) § 168 lg 4 esimese alternatiivi alusel hageja kanda ning määras kindlaks kostjatele I, III ja IV hüvitatavad summad, millelt kohustas hagejat maksma ka viivist. 5.1.
lg 1 ja § 429 lg 1 järgi on hagejal õigus hagist loobuda kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni, esitades selleks avalduse. Kuivõrd kohus ei ole käesolevas tsiviilasjas lõpplahendit teinud, on hagejal õigus hagist loobuda. Maakohus ei tuvastanud
Neil kaalutlustel võttis maakohus hagist loobumise vastu ja lõpetas ühtlasi asja menetluse. 5.2.
lg 4 sätestab mh, et kui hageja loobub hagist, kannab ta kostja menetluskulud, v.a juhul, kui ta loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on nõude pärast hagi esitamist rahuldanud. Hageja soovis hagist loobuda olukorras, kus kostjad nõuet ei rahuldanud. Sel juhul on põhjendatud jätta menetluskulud
5.3. Maakohus ei nõustunud hagejaga, et menetluskulud saaks jätta
lg 4 alusel kostja I kanda põhjendusega, et tema tegevus põhjustas hagi perspektiivituse. Viidatud säte ei võimalda panna menetluskulusid kostja I kanda, vaid üksnes kaaluda menetluskulude poolte endi kanda jätmist. Samas ei piisa selle kohaldamiseks üksnes ebaõiglusest või ebamõistlikkusest, vaid seadusandja on kehtestanud kõrgendatud standardi, mille järgi peab olema äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik kohtukulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti. Kostja I poolt hoonestusõiguste võõrandamine ei ole erandlik asjaolu, millest tulenevalt saaks asuda seisukohale, et menetluskulude hageja kanda jätmine on äärmiselt ebaõiglane. 5.
oktoobri 2019 menetlusdokumendis. Just kostja I põhjustas menetluse venimist seeläbi, et ei teavitanud enda jagunemisest ega hoonestusõiguste Eleonile üleandmisest. Kui hageja saanuks neist asjaoludest teada koheselt pärast jagunemise toimumist, siis oleks ta varem esitanud hagist loobumise 3
Menetluskulude hageja kanda jätmine on hageja suhtes äärmiselt ebaõiglane ja ebamõistlik, sest kostja I pahatahtlik käitumine (hoonestusõiguste võõrandamine jagunemise teel) ning selle varjamine teiste poolte ja kohtu eest põhjustas menetluse venimise ning hagi perspektiivituse. Hageja pidi hagist loobuma üksnes kostja I tegevuse tõttu. Kostja I pahatahtlikkust kinnitab ka asjaolu, et uues algatatud tsiviilasjas nr 219-11195 rahuldas kohus hageja hagi tagamise taotluse ja keelas Eleonil anda hoonestusõiguseid üle kolmandale isikule mis tahes viisil, sh jagunemise kaudu. Hagi tagati just seetõttu, et sarnane olukord nagu käesolevas kohtuasjas enam ei korduks ja hageja ei peaks jälle esitama uut hagi isiku vastu, kellele hoonestusõiguseid üle antakse. MENETLUSE EDASINE KÄIK 7. Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse ja andis kostjatele tähtaja sellele vastamiseks. Kostjad I–III vaidlesid kaebusele vastu, kostja IV seisukohta ei esitanud. Maakohus määruskaebust ei rahuldanud ja edastas selle lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule, kuhu tsiviilasja toimik saabus 23. detsembril 2019. Ringkonnakohus selgitas 25. veebruari 2020 määruses
Pooled esitasid määruses kirjeldatud küsimuste kohta täiendavad seisukohad. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED 8. Ringkonnakohus leiab, et vaidlustatud määrus tuleb
Maakohus eksis kostja IV tähistamisel vaidlustatud määruse sissejuhatavas osas ja resolutsioonis, selle puuduse saab ringkonnakohus kõrvaldada. Määruskaebus jääb rahuldamata ja hageja kannab sellega seonduvad menetluskulud. 9.
kaudu kohalduva § 651 lg 1 kohaselt kontrollib ringkonnakohus vaidlustatud määruse seaduslikkust ja põhjendatust osas, mille peale on edasi kaevatud. Hageja vaidlustas menetluskulude jaotuse.
