Obsah (7)

§ 428§ 657§ 272§ 654§ 171§ 175§ 696

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Üllar Roostoja, Kersti Kerstna-Vaks, Viivi Tomson Määruse tegemise aeg ja koht 9. jaanuar 2020, Tartu Tsiviilasja number 2-19-3594 Tsiviilasi Juri

) § 457 lg 1 ei kohaldu juhtudel, kui kohus menetleb hagita menetluses kaebust kohtutäituri otsuse peale. Isegi kui asuda seisukohale, et menetlusosalised on seotud nende asjaoludega, oleks maakohus pidanud lõpetama menetluse

§ 428lg 1 p 2 alusel.

Praegusel juhul on maakohus tuvastanud, et samade poolte vahel puudub sama vaidlus samal alusel. Üllatuslik on maakohtu väide, et üürisuhte olemasolu ei ole tõendatud. Kohtutäitur ei ole seda väitnud, vaid on asunud seisukohale, et üürilepingu sõlmimine on tühine. Seetõttu ei olnud avaldajale teada, et maakohus võiks asuda viidatud seisukohale. Maakohtu määrus tuleb tühistada ja saata uueks lahendamiseks maakohtule, kus avaldajal oleks võimalik esitada tõendeid üürisuhte olemasolu kohta. Maakohus on jõudnud õigele järeldusele, et käsutuskeelumärge ei takista iseenesest üürilepingute sõlmimist. Seega ei ole asjakohane kohtutäituri väide, et üürilepingu tekkimise aluseks olev tehing on tühine. Järelikult on alusetu järeldus, et avaldaja ei ole tõendanud üürilepingu olemasolu. Maakohtu määrusest ei selgu, millele tuginedes on maakohus asunud seisukohale, et kohtutäitur ei ole diskretsioonipiire rikkunud. Hinna määramisel peab kohtutäituri tegevus olema jälgitav ja arusaadav. Praegusel juhul see ei ole nii. 7. Kohtutäitur ja sissenõudja vaidlevad määruskaebusele vastu, paluvad jätta selle rahuldamata ja menetluskulud avaldaja kanda. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT 8. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebuse väited ei anna alust maakohtu määruse tühistamiseks. Maakohtu määruse resolutsioon tuleb jätta muutmata, kuid

§ 657lg 1 p 2 1 ja § 659 alusel tuleb osaliselt muuta maakohtu määruse põhjendusi.

Määruskaebus jääb rahuldamata.

1. Esmalt märgib ringkonnakohus järgmist. Asja materjalidest nähtuvalt on avaldaja varasemaid kaebusi kohtutäituri otsuse peale menetletud tsiviilasjades nr 2-17-9185 ja nr 2-18-
2. Nimetatud tsiviilasjades tehtud kohtulahendid on toimikus (tl 28-31 ja 32-35). Ringkonnakohus on seisukohal, et tsiviilasjades nr 2-17-9185 ja nr 2-18-10798 tehtud kohtulahendid on praeguses asjas dokumentaalseteks tõenditeks (

§ 272lg 2).

