) § 175 lg 1 kohaselt pärast viie aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest otsustab kohus võlgniku taotlusel tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise, tehes selle kohta määruse. 2
lg 2 p 2 sätestab, et kohus keeldub võlgnikku kohustustest vabastamast, kui võlgnik on rikkunud süüliselt oma käesoleva seaduse §-s 173 nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve.
järgi on võlgnik on kohustatud tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja, kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima (lg 1), võlgnik peab viivitamatult teatama kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta (lg 2), võlgniku töö- või teenistussuhtest või muust sarnasest suhtest saadud tulu või ettevõtlusest saadud tulu nõuded loetakse loovutatuks usaldusisikule. Usaldusisik peab sellest tasude maksmiseks kohustatud isikutele teatama (lg 3) ja käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud tulust peab usaldusisik võlgnikule üle andma 25 protsenti (lg 4). Võimalus vabaneda oma kohustustest ei ole pankrotiseaduses ettenähtud korras eelduslikult iga võlgniku õigus. Kohus, tutvunud võlgniku aruandega ning esitatud lisadega, leiab, et võlgnik on rikkunud süüliselt
§-s 173 nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve. Kohus selgitas võlgnikule, et
lg 1 ja 2 kohaselt on võlgnik kohustatud tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima, samuti viivitamatult teatama kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta. Kohtuasjas on tuvastatud, et võlgnik käib tööl ning saab lisaks pensionile töötasu, samuti sai ta 2018 aastal väikese päranduse (400 eurot). Sellest hoolimata ei ole ta võlausaldajatele mitte midagi tasunud. Võlgnik on oma aruannetes kinnitanud, et ta ei tasunud, kuid tõi põhjenduseks selle, et ta tervis on väga halb ning ta ootas kohtult ja võlausaldajatelt initsiatiivi ning juhiseid. Nii näiteks kirjutas ta 18.11.2019 taotluses, et kui kohus peab vajalikuks, siis ta on valmis tegema makseid võlausaldajatele. Kohus on võlgnikule meelde tuletanud võlausaldajatele tasumise kohustust näiteks 30.08.2019 kohtunõudes, kus kohus tuletas võlgnikule meelde võlgniku kohustusi. Võlgnik ei ole makseid siiski teinud. Selle asemel on ta kulutanud oma sissetulekuid kasiinodes. Nii näiteks on võlgnik:
lg 2 punktile 2 keeldub kohus võlgnikku kohustustest vabastamast, kui võlgnik on rikkunud süüliselt
§-s 173 nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve. Nimetatud säte eeldab võlausaldajate nõuete rahuldamise takistamisele suunatud tegevust, samuti võlgniku süülist käitumist – kas tahtlust või rasket hooletust. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 104 lg 4 kohaselt on raske hooletus käibes vajaliku hoole olulisel määral järgimata jätmine ning VÕS § 104 lg 5 järgi on tahtlus õigusvastase tagajärje soovimine võlasuhte tekkimisel, täitmisel või lõpetamisel. Riigikohus on lahendis 3-2-1-19-16 avaldanud seisukohta, et
lg 5 rakendamiseks peab kohus tuvastama, et võlgniku käitumises esineb raske süülise käitumise tunnuseid. Riigikohus on lahendis 3-2-1-31-16 toonud välja, et raskelt süüline käitumine tähendab kas tahtlust või rasket hooletust. Kohtu hinnangul on võlgnik
§-s 173 nimetatud kohustusi süüliselt rikkunud. Võlgnik ei ole põhistanud oma kohustuste rikkumise vabandatavust. Kohtu hinnangul ei ole võlgnik kohustustest vabastamise menetluse jooksul andnud endast parimat võlausaldajate nõuete rahuldamiseks ning on süüliselt jätnud oma kohustused täitmata. Võlgniku käitumine on olnud võlausaldajate nõuete rahuldamise takistamisele suunatud tegevusena ja süülise käitumisena. Eeltoodust tulenevalt on võlgnik rikkunud
lg-s 1sätestatud kohustust, mistõttu esineb alus võlgniku pankrotimenetluse täitmata jäänud kohustustest vabastamise menetluse lõpetamiseks ja tema kohustustest vabastamisest keeldumiseks
Kohus viitab Riigikohtu seisukohale, et võlgadest vabastamise menetlus näeb kohustustest vabastamise võimaluse ette neile, kelle majanduslik olukord on eriti raske, ja peaks lõpptulemusena võimaldama võlgnikule uue majandusliku alguse, andma talle uue võimaluse normaalseks majanduslikuks ja sotsiaalseks eluks (3-2-1-60-13, p 10). Eelnimetatud uue võimaluse saamiseks tuleb võlgnikul kohustustest vabastamise menetluse kestel anda ennast parima võlausaldajate nõuete rahuldamiseks. Kohtu hinnangul ei ole võlgnik kohustustest vabastamise menetluse kestel andnud endast parimat võlausaldajate nõuete rahuldamiseks rikkudes süüliselt
Kohustustest vabastamise aluspõhimõtted sätestavad, et võlgnikule tuleb anda võimalus oma varasemad ebaõnnestumised krediidisuhetes heastada, kuid sealjuures tuleks siiski silmas pidada, et kohustustest vabastamise menetlus peab olema võlgniku suhtes ka distsiplineeriv. Vastavalt PanrkS § 175 lg 8 kui kohus vabastab võlgniku kohustustest või keeldub sellest, lõpetab kohus võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise menetluse. 4 Eelnevast tulenevalt ja
lg 5 alusel koosmõjus sama paragrahvi lg 2 punktiga 2 ja
otsustab kohus keelduda R Ke kohustustest vabastamisest ja tulenevalt
lõikest 8 lõpetab kohustustest vabastamise menetluse.
lg 6 kohaselt määruse peale, millega kohus on võlgniku kohustustest vabastanud või sellest keeldunud, võivad võlausaldaja ja võlgnik esitada määruskaebuse.
lg 7 kohaselt avaldab kohus teate võlgniku kohustustest vabastamise või vabastamata jätmise määruse kohta väljaandes Ametlikud Teadaanded. /allkirjastatud digitaalselt/ Hannes Olev Kohtunik 5
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.