, et ta on vanglas läbinud sotsiaalprogramme, töötanud ja üldiselt käitunud korralikult. Vabanemise korral soovib ta esmalt minna elama xxxxxxxxxxxxx, et läbida rehabilitatsiooniprogramm. Seejärel sooviks ta asuda elama xxxxxxxxxx. Süüdimõistetu avaldas, et tal on korteri müügist saadud raha, mis on hoiul tema tööandja käes ja mida ta plaanib kasutada hiljem endale korteri üürimiseks. Oma lastele ei ole ta elatist maksnud, sest muidu ei oleks tal endal vabaduses raha. Lastega on ta aga telefoni teel suhelnud ja nende käekäigu pärast muret tundnud. Kinnipeetav palus, et kohus annaks talle võimaluse ja väitis, et kahetseb oma tegusid. Kaitsja pidas oluliseks, et süüdimõistetul on olemas vabanemisjärgne elukoht, mis on sobilik elektroonilise valve kohaldamiseks ja kus tal on võimalik läbida alkoholisõltuvuse programm. Kinnipeetav kahetseb oma tegusid ning on kirjutanud kohtule ka motivatsioonikirja. Kaitsja arvates on Valeri Merilat võimalik vabastada tingimisi enne tähtaega. KOHTU SEISUKOHT

§ 76

lg 2 p 1 kohaselt võib kohus tahtlikus esimese astme kuriteos süüdlase katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt poole mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud, ning nõustunud käesoleva seadustiku § 75 lõike 2 punktis 9 sätestatud elektroonilise valve kohaldamisega. Käesolevaks ajaks on Valeri Merila temale mõistetud karistusajast ära kandnud vähemalt poole, kuid mitte vähem kui neli kuud, ning andnud nõusoleku elektroonilise valve kohaldamiseks. Kriminaalhooldusametnik on kontrollinud tema vabanemisjärgset elukohta, milleks on xxxxxxxxxxxxxxxa. Elukoht on sobiv elektroonilise valve seadmete paigaldamiseks ning seal elavad täisealised isikud selleks on oma nõusoleku andnud. Seega esinevad formaalsed alused Valeri Merila tingimisi vangistusest ennetähtaegseks vabastamiseks elektroonilise järelevalvega. 2

(4)

§ 76

lg 4 järgi arvestab kohus tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, sealhulgas osalemist uue kuriteo toimepanemise riski vähendavates tegevustes või nõusolekut osaleda sellistes tegevustes käitumiskontrolli ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. On positiive, et Valeri Merila on vangistuses läbinud sotsiaalprogramme, töötanud majandusabitöödel ja osalenud vabanemiseelsel nõustamisel. Samuti tema käitumine vangistuse olnud korrektne ning ta avaldas soovi vabanedes läbida rehabilitatsiooniprogrammi. Kohtu hinnangul osutuvad aga asjas esinevad negatiivsed asjaolud positiivsetest kaalukamateks. Selleks on Valeri Merila varasem elukäik, toimepandud kuritegude raskust ja süüdimõistetu suhtumist sellesse ning uue kuriteo toimepanemise risk. Valeri Merila on korduvalt kriminaalkorras karistatud ja kannab neljandat vanglakaristust. Tema poolt toime pandud kuriteod on aja jooksul muutunud raskemaks, lisandunud on vägivald ja seksuaalne motiiv. Käesolevat karistust kannab ta oma abikaasa ja kahe alaealise lapse kehalise väärkohtlemise ning oma alaealise lapse suhtes toime pandud seksuaalsüüteo eest. Viimaste kuritegude asjaolud on rasked. Valeri Merila kasutas oma alaealise poja suhtes mitme aasta jooksul korduvalt füüsilist vägivalda. Samuti pani ta lapse suhtes korduvalt toime sugulise iseloomuga tegusid. Lisaks kasutas Valeri Merila füüsilist vägivalda ka oma abikaasa ja alaealise tütre suhtes. Eeltoodu näitab, et korduvalt vangistuses viibimine ei ole Valeri Merila käitumist püsivalt mõjutanud, vaid ta on jätkanud kuritegude toimepanemist ja teod on läinud raskemaks. Ka käesoleva vangistuse jooksul ei esine selliseid erandlikke asjaolusid, mis annaks alust väita, et võrreldes varasemate karistustega on süüdimõistetu tõekspidamistes toimunud oluline muutus. Süüdimõistetu on küll tegelenud erinevate riskide maandamisega, kuid sellele vaatamata tema suhtumine toimepandud kuritegudesse ei ole üheselt arusaadav. Vangla iseloomustuse kohaselt eitas kinnipeetav riskihindamise vestlusel kõike kuriteoga seonduvat. Vangistuses läbis ta seksuaalkurjategijatele mõeldud programmi „Uus suund“, kuid ennast seksuaalkurjategijaks ei pea. Kohtueelses menetluses tõi ta aga välja, et saab aru ja kahetseb tehtut. 10.02.2020 kohtuistungil märkis Merila, et on toime pannud rumala teo ja kahetseb. Kohus leiab, et süüdimõistetu selgitustest saab küll välja lugeda kahetsuse, kuid tema erinevad seisukohad toimepandud kuritegude kohta annavad alust arvata, et süüdimõistetu ei saa tegelikult aru oma tegude olemusest ja nendega tekitatud kahjust, vaid väljendab oma arusaamist ja kahetsust vastavalt vajadusele. Vangla iseloomustuse kohaselt väidab kinnipeetav, et tema suhted lastega on head ja lapsed ootavad teda koju. Kohtuistungil tõi süüdimõistetu välja, et muretseb oma laste pärast ja suhtleb nendega telefonitsi. Lapsed ilmusid ka käesoleva kohtuasja istungile. Samas selgus kohtuistungil, et väidetav laste heaolust ja käekäigust hoolimine on paljasõnaline. Olukorras, kus isikul on arvestatavad rahalised vahendid, ei ole ta alaealiste ülalpidamiseks elatist tasunud. Raha vajavat ta tulevikus endale eluaseme soetamiseks. Eelnev näitab, et Valeri Merila seab esiplaanile eelkõige enda vajadused ja hinnang suhetele lastega ei pruugi olla reaalsusele vastav ja on pigem omakasupüüdlik. Ka vangla iseloomustusest selgub, et isik ei suuda eristada enda tundeid teiste inimeste tunnetest, samuti ei suuda ta sihipäraselt lahendada elus tekkivaid probleeme. 3

