2-19-18718/16

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Üllar Roostoja, Indrek Parrest, Triin Uusen-Nacke Määruse tegemise koht ja aeg Tartu,

1. märts 2020 Tsiviilasja number 2-19-18718 Tsiviilasi Madis Pretke hagi Valli Murde, Riigi Tugiteenuste Keskuse, kohtutäitur Ivi Kalmeti ja kohtutäitur Rita Lohu vastu Vaidlustatud kohtulahend Tartu Maakohtu
2. jaanuari
3. a määrus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Madis Pretke määruskaebus Kohtuistungi toimumise aeg Kirjalik menetlus Menetlusosalised ja nende Määruskaebuse esitaja: XXXXXXXXXXXX) esindajad RESOLUTSIOON Madis Pretke (isikukood Vastustajad: Valli Murde (kostja I) (isikukood XXXXXXXXXXXX) Riigi Tugiteenuste Keskus (kostja II) (registrikood 70007340) kohtutäitur Ivi Kalmet (kostja III) (isikukood XXXXXXXXXXXX) kohtutäitur Rita Lohu (kostja IV) (isikukood XXXXXXXXXXXX)
4. Jätta Madis Pretke määruskaebus rahuldamata.
5. Jätta Tartu Maakohtu
6. jaanuari
7. a määrus muutmata.
8. Jätta maa- ja ringkonnakohtus kantud menetluskulud Madis Pretke kanda.
9. Mõista Madis Pretkelt Eesti Vabariigi kasuks välja menetluskulu 50 eurot. Madis Pretkel tuleb menetluskulu 50 eurot tasuda alates määruse jõustumisest 15 päeva jooksul Rahandusministeeriumi kontole nr EE571010220229377229 (SEB Pank) või EE062200221059223099 (Swedbank) või EE221700017003510302 (Luminor Bank) või EE567700771003819792 (LHV Pank). Maksmisel tuleb märkida viitenumber
10. Menetluskulude nõude 50 euro tasumisega viivitamise korral tuleb Madis Pretkel tasuda menetluskulude tasumiseks kohustava lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
11. Muud hüvitamisele kuuluvad menetluskulud puuduvad. Edasikaebamise kord Menetlusosalisel on õigus esitada määruskaebus Riigikohtule 15 päeva jooksul alates käesoleva määruse kättetoimetamisest. Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel määruskaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. ASJAOLUD
12. Madis Pretke (hageja) esitas
13. novembril
14. a Tartu Maakohtule hagi Valli Murde (kostja I), Riigi Tugiteenuste Keskuse (kostja II) ning kohtutäiturite Ivi Kalmeti (kostja III) ja Rita Lohu (kostja IV) vastu. Hagiavalduse kohaselt palub hageja mõista kostjalt I välja kahju hüvitis, intress ja viivis ning kostjalt II 1702 eurot, intress ja viivis. Hageja palub
15. novembri 2019 avalduses tühistada ja peatada kohtutäitur Ivi Kalmeti ja Rita Lohu poolt hageja suhtes esitatud nõuded. Hageja taotleb
16. detsembri 2019 avalduses, et kohtutäiturid tagastaksid hagejalt kinnipeetud summad.
17. Tartu Maakohus jättis
18. detsembril
19. a ja
20. jaanuaril
21. a hagi käiguta ning andis hagejale 14 päeva määruse kättetoimetamisest alates puuduste kõrvaldamiseks, so menetlusosaliste ja nende vastu esitatud nõuete täpsustamiseks, hagi aluseks olevate asjaolude täiendavaks põhjendamiseks ning hageja majandusliku seisundi kohta andmete esitamiseks. MAAKOHTU SEISUKOHT
22. Tartu Maakohus jättis
23. jaanuari
24. a määrusega Madis Pretke hagi Valli Murde, Riigi Tugiteenuste Keskuse, kohtutäitur Ivi Kalmeti ja kohtutäitur Rita Lohu vastu menetlusse võtmata. 2 Maakohus leidis, et hagiavaldusest ei ole selgelt aru saada, kui suure ja missuguse kahju hüvitamist hageja kostjalt I soovib. Hageja ei ole kohtu selgitustele vaatamata esitanud kostja I vastu selget kahju hüvitamise nõuet. Hagiavalduses selge nõude välja toomata jätmine on hagiavalduse vorminõude oluline rikkumine. Maakohus jättis hageja kahju hüvitamise nõude kostja I vastu TsMS § 371 lg 1 p 9 alusel menetlusse võtmata. Maakohus leidis, et isegi kui eeldada hagiavalduses väljatoodud asjaolude õigsust, ei ole võimalik järeldada, et kostja II oleks rikkunud hageja õigusi. Maakohus jättis hageja nõude kostja II vastu 1702 euro väljamõistmiseks TsMS § 371 lg 2 p 1 alusel menetlusse võtmata. Hageja nõuded kostja I ja II vastu intresside ja viivise väljamõistmiseks ei ole selged. Maakohus jättis need TsMS § 371 lg 1 p 9 alusel menetlusse võtmata. Hagiavaldusest ei ole selgelt aru saada, milliseid taotlusi või nõudeid soovib hageja kohtutäitur Ivi Kalmeti ja Rita Lohu vastu esitada. Maakohus jättis hageja taotlused ja nõuded kohtutäiturite Ivi Kalmeti ja Rita Lohu vastu TsMS § 371 lg 1 p 9 alusel menetlusse võtmata. MÄÄRUSKAEBUS
