Obsah (10)

§ 102§ 33§ 1§ 31§ 22§ 108§ 23§ 150§ 171§ 29

KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Tallinna kohtumaja Kohtukoosseis Kohtunik Karin Sonntak Määruse tegemise aeg ja koht 17. detsember 2018. a kell 14.00 Tallinnas Tsiviilasja number 2-18-15757 Tsiviilas

§ 102

lg 2 kaitsmisele, kuid tunnustamise korral rahuldatakse pärast õigeaegselt esitatud tunnustatud nõuete rahuldamist. Pankrotivõlgnikule võlgnetavate kohustuste täitmist võib pärast pankroti väljakuulutamist vastu võtta üksnes pankrotihaldur. Sama tähtaja jooksul on kohustatud kõik isikud, kelle valduses on ükskõik mis alusel võlgniku vara, teatama sellest haldurile.

1. Kohustada G Ii kohtus vandega kinnitama vara ja võlgade nimekirja õigsust enne esimest võlausaldajate üldkoosolekut
2. jaanuaril
3. a kell 13.
4. Kui G I vannet andma ei ilmu, siis on kohtul õigus määrata trahv, kohaldada sundtoomist või aresti kuni 3 kuud.
5. Määrata ja maksta välja Veli Kraavile ajutise pankrotihalduri tasu 395 eurot (lisandub käibemaks 79 eurot) pankrotivara arvelt. Väljamakse teostada büroole, mille kaudu haldur tegutseb – OÜ Advokaadibüroo Lextal, arveldusarve EE692200221023555162 Swedbank AS.
6. Hüvitada riigi vahenditest ajutise halduri tasu 395 eurot (lisandub käibemaks 79 eurot) Veli Kraavi kasuks. Väljamakse teostada büroole, mille kaudu haldur tegutseb – OÜ Advokaadibüroo Lextal, arveldusarve EE692200221023555162 Swedbank AS.
7. Määrus teha teatavaks

§ 33

lg 1 alusel väljaandes Ametlikud Teadaanded ja saata Tartu Maakohtu registriosakonda. Edasikaebamise kord Määrusele võib esitada määruskaebuse võlgnik või pankrotiavalduse esitanud võlausaldaja Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel määruse tegemisest. Asjaolud ja pankrotiavaldus Harju Maakohtule on esitatud G Ii avaldus pankroti väljakuulutamiseks. Avalduse ja selle lisade kohaselt on avaldaja sattunud majanduslikult väga raskesse olukorda. Hetkel on avaldaja töötu, arvel Töötukassas tööotsijana. Kohustusi on avaldajal kokku summas 12 797,15 eurot, millele lisanduvad viivised ja täituritasud, igakuiseks sissetulekuks on osalisetöövõimetoetus 217 eurot kuus, kinnis- ja vallasvara puudub. Avaldaja on muutunud püsivalt maksejõuetuks ja ei suuda oma kohustusi tavapäraselt täita. Avaldaja palub kohtul algatada tema suhtes eraisiku pankrotimenetlus, kuulutada välja tema maksejõuetus ja algatada kohustustest vabastamise menetlus. 15.11.2018. a nimetas kohus G Ii ajutiseks halduriks Veli Kraavi. Kohtumääruse põhjendused Kohus leiab, et pankrotiavaldus kuulub rahuldamisele ja välja tuleb kuulutada G Ii pankrot. Pankrotihalduriks nimetab kohus Veli Kraavi.

§ 1

lg 2 kohaselt võlgnik on maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Kohus leiab, et kogutud ja kohtuistungil uuritud tõenditega on kindlaks tehtud, et võlgniku maksejõuetus ei ole ajutine ja põhjendatud on välja kuulutada võlgniku pankrot.

§ 31lg 1 kohus kuulutab pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu.

Ajutine haldur on tuvastanud, et võlgnikul vara puudub, teadaolevate kohustuste maht on 13 681,71 eurot. Eeltoodust tulenevalt loeb kohus tõendatuks, et võlgnik ei suuda rahuldada võlausaldajate nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine, mistõttu tuleb pidada võlgnikku maksejõuetuks. Võlgniku maksejõuetus on tekkinud töökoha ja sissetuleku puudumise tõttu. Maksejõuetuse tekkimise põhjus on seega muu asjaolu

§ 22lg 5 tähenduses.

Pankrotivara moodustamise alus saab

§ 108kohaselt olla vara tagasivõitmine või tagasinõudmine.

Selgeid tagasivõitmise võimalusi haldur ajutise menetluse käigus ei tuvastanud. Võlgnik on esitanud kohtule kohustustest vabastamise menetluse algatamise taotluse. Kohus ei ole käesolevaks hetkeks tuvastanud võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamata jätmise aluseid. Eeltoodust tulenevat kohus kuulutab välja võlgniku pankroti. 2 Ajutine pankrotihaldur Veli Kraavi on esitanud tasunõude 4 töötunni eest kokku summas 395 eurot (lisandub käibemaks 79 eurot).

§ 23

lg 1 kohaselt ajutisel halduril on õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu, keerukust ja ajutise halduri kutseoskusi.

§ 23lg 3 kohaselt on ajutise pankrotihalduri tunnitasu ülemmäär on 96 eurot.

Kohus leiab, et arvestades ajutise halduri töö mahtu, keerukust ja kutseoskust on põhjendatud määrata ajutise pankrotihalduri tasuks 395 eurot. Ajutise halduri tasu kuulub

§ 150

alusel väljamõistmisele pankrotivara arvelt.

§ 23

lg 4 sätestab, et kui võlgniku avalduse alusel alustatud menetlus lõpetatakse raugemisega pankrotti välja kuulutamata ja võlgniku varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks, mõistab kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest. Riigi vahenditest ei hüvitata ajutise halduri tasu ja kulutusi suuremas summas kui 397 eurot. Käesolevas asjas takistab menetluse lõpetamist raugemisega pankrotti välja kuulutamata asjaolu, et võlgnik on esitanud avalduse enda kohustustest vabastamiseks, mistõttu vastavalt

§ 171

lg-le 11 tuleb pankrot välja kuulutada, kuigi esineb

§ 29lg-tes 1 ja 2 nimetatud alus menetluse raugemiseks.

Võlgnikul ei ole vara ega piisavat sissetulekut, mille arvelt oleks võimalik katta pankrotimenetluse kulusid. Tulenevalt eeltoodust tuleb ajutise halduri tasu ja kulud 395 eurot (lisandub käibemaks) hüvitada riigi vahenditest.

§ 23

lg 6 järgi kohus võib ajutise halduri tasu ja hüvitatavate kulutuste tasumise määrata büroole, mille kaudu ajutine haldur tegutseb. /allkirjastatud digitaalselt/ Karin Sonntak Kohtunik 3