RIIGIKOHUS ÜLDKOGU MÄÄRUS Kohtuasja number Määruse kuupäev Kohtukoosseis Kohtuasi Menetluse alus Menetlusosalised Asja läbivaatamine 5-18-5 9. aprill 2020 Eesistuja Villu Kõve, liikmed Velmar Brett, P

) § 10 lõike 1 punkti 3 ja lõike 2 esimese lause alusel küsis Riigikohus põhiseaduslikkuse järelevalve menetluse käigus arvamust vaidlusaluste õigusaktide põhiseaduspärasuse kohta mh haldusasjade kaebajatelt K (edaspidi kaebaja I) ja M (edaspidi kaebaja II). Kaebajate lepinguline esindaja esitas

1. oktoobril 2019 kaebajate I ja II nimel Riigikohtule arvamuse. 5-18-5
2. Riigikohtu üldkogu tunnistas
3. juuni
4. a otsusega asjas nr 5-18-5/17 välismaalaste seaduse põhiseadusega vastuolus olevaks ja kehtetuks osas, milles see välistas tähtajalise elamisloa andmise välismaalasele Eesti Vabariigi kodanikust samast soost registreeritud elukaaslase juurde Eestisse elama asumiseks. Sama otsusega tuvastas üldkogu ka siseministri
5. detsembri
6. a määruse nr 83 „Tähtajalise elamisloa ja selle pikendamise ning pikaajalise elaniku elamisloa ja selle taastamise taotlemise kord ning elamisloa taotlemise vormid“ osalise põhiseadusvastasuse. Põhiseadusvastaseks ja kehtetuks tunnistati osaliselt ka siseministri
7. jaanuari
8. a määrus nr 7 „Tähtajalise elamisloa ja selle pikendamise ning pikaajalise elaniku elamisloa ja selle taastamise taotlemise kord ning legaalse sissetuleku määrad“.
9. Kaebajad I ja II esitasid vandeadvokaadi vahendusel
10. juulil 2019 Riigikohtu halduskolleegiumile eelnimetatud haldusasjades kassatsioonkaebused, milles mh märkisid, et senini on lahendamata põhiseaduslikkuse järelevalve menetluses kantud õigusabikulude küsimus. Kaebajate hinnangul oleks ebaõiglane jätta see kulu nende endi kanda, sest nad ei ole suutelised eesti keeles kohtumenetluses osalema. Kassatsioonkaebustes ei täpsustatud, milline oli põhiseaduslikkuse järelevalve menetluses arvamuse esitamisega seotud kulude suurus ja koosseis.
11. Riigikohtu halduskolleegium soovitas kaebajatel esitada taotluse põhiseaduslikkuse järelevalve menetluse kulude väljamõistmiseks koos menetluskulude nimekirja ja kuludokumentidega põhiseaduslikkuse järelevalve asjas nr 5-18-
13. Lepinguline esindaja esitas
14. detsembril 2019 kaebajate I ja II nimel Riigikohtule taotluse kohtuasjas nr 5-18-5 kantud 2210 euro suuruse menetluskulu hüvitamiseks. Taotluse kohaselt osutas lepinguline esindaja kaebajatele õigusabi 17 tundi hinnaga 130 eurot tunnis. Õigusabi koosnes põhiseaduslikkuse järelevalve menetluses arvamuse esitamisest, vastava valdkonna õiguspraktika läbitöötamisest, teiste riikide kohtupraktika analüüsist ning Eesti õigusesse sobivuse hindamisest, suhtlusest klientidega ja neile seisukoha esitlemisest ning teiste kaasatud poolte selgitustega tutvumisest. Kuluhüvitis palutakse kanda kaebaja II arvelduskontole. Taotlusele on lisatud MTÜ Seky
15. detsembri
16. a arve õigusteenuse osutamise eest kaebajatele I ja II (põhiseaduslikkuse järelevalve arvamuse koostamine, vastavalt menetluskulude nimekirjale), arve tasumise tähtaeg oli
17. detsember
18. MENETLUSOSALISTE ARVAMUSED Politsei- ja Piirivalveamet
19. Menetluskulude hüvitamise taotlus tuleks jätta rahuldamata, kuna see ei ole esitatud õigel ajal. Kohtuasjas nr 5-18-5 oli taotluste ja seisukohtade esitamise viimaseks päevaks
20. oktoober
21. Taotluse rahuldamise korral tuleks menetluskulusid vähendada, kuna arvamuse koostamiseks ei saanud kuluda rohkem kui 3 tundi. Arvamuses kasutati väljavõtteid põhiseaduse kommenteeritud väljaandest ja kohtulahendeid, millele kaebajate esindaja on varasema halduskohtumenetluse käigus juba viidanud. Ei ole põhjendatud hüvitada kulusid, mis on seotud kliendiga suhtlemise ja teiste menetlusosaliste seisukohtadega tutvumisega. Siseminister
22. Taotlus tuleb jätta rahuldamata, kuna see on esitatud hilinenult. Kohtule ei ole esitatud menetluskulude kandmist tõendavaid dokumente. Kaebajate lepinguline esindaja ei saanud neid esindada Riigikohtus, kuna ta ei ole advokaat. Menetluskulu riigilt väljamõistmise korral tuleks seda vähendada. Ei ole põhjendatud hüvitada õigusabi kulusid rohkem kui 4 tunni eest. Sama esindaja 2

