← Eesti

2-19-13359/18

Obsah (14)§ 436§ 230§ 442§ 122§ 173§ 174§ 162§ 176§ 138§ 144§ 175§ 477§ 177§ 178

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kohtunik Andrea Lega Otsuse tegemise aeg ja koht 04.03.2020.a, Tallinna kohtumaja Tsiviilasja number 2-19-13359 Tsiviilasi J T hagi K T vastu elat

) § 5 lg 1 kohaselt hagi menetletakse poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt pooltel on võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab.

§ 436

lg 2 kohaselt rajab kohus otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele.

§ 436

lg 6 tulenevalt ei ole kohus esitatud asjaolude ja seisukohtadega seotud perekonnaasjas.

§ 436lg 7 järgi kohus ei ole otsust tehes seotud poolte esitatud õiguslike väidetega.

15. Perekonnaseaduse §-dest 96 ja 97 tuleneb, et alaealine laps ja laps, kes täisealiseks saanuna jätkab põhi- või keskhariduse omandamist põhikoolis, gümnaasiumis või 3

(8)kutseõppeasutuses, kuid mitte kauem kui 21 aastaseks saamiseni, on õigustatud saama oma vanematelt ülalpidamist, mida PKS § 100 lg 1 ja 4 kohaselt antakse üldjuhul raha perioodilise maksmisega (elatis) iga kalendrikuu eest ette. PKS § 99 sätestab, et ülalpidamise ulatus määratakse kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes. Ülalpidamise kindlaksmääramisel arvestatakse õigustatud isiku kõiki eluvajadusi, sealhulgas tema võimete ja kalduvuste kohase hariduse ja kutsealase ettevalmistusega seotud kulutusi, alaealise ülalpeetava puhul ka tema kasvatamise kulutusi.
  1. Poolte vahel ei ole vaidlust järgmiste asjaolude osas:  xxx sündinud hageja on kostja laps, kes hagi esitamise hetkeks oli saanud täisealiseks (tlk 5, sünnitunnistus);  hageja õpib xxx päevases õppes (tlk 6, õiend);  kostja ei ole hagejale elatist rahas tasunud.
  2. Ülalt nähtub, et hageja õpib ülikoolis. Nimetatud asjaolu on ka tõendatud. Hageja on märkinud, et õpib päevases õppes ning kooli kõrvalt tööl käia ei jõua ega saa. Samuti ei ole võimalik töötada suvel, sest õppeaasta kestab juuni lõpuni, juulis on tasustamata õppepraktika ning õppetöö algab uuesti augusti keskel. Iga päev on täiskoormusega õpe. Samuti ei ole põhjendatud töötada nädalavahetusel, kuna õppetöö on käsitletav tööna ning ka täiskasvanud inimesel on üldjuhul õigus puhata nädalas vähemalt kahel päeval. Kohus leiab, et hageja on piisavalt põhistanud, et tal ei ole võimalust õppetöö kõrvalt enesele sissetulekut hankida. Seega on hagejal õigus kostjalt ülalpidamist nõuda.
  3. Hageja palub kohustada kostjat tasuma hagejale elatist 699,72 eurot kuus alates 01.09.2019 kuni hageja 21-aastaseks saamiseni.
  4. Kostja vaidleb hagile vastu. Kostja märgib, et hageja ei ole välisriiki õppima asumist kostjaga arutanud ning hageja ei ole tõendanud, et tema ema käesoleval juhul tema ülalpidamiseks makseid teeks. Kostja lisab, et tal puuduvad vahendid hageja ülalpidamiseks.
  5. Täisealiseks saanud laps peab oma vajadusi kohtumenetluses tõendama ning talle ei kehti PKS § 101 lg-s 1 sätestatud elatise miinimummäär.
  6. Hageja on esile toonud, et tema igakuised kulud ja nende suurus on järgmised: Kulu nimetus Kulu suurus, eurot
  15. Eluasemekulud Toit Hügieen ja tervisehoid Sidekulud Riided ja jalanõud Õppemaksuga seotud kulud Raamatud/õpikud Muud koolitarbed ja kulud Meelelahutus Kokku: 530,75 130 57 44,99 145 179,67 66,53 21,25 20 1195,19 22.