4

1. Järgnevalt analüüsib ringkonnakohus seda, kas praegusel juhul sai avaldaja tugineda kaebuses kohtutäituri otsuse peale asjaolule, et kohtutäitur ei avaldanud enampakkumise teates informatsiooni üürilepingute kohta. Vaidlustatud määruses on maakohus asunud seisukohale, et väidetavalt sõlmitud üürilepingute kohta on olemas jõustunud kohtulahend, mis välistab uuesti kohtusse pöördumist.
2. Vaidlust ei ole selles, et tsiviilasjades nr 2-17-9185 ja nr 2-18-10798 on avaldaja tuginenud samale asjaolule, ehk sellele, et kohtutäitur ei avaldanud enampakkumise teates informatsiooni üürilepingute kohta. Viru Maakohtu
3. veebruari 2018 määrusest tsiviilasjas nr 2-17-9185 nähtub, et tegemist on
4. mail 2017 avaldatud enampakkumise teatega. Viru Maakohtu
5. märtsi 2019 määrusest tsiviilasjas nr 2-18-10798 nähtub, et tegemist on
6. juunil 2018 avaldatud enampakkumise teatega. Praeguses asjas vaidlustab avaldaja informatsiooni avaldamata jätmist
7. jaanuari 2019 enampakkumise teates. Järelikult on tegemist erinevate enampakkumistega ja avaldajal on õigus iga enampakkumise korral tugineda sellele, et enampakkumise teates ei ole avaldatud informatsiooni üürilepingute kohta. Seda sai avaldaja teha ka praeguses asjas. Selles osas tuleb maakohtu määruse põhjendusi muuta.
8. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga selles, et avaldaja pidi üürilepingute sõlmimist tõendama. Maakohus on põhjendatult leidnud, et avaldaja ei ole esitanud ühtegi tõendit üürilepingute sõlmimise kohta ega ka veenvat põhjendust, miks oli tal vaja oma pereliikmetega üürilepinguid sõlmida. Samale järeldusele on maakohus jõudnud
9. veebruaril 2018 tsiviilasjas nr 2-17-9185 tehtud määruses. Sellest tulenevalt ei saanud maakohtu järeldus olla avaldaja jaoks üllatuslik.
10. Maakohus on juba
11. veebruaril 2018 tsiviilasjas nr 2-17-9185 tehtud lahendis tuvastanud, et üürilepinguid ei ole sõlmitud. Praeguses asjas on avaldaja tuginenud samadele üürilepingutele ning ei ole esile toonud ühtegi muutunud asjaolu.
12. Ringkonnakohtu hinnangul on maakohus põhjendatult leidnud, et kohtutäitur ei ole ümberhindamise korda rikkunud. Selles osas nõustub ringkonnakohus maakohtu põhjendustega ning kooskõlas

§ 654lg-ga 6 ja §-ga 659 ei pea vajalikuks neid korrata.

Määruskaebuses toodud väited selle kohta, et kohtutäituri tegevus hinna määramisel ei olnud jälgitav ja arusaadav, on ringkonnakohtu hinnangul üldsõnalised ning põhjendamata. Nagu maakohtu menetluses, ei ole avaldaja ka määruskaebemenetluses toonud välja ühtegi veenvat põhjendust, miks täituri alandatud hind on liiga madal ning miks oleks võimalik müüa vara kõrgema hinnaga. 15. Eelneva tõttu jätab ringkonnakohus maakohtu määruse resolutsiooni muutmata, kuid muudab osaliselt maakohtu määruse põhjendusi (vt määruse p 11). Määruskaebus jääb rahuldamata. 16. Määruskaebuse rahuldamata jätmise tõttu jäävad menetluskulud

§ 171

lg 1 alusel avaldaja kanda.

§ 175

lg 3¹ järgi kohtutäituri otsuse peale esitatud kaebuse lahendamise menetluses kohtutäituri kantud õigusabikulusid ei hüvitata. Sissenõudjat esindas selle töötaja, mistõttu eelduslikult ei ole sissenõudjal menetluskulusid tekkinud. Sundtäitmisega ühinenud sissenõudja ei ole määruskaebusele vastanud, mistõttu ei saanud talle menetluskulusid tekkida. Sellest tulenevalt tuleb määrata, et hüvitatavad menetluskulud puuduvad. 17.

§ 696

lg 1 esimene lause võimaldab esitada ringkonnakohtu määruse peale määruskaebuse Riigikohtule üksnes juhul, kui see on seaduse järgi lubatud. TMS § 218 lg 3 sätestab, et kohtutäituri otsuse kohta tehtud maakohtu määruse peale võivad menetlusosalised ja kohtutäitur esitada määruskaebuse. Ringkonnakohtu määruse peale määruskaebuse kohta võib esitada määruskaebuse. Määruskaebust ei või esitada, kui täitemenetluses täidetakse rahalist nõuet, mis on väiksem kui 2000 eurot või perioodilise nõude korral on igakuine summa väiksem kui 150 eurot, ning ringkonnakohus on jätnud maakohtu määruse resolutsiooni muutmata, välja arvatud juhul, kui täidetakse lapse elatisnõuet. 5 6. veebruari 2012 arestimisaktist (tl 37-38) nähtuvalt on nõude suuruseks 95 868 eurot 16 senti, millele lisanduvad viivised. Seega on määrus edasikaevatav Riigikohtule. /allkirjastatud digitaalselt/ Üllar Roostoja /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ Kersti Kerstna-Vaks Viivi Tomson 6