§ 48lõikest 2 ja Ts

MS § 218 lõikest 3 tulenevalt võib menetlustoiminguid teha või taotlusi ja avaldusi esitada advokaat või vandeadvokaat. Põhjendatud on õigusabi 3 tunni ulatuses, kuna arvamuse koostamisel on võetud aluseks esindaja varem koostatud menetlusdokument (vt apellatsioonkaebus haldusasjas nr 3-16-1903). Samuti on lepingulise esindaja tunnimäär 130 eurot põhjendamatult kõrge. Riigi õigusabi osutamise eest halduskohtumenetluses makstakse advokaadile 72 eurot ja tsiviilkohtumenetluses 52 eurot tunnis, millest rohkem pole põhjendatud maksta ka praegusel juhul. ÜLDKOGU SEISUKOHT 10. Üldkogu hindab kõigepealt seda, kas seadus näeb ette õigusliku aluse hüvitada

§ 9

alusel algatatud konkreetse normikontrolli menetluses esialgse õigusvaidluse menetlusosalisele menetluskulud, mis kaasnesid

§ 10lõikes 2 nimetatud arvamuse esitamisega.

Seejärel lahendab üldkogu menetlusosaliste taotluse. 11.

§ 9

kohaselt haldus-, tsiviil-, kriminaal- või väärteoasja menetluses algatatud normikontrollimenetluse esemeks on esialgses kohtuasjas kohaldamisele kuulunud õigustloova akti põhiseaduspärasuse hindamine. Riigikohus on nentinud, et konkreetse normikontrolli eesmärk on teenida eelkõige põhiõiguste kandjast menetlusosalise huve (Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi

1. mai
2. a määrus asjas nr 3-4-1-4-08, punkt 15). Seetõttu nõuab põhiõigus tõhusale õiguskaitsele ja ausale õigusemõistmisele (põhiseaduse § 15 lõige 1 koostoimes §-ga 14), et esialgse kohtumenetluse osaline saaks osa võtta ka Riigikohtus toimuvast normikontrollimenetlusest. Samal ajal teenib konkreetse normikontrolli menetlus ka avalikku huvi selgitada välja ja eemaldada õiguskorrast sellised normid, mis on põhiseadusega vastuolus.
3. Esialgse kohtuvaidluse menetlusosalised on konkreetse normikontrolli menetluses menetlusosalised (

§ 10

lõike 1 punkt 3), kellel on menetlusosalise õigused ja kohustused (

§ 49

), millest olulisim on õigus esitada arvamus vaidlusaluse õigusakti põhiseaduslikkuse kohta (

§ 10lõige 2).

13. Kuigi

§ 9

kohaselt saab konkreetse normikontrolli menetlus alguse esimese või teise astme kohtu lahendist, mis tehakse haldus-, tsiviil-, kriminaal- või väärteoasjas, on tegemist eraldiseisva menetlusega, mis on reguleeritud põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluse seaduses.