§ 230lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millel tuginevad tema nõuded ja vastuväited. Hageja on kohtule esitanud kulude suurust 4

(8)tõendavate dokumentidena oma ema pangakonto väljavõtte (tlk 17-23) ning kohtu nõudmisel enda pangakonto väljavõtte (tlk 70-72). Muid hageja vajadusi puudutavaid tõendeid hageja esitanud ei ole. Arvestades hageja poolt hagiavalduses ja seisukohtades esile toodud põhistusi, hageja poolt esitatud tõendeid, mis tõendavad tema kulutusi, samuti asjaolu, et inimene vajab elamiseks toitu, riideid, jalanõusid ja hügieenitarbeid, samuti eluaset ning et nende ostmiseks on vaja rahalisi vahendeid, asub kohus seisukohale, et hageja põhjendatud vajadused on järgmised: Kulu nimetus Kulu suurus, eurot
  1. Eluasemekulud 440
  2. Toit 130
  3. Hügieen tervisehoid
  4. Sidekulud ja 57 44,99
  5. Õppemaksuga seotud kulud 90,92
  6. Raamatud/õpikud 66,53
  7. Riided ja jalanõud 40
  8. Muud koolitarbed ja 1,25 kulud
  9. Meelelahutus 20 Kokku: Kohtu kommentaar Tõendid 29.11.2019 menetlusdokumendi lisa
  10. Tõendatud on üüritasu summas 880 eurot, mis tuleb jagada pooleks. Kommunaalkulud jms on tõendamata. Tõendid tlk 22-
  11. On üldteada asjaolu, et inimesed vajavad elamiseks toitu, mistõttu leiab kohus, et nimetatud kulud on põhjendatud. Tõend tlk
  12. Kohus leiab, et kulu on põhjendatud. Tõendid tlk 34-
  13. Kohus leiab, et kulu on põhjendatud. Tõendid tlk 40,
  14. Sissejuhatav kursus 50 eurot ühekordne kulu ning õppemaks 1041 eurot. Õppemaksu ajatamise kulu tõendamata. Tõendid tlk 41, 798,38 eurot raamatute eest. Tõendid tlk 38-
  15. Hageja ei ole siiski põhistanud, et tema kulu riietele ja jalanõudele on igakuiselt 145 eurot (so aastas 1740 eurot). Samas on üldteada asjaolu, et inimesed vajavad riideid ja jalanõusid, mistõttu leiab kohus, et nimetatud kulud on põhjendatud 40 euro ulatuses. ISIC kaardi ühekordne tasu 15 eurot. Ülejäänud osas tõendamata. Hageja on põhistanud kulu suuruse ja põhjendatuse. 890,69 eurot Eeltoodu alusel loeb kohus hagejale põhjendatud kulutuste suuruseks 890,69 eurot kuus. Seega tuleb hageja kummalgi vanemal kanda hageja põhjendatud kulutusi summas 445,35 eurot kuus (890,69 / 2). 5
(8)
  1. Riigikohus on lahendi nr 3-2-1-119-15 p-is 11 märkinud järgmist: Kuigi ülalpidamise ulatus on PKS § 99 lg 1 järgi määratud ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest lähtudes, tuleb ülalpidamiseks kohustatud isikult elatist välja mõistes arvestada PKS § 102 ja § 105 lg 3 järgi ka tema varalist seisundit. Esmalt tuleb elatist välja mõistes arvestada, et PKS § 105 lg 3 järgi täidavad mitu sama astme sugulast ülalpidamiskohustust osavõlgnikena ning iga osavõlgniku kohustuse suurus määratakse kindlaks võrdeliselt tema sissetuleku ja varalise seisundiga, arvestades ka tema ning ülalpidamist saama õigustatud isiku vahelisi suhteid. Lisaks tuleneb PKS § 102 lg-st 1, et isik vabaneb ülalpidamiskohustusest selles ulatuses, milles ta ei ole tema muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades võimeline andma teisele isikule ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist. PKS § 