(4)Seega positiivseid ja negatiivseid asjaolusid kogumis hinnates on kohus seisukohal, et karistus ei ole Valeri Merila puhul veel oma eesmärki täitnud. Isiku, kes on korduvalt kriminaalkorras karistatud, kandnud muuhulgas korduvalt ka vangistust ning sellele vaatavamata jätkanud kuritegude toimepanemist ja seda eriti kaitsetute, s.o endast sõltuvate lähedaste isikute (abikaasa ja alaealised lapsed) suhtes, vabastamine selleks seaduses ettenähtud esimesel võimalusel ei ole põhjendatud. Lisaks ei ole kohus veendunud, et süüdimõistetu suudaks vabaduses jätkata õiguskuulekat elu. Asjaolu, et isik soovib vabanedes läbida rehabilitatsiooniprogrammi ja tal on olemas kindel elukoht, ei muuda kohtu arvamust vabastamise võimalikkuse osas. Õiguskuulekas käitumine vangistuses ja individuaalse täitmiskava täitmine, mida kinnipeetavalt karistuse kandmisel oodataksegi, on tunnustamist väärt, kuid ei saa üksi olla vabastamise otsustamisel määrava tähtsusega. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus Valeri Merila karistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve kohaldamisega vabastamata. Menetluskulud Valeri Merila tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise taotluse läbivaatamisel võttis kaitsjana 10.02.2020.a kohtuistungist määratud korras osa vandeadvokaat Rein Napa. Kaitsja esitas kohtule taotluse riigi õigusabi tasu suuruse ja riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatuse kindlaksmääramiseks, milles palus välja mõista riigi õigusabi tasu koos käibemaksuga summas 159,36 eurot. Kohus leiab, et esitatud taotlus on põhjendanud osaliselt. Kaitsja märkis taotluses materjalide ja kohtuotsusega tutvumise kestvuseks 60 minutit. Kohtu hinnangul ei ole ennetähtaegset vabastamist puudutava materjali mahtu arvestades põhjendatud pikem ajakulu kui 30 minutit. Seega tuleb kaitsetasu vähendada. Kohus kinnitas pealdisega taotlusele riigi õigusabi osutamise eest väljamaksmisele kuuluvaks summaks koos käibemaksuga 126,96 eurot. Määratud kaitsjale makstud tasu on KrMS § 175 lg 1 p 4 kohaselt menetluskulu, mille hüvitab tulenevalt KrMS § 180 lg 1 süüdimõistetu. Seega tuleb Valeri Merilalt riigituludesse sisse nõuda kaitsetasu määratud korras osutatud õigusabi eest vastavalt kehtivatele määradele. Määruse tegemisel juhindus kohus KrMS § 426 lg 1, § 432 lg 3. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik 4
(4)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.