25. Hageja esitas määruskaebuse. Hageja leiab, et hageja poolt esitatud tõendid jäeti vahetult hindamata. See on kriminaal- ja tsiviilmenetlusõiguse oluline rikkumine. Kõik hageja vastu esitatud nõuded on tühised. Hageja tasus
26. aastaks kõik nõuded. Kriminaalasi 1-16-2592 lavastati vanglaametnike, vanglauurija ja prokuröri kaasabil. Kriminaalasi algatati vanglauurija poolt
27. aastal. Samas juba eelnevalt küsiti, miks hageja oma sugulastele ei kirjuta. VASTUSTAJATE SEISUKOHAD
28. Kostja I palub jätta määruskaebus rahuldamata. Hageja avaldused ei vasta seaduses sätestatule. Neist ei selgu, kuidas kostja I on hagejale kahju tekitanud.
29. Kostja II palub jätta määruskaebus rahuldamata. Hageja esitatud nõuded ei ole selged ning on sisuliselt põhistamata.
30. Kostja III palub jätta määruskaebus rahuldamata. Hageja suhtes on täitmisel jõustunud kohtulahendist tulenevad nõuded, mis kuuluvad täitmisele. Hageja on valinud vale kostja, sest kohtutäituril ei ole volitust kohtulahendite tühistamiseks. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
31. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebuses toodud väited ei anna alust maakohtu määruse tühistamiseks. Ringkonnakohus jätab määruskaebuse rahuldamata ja maakohtu määruse muutmata (TsMS § 659 ja § 657 lg 1 p 1). Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega ega korda neid TsMS § 659 ja § 654 lg 6 alusel. Ringkonnakohus märgib, et maakohus lähtus hagi menetlusse võtmise otsustamisel põhjendatult hageja poolt hagiavalduses välja toodud asjaoludest. Maakohus ei saa hagi menetlusse võtmise otsustamisel hinnata hageja esitatud tõendeid. Asjaolu, et maakohus ei hinnanud hagi menetlusse võtmise otsustamisel hageja poolt esitatud tõendeid, ei ole seega menetlusõiguse normi rikkumine (vt Riigikohtu
32. veebruari
33. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-146-16, p 9). Maakohus ei ole vastuolus TsMS § 173 lõikega 1 ja 2 määruse resolutsioonis märkinud menetluskulude jaotust. Tegemist ei ole aga rikkumisega, mis võiks olla maakohtu määruse tühistamise aluseks, kuivõrd ringkonnakohus saab menetluskulude jaotuse ise märkida. Kuna maakohus jättis hagi menetlusse võtmata ning ringkonnakohus jättis määruskaebuse 3 rahuldamata ja maakohtu määruse muutmata, jäävad maa- ja ringkonnakohtus kantud menetluskulud TsMS § 168 lg 1 ja § 171 lg 1 alusel hageja kanda. Hagejale anti määruskaebuse esitamisel menetlusabi, so hageja vabastati riigilõivu 50 euro tasumisest. Kuna määruskaebus jäi rahuldamata ja menetluskulud jäid hageja kanda, tuleb TsMS § 190 lg 4 järgi mõista hagejalt Eesti Vabariigi kasuks välja menetluskulu 50 eurot. Hageja peab TsMS § 179 lg 5 järgi menetluskulu 50 eurot tasuma 15 päeva jooksul alates määruse jõustumisest. Menetluskulude 50 euro tasumisega viivitamise korral tuleb hagejal TsMS § 179 lg 9 järgi tasuda menetluskulude tasumiseks kohustava lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Kostjad on esindanud end ringkonnakohtu menetluses ise või töötaja vahendusel. Kostjatel ei ole seega hüvitamisele kuuluvaid menetluskulusid tekkinud. /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ Üllar Roostoja Indrek Parrest Triin Uusen-Nacke 4