102 lg 2 järgi ei vabane vanem üksnes alaealise lapse ülalpidamise kohustusest ning peab sellises olukorras kasutama tema käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt, kuid alla miinimummäära saab elatist vähendada üksnes mõjuval põhjusel. PKS § 102 lg 2 kohaldub juba selle sõnastuse järgi üksnes alaealise lapse ülalpidamise korral ning muudel juhtudel võib ülalpidamist andma kohustatud isik PKS § 102 lg 1 alusel ülalpidamiskohustusest vabaneda. Seega asus maakohus vääralt seisukohale, et hageja ei vabane PKS § 102 lg 2 järgi ülalpidamiskohustusest varalise seisundi tõttu ja peab oma vajadusi piirama ning kostjat endaga ühetaoliselt ülal pidama.“
  2. Järgnevalt analüüsib kohus kostja majanduslikku seisundit ning tema võimekust hagejale elatist tasuda. Kostjal on alates 29.11.2019 töötu (07.01.2020 seisukoha lisa). Seega on kostja igakuine sissetulek 503,70 eurot töötuskindlustushüvitise näol. Korteri kommunaalmaksud 61 eurot (tlk 61), internet 41,31 eurot kuus (tlk 60), telefon 17 eurot (tlk 59). Kostjal on ka kohustus tasuda laenumakseid xxx OÜ-le igakuises summas 118,95 eurot. Ülejäänud kulud on tõendamata. Kostja igakuised tõendatud kulud on 238,26 eurot. Kostjale kuulub 1/2 korteriomandi kaasomandist (registriosa nr xxx aadress xxx), mis on kostja elukohaks. Kinnistu on koormatud hüpoteegiga ja sellel lasub keelumärge. Äriregistri andmetel ei tegutse kostja ettevõtluses. Kostja suhtes ei ole toimumas täitemenetlusi. Kostjale kuulub sõiduk xxx (reg nr xxx). Vaatamata sellele, et kostja ei ole nimetatud asjaolusid tõendanud, arvestab kohus siinkohal ka sellega, et eelduslikult on kostjal ka igakuised kulud iseenda toidule, hügieenile ning riietele-jalanõudele. Kohus arvestab nimetatud kulude katteks 150 eurot. Seega jääb kostjale pärast igakuiste kulude kandmist üle 115,44 eurot (503,70 – 150 – 238,26).
  3. Arvestades hageja ja kostja majanduslikku seisundit, hageja põhjendatud kulutusi ja tema elukorraldust ning vanust, leiab kohus, et kostjat tuleb kohustada tasuma hagejale elatist summas 250 eurot kuus. Nimetatud elatisraha katab osaliselt hageja põhjendatud ja tõendatud vajadused. Nimetatud elatisemäär arvestab ka kostja majandusliku olukorraga ega ole talle ülemäära koormav. Samuti arvestab kohus siinkohal sellega, et kostja on töövõimeline ning kohus ei saa eeldada, et kostja jääb töötuks pikaajaliselt. Kostjal tuleb mh lapse ülalpidamiskohustuse täitmise tagamiseks tegeleda aktiivselt tööotsingutega ning tagada endale piisav sissetulek, mille arvelt oleks võimalik nii ennast kui ka oma last ülal pidada.
  4. Tuginedes kõigele eelnenule leiab kohus, et hagi kuulub rahuldamisele osaliselt. Kohus leiab, et kostjalt tuleb hageja kasuks mõista välja igakuine elatis summas 250 eurot alates 01.09.2019 kuni hageja omandab kõrgharidust või õpib kutseõppe tasemeõppes, kuid mitte kauem kui hageja 21-aastaseks saamiseni. 6
(8)27. Kõik kohtuotsuses käsitlemata menetlusosaliste väited ja esitatud tõendid hagiavalduse läbivaatamisel kohtu arvates tähtsust ei oma ja seetõttu kohus neid lahendis ei käsitle. Tsiviilasja hinna kindlaksmääramine 28.