lg 4 kolmanda lause tõttu takistab kulujaotuse vaidlustamine lahendi jõustumist kulude rahalise kindlaksmääramise osas. Sama lõike teise lause alusel on maakohtu määrus ülejäänud osas jõustunud.
lg 1 esimese lause kohaselt võtab kohus vastu ainult sellise tõendi, millel on asjas tähtsust. Ringkonnakohus leiab, et kontrollides maakohtu
lg 1 esimene lause sätestab, et menetlustoimingu tegemise tähtaja mööda lasknud või vastuväite või tõendi hilisema esitamisega või muul viisil menetlustoimingu aja muutmise, asja arutamise edasilükkamise või tähtaja pikendamise põhjustanud menetlusosaline kannab sellest tulenevad täiendavad menetluskulud. 11.1.2. Ringkonnakohtu hinnangul ei rikkunud maakohus
Menetluskulude jaotamisel teeb kohus seadusega lubatud piirides ja juhtudel kaalutlusotsustuse, mille tegemisel kaalub, kuidas menetlusõiguse normid mõjutavad kulude jaotamist lahendatavas asjas (vrd Riigikohtu
Sellest saab järeldada, et maakohus kaalus kõiki seaduses ette nähtud võimalusi menetluskulude jaotamisel ja pidas selle tulemusel põhjendatuks jätta kulud hageja kanda. 11.1.4. Hageja esimene väide ei ole põhjendatud ka sisuliselt. Õige on kostja I arusaam, et seadusest ei tulene otsest ja selget kohustust teatada kohtule ning teistele pooltele kostja jagunemisest või vaidlusaluse eseme võõrandamisest. Võõrandamine on
lg 1 järgi lubatav ega mõjuta lg 2 järgi asja menetlust ning
kohaselt on otsus õigusjärglase suhtes siduv (vt pikemalt allpool p-d 11.2.3–11.2.6). Kuigi
lg 1 näeb ette menetlusõiguste heauskselt kasutamise kohustuse, ei tähenda see eelneva põhjal veel, et vaidlusaluse eseme võõrandamisest tuleks teatada koheselt. 11.2. Kaebuse teise väide etteheide seisneb
11.2.1. Sarnaselt eespool p-des 11.1.2 ja 11.1.3 märgituga on ka siinkohal asjakohane märkida, et
Maakohus täheldas õigesti, et viidatud sätte alusel menetluskulude poolte endi kanda jätmine eeldab erandlike asjaolude olemasolu, ja neid ta ei tuvastanud. Sellise järelduse tegemisel ei pea kohus iga esile toodud asjaolu kohta eraldi põhjendama, miks ei ole see piisavalt erandlik. 11.2.2. Ringkonnakohtu hinnangul oleneb
lg 4 kohaldamine käesoleval juhul vastusest küsimusele, kas hageja oleks saanud menetlust mõistlikult jätkata. Kui hagejal oli piisav võimalus jätkata vaidlust ka pärast hoonestusõiguste omaniku muutumist käesoleva tsiviilasjana, siis oli loobumine hageja enda menetluslik otsustus ja kulud tuligi jaotada
Kui aga samas asjas menetluse jätkamine ei olnud objektiivselt võimalik, st hagi muutus perspektiivituks kostja I käitumise tõttu – nii nagu seda väidab hageja, siis võib kulude jätmine hageja kanda olla äärmiselt ebaõiglane. Ringkonnakohus leiab, et käesoleval juhul oli hagejal võimalus menetlust jätkata, st
Ringkonnakohus põhjendab oma seisukohta järgmiselt. 11.2.3. Pooled ei vaidle selle üle, et hoonestusõiguste omanikuna kinnistusraamatusse kantud isik muutus menetluse ajal.
lg 1 sätestab mh, et hagi esitamine ja menetlemine ei puuduta poole õigust võõrandada vaidlusalune ese. Hoonestusõigus on asjaõigusseaduse § 5 lg 1 kohaselt piiratud asjaõigus ja seega ühtlasi ese tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 48 tähenduses. Järelikult võis kostja I hoonestusõigused võõrandada ja pelgalt seda ei saa talle pahatahtliku menetlusliku käitumisena ette heita. 11.2.4.