§ 63

lõike 1 järgi kaetakse asja läbivaatamise kulud riigieelarvest, selgitamata täpsemalt, mida „asja läbivaatamise kulude“ all silmas peetakse. Nimetatud säte kehtib muutmata kujul alates põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluse seaduse jõustumisest

1. aastal.
2. Praegu kehtivad halduskohtumenetluse seadustik (HKMS) ja tsiviilkohtumenetluse seadustik jagavad menetluskulud kohtukuludeks ja kohtuvälisteks kuludeks (TsMS § 138 lõige 1 ja HKMS § 101 lõige 1). Asja läbivaatamise kulud – nt tunnistaja-, eksperdi- ja tõlgikulud – on kohtukulud (TsMS § 138 lõige 2 ja § 143; HKMS § 101 lõige 2 ja § 102), menetlusosalise esindaja kulud arvatakse seevastu kohtuväliste kulude hulka (vt TsMS § 144 ja HKMS § 103). 3

§ 63

lõike 1 terminit „asja läbivaatamise kulud“ mõista nii, et see hõlmab ka menetlusosalise lepingulise esindaja kulu. Seetõttu on üldkogu seisukohal, et

§ 63

lõige 1 annab aluse mõista riigilt välja konkreetse normikontrolli menetluse

§ 10

lõike 1 punktis 3 nimetatud menetlusosalise vajalikud ja põhjendatud õigusabikulud (vt ka Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi

1. oktoobri
2. a määrus asjas nr 3-4-1-14-07 ja
3. detsembri
4. a otsus asjas nr 5-19-42/13). Sellise tõlgenduse kasuks räägib ka see, et konkreetse normikontrolli menetlus teenib algse kohtumenetluse osalise õiguste tagamise kõrval ka avalikku huvi (vt käesoleva määruse punkt 11).
5. Põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluse seadus ei reguleeri küsimust, millal peab menetlusosaline esitama taotluse menetluskulude hüvitamiseks. Üldkogu leiab, et sellises olukorras tuleb analoogia korras lähtuda teistes kohtumenetlustes kehtivatest reeglitest. HKMS § 109 lõike 1 kolmanda lause kohaselt esitatakse kirjalikus menetluses menetluskulude nimekiri ja kuludokumendid kohtu määratud tähtaja jooksul. Sarnaselt sätestab TsMS § 176 lõige 2, et kui asja menetletakse kirjalikus menetluses, annab kohus enne kohtuotsuse või asja lõpetava määruse tegemist menetlusosalisele tähtaja menetluskulude nimekirja esitamiseks. Kriminaal- ja väärteoasjades välja kujunenud praktika kohaselt tuleb menetluskulude hüvitamise taotlus esitada kohtule enne kohtu siirdumist nõupidamistuppa. Riigikohtu ja ringkonnakohtu kirjalikus menetluses tuleb see taotlus esitada tähtpäevaks, mis on menetlusosalisele antud kohtule kirjalike seisukohtade, taanduste ja muude taotluste esitamiseks (vt nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
6. oktoobri
7. a määrus asjas nr 1-18-5023/12, punkt 25;
8. novembri
9. a otsus asjas nr 3-1-1-103-11, punkt 9). Seega ei saa menetlusosaline üheski kohtumenetluses taotleda menetluskulude hüvitamist piiramatu aja jooksul. Ka põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluses on põhjendatud piirata menetluskulude hüvitamise taotlemine kohtu määratud tähtajaga.
10. Riigikohus menetles põhiseaduslikkuse järelevalve asja kirjalikus menetluses. Menetlusosalistele, sealhulgas kaebajate I ja II lepingulisele esindajale, saatis Riigikohus
11. oktoobril 2018 kirja, milles määras taotluste esitamise viimaseks tähtpäevaks
12. oktoobri
14. Kaebajate I ja II esindaja esitas menetluskulude hüvitamise taotluse Riigikohtule
15. detsembril 2019 ehk enam kui aasta pärast taotluse esitamiseks määratud tähtaja möödumist. Samuti oli taotluse esitamise ajaks möödunud ligi kuus kuud kohtuasjas lõpplahendi tegemisest (üldkogu tegi otsuse
16. juunil 2019). Üldkogu möönab, et põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluse seadus ei reguleeri õigusabikulude hüvitamise taotluse esitamist selgelt, siiski ei saa pidada mõistlikuks seda, et taotlus esitatakse pärast sedavõrd pika aja möödumist menetlust lõpetava lahendi tegemisest. Õigusselguse huvides oleks vajalik konkreetse normikontrolli menetlusosalise õigusabi kulude hüvitamise tingimusi ja korda põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluse seaduses täpsustada.
17. Kuna menetluskulude hüvitamise taotlus oli esitatud hilinenult, ei saa selle sisulist põhjendatust enam hinnata. Eeltoodust lähtudes jätab üldkogu taotluse läbi vaatamata. (allkirjastatud digitaalselt) 4