← Eesti

2-18-4171/26

Obsah (7)§ 444§ 174§ 138§ 144§ 190§ 179§ 178

2-18-4171 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tagaseljaotsus Kohus Harju Maakohus Kohtunik Mai Grauberg Otsuse tegemise aeg ja koht 09.05.2019.a, Tallinn, Tallinna kohtumaja Tsiviilasja number 2-18-4171

) § 187 lg-le 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagi asjaolud, nõue 23.10.2016.a. hageja andis ja kostja võttis 7786 eurot kuni 30.03.2017.a. laenuks. Vastavalt samal päeval kostja poolt omakäeliselt kirjutatud võlakirjale võlasumma pidi olema tagastatud iga kuu

  1. kuni
  2. kuupäevani summas 641,43 eurot. Esimene makse novembris 2016 aastal. Viimane märtsis 2017 aastal.
  3. märtsiks 2017.a. peab olema tasutud kogu summa 7786 eurot. Hageja oletab, et kostja tahtlikult saavutas usalduse ja igati veenis hagejat võtma laenu ja teades, et tagastama ei hakka kirjutas alla võlakirjale. Võlg on tagastamata tänase päevani vaatamata meeldetuletustele. Kostja ei ole midagi tasunud ja seoses sellega kostja peab maksma viivist kokku alates 21.11.2016 kuni hagi esitamisest 16.03.2018.a. summas 659,20 eurot. Hageja palub: 1) Mõista välja kostjalt I J hageja J Ž kasuks põhivõlgnevus summas 7786 euro. 2) Mõista välja kostjalt I J hageja J Ž kasuks viivisvõlgnevus alates 21.11.2016 kuni 16.03.2018.a. summas 659,20 eurot. 3) Mõista välja kostjalt I J hageja J Ž kasuks viivisvõlgnevus kindla summana alates 17.03.2018.a. kuni otsuse tegemiseni ja edasi VÕS § 113 lg 1 ulatuses kuni põhinõude kohase täitmiseni. 4) Menetluskulud jätta kostja kanda. 5) Märkida menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt 2 2-18-4171 menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigus seaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Kohtu selgitused Kohus selgitab, et tulenevalt

§ 444lg-st 3 võib kohus tagaseljaotsuse teha kirjeldava ja põhjendava osata.

Kuivõrd kohus määrab käesolevas asjas kindlaks menetluskulud, esitab ta põhjendused nende väljamõistmise osas.

§ 174

lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid.

§ 138

lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtuvälised kulud on

§ 144p 1 kohaselt menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud.

Kohtukulud on

§ 138lg 2 kohaselt muuhulgas riigilõiv ning asja läbivaatamise kulud.

Kohus on palunud 16.04.2018.a määrusega hagejal esitada enda menetluskulud kohtule 20 päeva jooksul menetlusse võtmise määruse kättesaamisest. Hageja kohtule enda menetluskulude nimekirja ega menetluskulude kindlaksmääramise taotlust esitanud ei ole. Vastavalt

§ 174

lg-le 1 määrab kohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. Kohtutoimiku materjalidest nähtub, et hagejal oli esindaja, kuid menetlusabi taotluse on hageja isiklikult allkirjastanud ning hagiavaldus on üksnes 1 lk pikkune, käesolev tsiviilasi ei ole niivõrd keeruline, asjas ei ole toimunud sisulist vaidlust ega istungeid. Eeltoodu alusel ning kuna hageja ei ole menetluskulude nimekirja esitanud, siis kohus jätab hageja õigusabikulud nende puudumise tõttu kindlaks määramata. Kohtutoimiku materjalidest nähtub, et kohus on hagejale andnud 16.04.2018.a määrusega menetlusabi ning vabastanud ta riigilõivu tasumisest summas 550 eurot.

§ 190

lg 3 sätestab, et menetluskulud, mille kandmisest hageja on vabastatud või mida hageja võis tasuda osamaksetena, mõistab kohus hagi rahuldamise korral kostjalt välja riigituludesse võrdeliselt hagi rahuldatud osaga, sõltumata sellest, kas ka kostja sai menetlusabi menetluskulude kandmisel. Sama kehtib hageja poolel menetluses osalevale kolmandale isikule menetlusabi andmise kohta, kui hagi rahuldatakse.

§ 179

lg 1 sätestab, et menetluskulud, mis tuleb tasuda riigile ja mis ei ole tekkinud riigi osalemisest kohtus menetlusosalisena, muu hulgas tasumata või vähem tasutud riigilõiv või riigi kasuks välja mõistetud menetlusabikulud, mõistab asja lahendav kohus kohustatud isikult välja asjas tehtavas lahendis või eraldi määrusega. Kuivõrd hagi rahuldati, tuleb kostjalt välja mõista riigituludesse menetlusabikulu summas 550 eurot.

§ 179

lg 5 järgi kohtulahendi kohaselt raha riigituludesse tasumiseks kohustatud isik peab lahendi täitma jõustumisest alates 15 päeva jooksul, välja arvatud juhul, kui lahend kuulub viivitamatule täitmisele või kui lahend näeb ette teistsuguse tähtaja. Kohus hoiatab kostjat, et käesolev lahend võidakse tulenevalt

§ 179

lg-st 6 sundtäitmisele saata, kui kohustatud isik ei ole lahendit täitnud jõustumisest alates 15 päeva jooksul.

§ 179

lg 9 sätestab, et nõude tasumisega viivitamise korral tuleb tasuda menetluskulude tasumiseks kohustava lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Kohus märgib seda ka menetluskulude väljamõistmise lahendis. Seega märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et 15 päeva 3 2-18-4171 möödumisel otsuse jõustumisest kuni otsuse täitmiseni tuleb kostjal tasuda riigile hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Eeltoodu alusel tuleb I Jilt välja mõista riigituludesse menetlusabikuluna riigilõivu 550 eurot. Nimetatud summa tuleb tasuda riigituludesse 15 päeva jooksul arvates käesoleva otsuse jõustumisest. Käesoleva otsuse jõustumisest 15 päeva möödumisest kuni otsuse täitmiseni tuleb I Jil tasuda Eesti Vabariigile riigituludesse hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

§ 179

lg 4 sätestab, et riigi kasuks menetluskulude, mis ei ole tekkinud riigi osalemisest kohtus menetlusosalisena, väljamõistmise lahendi ärakirja saadab kohus pärast lahendi jõustumist viivitamata valdkonna eest vastutava ministri käskkirjaga määratud asutusele.

§ 178

lg-st 1 tulenevalt saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus.

§ 178

lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot.

§ 178

lg 4 sätestab, et menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata. /allkirjastatud digitaalselt/ Mai Grauberg Kohtunik 4

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.