Ühtlasi palub hageja vabastada ta menetluskulude riigituludesse tasumise kohustusest summas 350 eurot. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (
) § 430 lg 1 kohaselt võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga.
lg 1 p 4 sätestab, et kohus lõpetab menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse.
lg 3 järgi ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. Kohus leiab, et poolte poolt sõlmitud kompromiss vastab seadusest tulenevatele nõuetele ning ei esine selle kinnitamisest keeldumise aluseid. Seega kuulub kohtule esitatud kompromiss kinnitamisele ja menetlus käesolevas tsiviilasjas lõpetamisele. Tulenevalt
§-st 432 on menetluse lõpetamisel kompromissiga samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti.
lg 1 järgi esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.
lg 3 alusel kannavad pooled kompromissi sõlmimise korral oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti.
lg 4 sätestab, et kohus tühistab hagi tagamise kohtuotsusega, kui hagi jääb rahuldamata, ja määrusega, kui hagi jäetakse läbi vaatamata või kui asja menetlus lõpetatakse. 02.09.2019. a määrusega rahuldas kohus hageja taotluse hagi tagamiseks ning määras hagi tagamiseks kanda kinnistusraamatusse esimesele vabale järjekohale käsutuskeeldu nähtavaks tegev keelumärge S M’ele kuuluvale Tartu Maakohtu kinnistusosakonna kinnistusregistri registriossa nr xxxx kantud kinnisasjale (korteriomand asukohaga xxxx) M M’e pankrotihaldur A Ti kasuks, keelates S M’el kinnisasja käsutamine. Tulenevalt
lg 4 sätestab, et kui hageja või tema poolel menetluses osalev kolmas isik või hagita menetluse avaldaja sai menetlusabi menetluskulude kandmisel, mõistetakse temalt hagi või avalduse rahuldamata või läbi vaatamata jätmise või asja menetluse lõpetamise korral menetluskulud riigituludesse täies ulatuses välja. Kui hageja loobub hagist või võtab hagi tagasi seetõttu, et kostja on nõude pärast hagi esitamist rahuldanud, kohaldatakse
lõikes 3 sätestatut.
lg 7 sätestab, et
lõigetes 3-6 nimetatud kohtulahendis võib kohus mõjuval põhjusel, muu hulgas kompromissi sõlmimise tõttu, ette näha kulude riigituludesse tasumise hilisema tähtpäeva või osadena tasumise kohtu määratud tähtaja jooksul, samuti vabastada isiku menetluskulude riigituludesse tasumise kohustusest. Pooled paluvad
lg 7 alusel vabastada hageja kompromissi sõlmimise tõttu menetluskulude riigituludesse tasumise kohustusest summas 350 eurot, millises ulatuses rahuldati hageja taotlus menetlusabi saamiseks ja vabastati hageja hagiavalduse esitamisel hagiavalduselt ja hagi tagamise taotluselt tasumisele kuuluva riigilõivu, kokku summas 350 eurot, tasumisest. Kohus on seisukohal, et poolte taotlus kompromissi sõlmimise tõttu hageja menetluskulude riigituludesse tasumise kohustustest vabastamiseks on põhjendatud ning hageja tuleb, vastavalt
lg-le 7, käesolevas tsiviilasjas riigilõivu riigituludesse tasumise kohustusest vabastada. Kuivõrd tulenevalt
lg 2 p-st 1 tuleks hagejale kompromissi sõlmimise korral pool menetluses tasutud riigilõivust tagastada, tuleb hageja vabastada käesolevas tsiviilasjas riigilõivu riigituludesse tasumise kohustusest summas 175 eurot.
lg 4 alusel võib kohus poolte kokkuleppel määruskaebuse esitamise tähtaega hagimenetluses lühendada või määruskaebuse esitamise õiguse välistada. Antud asjas on pooled palunud lühendada kaebeõigust määruse peale, millega kohus kompromissi kinnitab ja menetluse lõpetab, ühe tööpäevani arvates määruse kättetoimetamises, millest tulenevalt on pooltel õigus esitada määruskaebus käesoleva kohtumääruse peale kompromissi kinnitamise ja menetluse lõpetamise osas 1 tööpäeva jooksul käesoleva kohtumääruse kättetoimetamisest. /allkirjastatud digitaalselt/ Karin Sonntak Kohtunik 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.