§ 442lg 5 p1 kohaselt märgitakse kohtuotsuse sissejuhatuses tsiviilasja hind.

Tulenevalt

§ 122

lg-st 1, § 129 lg-st 2 ja hagiavaldusega taotletava elatise määrast on käesoleva tsiviilasja hinnaks 6297,48 eurot. Menetluskulude jaotus 29.

§ 173

lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses.

§ 174

lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid.

§ 162

lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti, lg 2 kohaselt pool, kelle kahjuks otsus tehti, hüvitab teisele poolele muu hulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud. Kostja vaidles hagile täies ulatuses vastu. Kuivõrd kohus rahuldas hagi osaliselt, on siiski selge, et käesolev kohtuotsus on tehtud kostja kahjuks. Seega on ka selge, et eeltoodu alusel tuleb menetluskulud jätta kostja kanda. Menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramine 30.

§ 174

lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid.

§ 174

lg 2 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. Kohus on seisukohal, et menetluskulude kindlaksmääramine ei takista käesolevas asjas kohtuotsuse tegemist. 31. Hageja esindaja esitas 18.02.2020 avalduse menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramiseks. Avaldus vastab

§ 176lg-te 1 ja 5 nõuetele.

Avaldusest nähtub, et hagejatele on õigusabi osutatud 18h 11min ulatuses. Hageja menetluskulud on kokku 786 eurot, millest 256 euro ulatuses on õigusabi osutatud tasuta. Hageja palub välja mõista menetluskulud summas 530 eurot. Hageja palub märkida lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hageja kinnitab, et kõik märgitud kulud on seotud käesoleva tsiviilasja kohtumenetlusega. Kohtu põhjendused 32.

§ 138

lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtuvälised kulud on

§ 144

p 1 kohaselt menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud.

§ 175

lg 1 sätestab, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt. 33. Kohus selgitab,

§ 174

lg 8 kohaselt määrab kohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks hagita menetluse sätete kohaselt, arvestades käesolevas jaos sätestatud erisusi. (vt ka Riigikohtu 15.02.2012.a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-161-11, p 7). Hagita menetluses 7

(8)lahendatavas asjas rakendab kohus

§ 477

lg 7 kohaselt uurimispõhimõtet, st kontrollib avalduse vastavust seadusele ja avalduse tõendatust ka juhul, kui sellele ei ole esitatud vastuväiteid. Seejuures ei ole kohus

§ 477

lg 5 järgi seotud menetlusosaliste esitatud asjaoludega ega nende hinnanguga asjaoludele (RKTKm 03.06.2013.a, 3-2-1-65-13 p 14). Kohus selgitab, et vastaspoolelt menetluskulude väljamõistmise aluseks ei ole mitte esitatud arved, vaid õigusabikulude põhjendatus ja vajalikkus.

  1. Hageja esindaja on teinud järgmised toimingud: nõude asjaoludega ja materjaliga tutvumine, hagiavalduse koostamine ja esitamine, puuduste kõrvaldamine; kosja hagivastuse ja selle lisadega tutvumine; 12.11.2019 hageja seisukoha koostamine; 29.11.2019 hageja seisukoha koostamine; kostja esindajaga kompromissi läbirääkimised.
  2. Kohus, kontrollinud hageja menetluskulude nimekirjas märgitud õigusabitoimingute põhjendatust ja vajalikkust, leiab, et kõik menetluskulude nimekirjas toodud toimingud on märgitud ulatuses asjatundliku õigusteenuse osutamiseks põhjendatud ja vajalikud. Kulude koosseis on kooskõlas tsiviilasja materjalidega ja nendest ei nähtu, et õigusabi osutaja oleks kulutanud aega põhjendamatult. Ka esindaja tunnitasumäär vastab kohtupraktikas aktsepteeritud määradele.
  3. Kokku loeb kohus hageja lepingulise esindaja kulusid seoses kohtumenetlusega põhjendatuks mahus 530 eurole. Kohus rahuldab hageja avalduse. 37.

§ 177

lg 4 kohaselt kohus märgib menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Antud juhul on hageja vastava taotluse esitanud, mistõttu märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et otsuse jõustumisest kuni täitmiseni tuleb kostjal tasuda hagejale hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. 38.

§ 178

lg 1 kohaselt saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati.

§ 178

lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot.

§ 178lg 4 sätestab, et menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata. /allkirjastatud digitaalselt/ Andrea Lega kohtunik 8

(8)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.