lg 1 esimene lause näeb ette, et jõustunud kohtuotsus kehtib ka isikute kohta, kes on saanud pärast hagi esitamist menetlusosaliste õigusjärglaseks. Viidatud säte hõlmab nii üld- kui ka eriõigusjärglust, st üldjuhul oleks hoonestusõiguste esialgse omaniku suhtes tehtud kohtulahendil siduv mõju ka menetluse ajal need omandanud isiku suhtes. Erandi näeb ette
lg 2, mille kohaselt ei mõjuta vaidlusaluse eseme omandi vm õiguse üleandmine (eriõigusjärglus) asja menetlust.
lg 3 võimaldab õigusjärglasel sel juhul vastaspoole ja õiguseelneja nõusolekul astuda menetlusse õiguseelneja asemel või teda saab menetlusse kaasata kolmanda isikuna õiguseelneja poolel ka ilma nende nõusolekuteta. 11.2.6. Siiski kohaldub
Riigikohus on leidnud, et hoonestusõiguse võõrandamise korral saab
jaanuari 2007 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-144-06, p 16 teine lõik).
Eespool p-s 11.2.4 märgitud kaalutlustel pole ilmselt kahtlust, et vaatamata
lg-s 3 nimetatud piirangule saanuks kahe esimese lõike sätteid käesolevas asjas kohaldada. 11.2.7. Kui jätta ka eespool käsitletud võimalused kõrvale, siis pakub
lg 1 olukorras, kus hageja leiab, et hagi on ekslikult esitatud isiku vastu, kes ei peaks olema kostja, võimaluse kostja asendamiseks. Samuti saab kostjate ringi
Hageja esitas loobumisavalduse enne kohtuliku arutamise algust, st pole näha takistust kostja I eriõigusjärglase menetlusse kaasamiseks ka neil alustel. Neil kaalutlustel pole asjakohased hageja põhjendused, et
§-de 210 ja 211 kohaldamine ning võimalikud hagejale soodsad järelmid oleks sõltunud maakohtu diskretsioonist. Kui maakohus oleks jätnud hagi lubamatult läbi vaatamata, siis oli hagejale
lg 2 esimese lause kohaselt on tsiviilkohtumenetlusõigusvõime igal isikul, kellel on õigusvõime tsiviilõiguse kohaselt. TsÜS § 25 lg 2 järgi on mh kohaliku omavalitsuse üksus avalik-õiguslik juriidiline isik. Seega ei ole tsiviilasja pool vallavalitsus, vaid vald. Kõnealuse puuduse saab ringkonnakohus kõrvaldada, asendades vaidlustatud määruse sissejuhatuses ja resolutsioonis kostja IV tähistamiseks kasutatud väljendi õige nimega. 14. Määruskaebuse menetlemisega seonduvad kulud jäävad
Juhindudes
lg 1 teisest lausest märgib ringkonnakohus resolutsioonis kõigi seniste menetluskulude jaotuse. 15. Tulenevalt menetluskulude jaotusest tuleb need
§-de 174 ja 175 sätete järgi määrata rahaliselt kindlaks kostjate I, III ja IV menetluskulude nimekirjade alusel. Kostja II nimekirja ei esitanud. Hageja ei esitanud taotlustele vastuväiteid. 15.1. Kostja I taotles 506,25 euro hüvitamist, mis on esindajatasu 3 t 45 min õigusteenuse eest tasumääraga 135 eurot/t (käibemaksu taotlusest ei nähtu). Ringkonnakohtu hinnangul on kostja I esindaja ajakulu vajalik ja põhjendatud (sh kaebuse analüüs ja vastuse koostamine 2 t, määruse analüüs kaebuse analüüs ja vastuse koostamine 2 t 15 min ning seisukohta koostamine 1 t 30 min). Esindaja tunnitasu määr on kohane. Eraldi käibemaksu hüvitamist kostja I ei taotle. Neil kaalutlustel tuleb hagejal kostjale I hüvitada 506,25 eurot (= 3 t 45 min × 135). 6
lg-le 4 märgib kohus määruse resolutsioonis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt peab hageja tasuma viivist. 16.
lg 1 teine lause võimaldab esitada käesoleva määruse peale määruskaebuse Riigikohtule. / allkirjastatud digitaalselt / Mati Maksing, Gaida Kivinurm, Ulvi Loonurm 7
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.