← Eesti

2-17-14766/95

Obsah (10)§ 657§ 207§ 456§ 652§ 277§ 171§ 173§ 174§ 179§ 190

KOHTUOTSUS E E S TI V A B A R I I G I NI M E L Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Mati Maksing, Gaida Kivinurm ja Ulvi Loonurm Otsuse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht 15. november 201

) § 162 lg 1, § 165 lg 3 ja § 168 lg 6 alusel. POOLTE SEISUKOHAD

  1. Kostja II esitas apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada ja uue otsusega jätta hagi tema vastu rahuldamata. Menetluskulud palub kostja II panna hageja kanda. Kostja II jääb selle juurde, et mingit laenukohustust ei eksisteeri ja võlakiri on koostatud tagantjärgi. Kui kostja I ka võttis hagejalt laenu, siis puudub õiguslik alus mõista võlg välja kostjatelt solidaarselt. Laen ületab perekonna elutingimuste kohast mõistlikku määra, laenu võtmine ei olnud kostjaga II kooskõlastatud ja ta ei kiitnud seda heaks. Kostja II ei osalenud võlakirja koostamisel ega kirjutanud sellele alla. Seega tekkis võlg üksnes kostjal I.
  2. Hageja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu.
  3. Kostja I esitas seisukoha, milles toetas hageja vastust. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
  4. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb

§ 657lg 1 p 1 alusel jätta muutmata.

Apellatsioonkaebus jääb rahuldamata ja kostja II kannab menetluskulud ringkonnakohtus. 9. Hageja esitas raha maksmise nõude solidaarselt mõlema kostja vastu. Maakohtu otsuse peale esitas kaebuse üksnes kostja II. Solidaarvõlgnikena ei ole kostjad vältimatud kaaskostjad

§ 207lg 3 mõttes, vaid mõlemad osalevad menetluses iseseisvalt (vt nt Riigikohtu 29.

aprilli 2008 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-33-08, p 10). Seega kaebuse rahuldamisega ja hageja nõude rahuldamata jätmisega kostja II suhtes ei kaasneks hagi rahuldamata jätmist kostja I vastu. Järelikult ei ole kostja I praeguses menetluses menetlusosaline, tema vastu esitatud haginõue on lahendatud ja rahuldatud ning selles osas on maakohtu otsus

§ 456lg 4 teise lause mõtte kohaselt jõustunud (Riigikohtu 1.

novembri 2017 otsus tsiviilasjas nr 2-13-23176, p 14 teine lõik). Eelnevast tulenevalt on apellatsioonimenetluses vaidluse all üksnes küsimus, kas kostja II vastutab hagetava põhikohustuste ja viivisnõude täitmise eest. 10. Juhindudes

§ 652lg 1 p-st 1 ja kaebuse väidetest saab ringkonnakohus kaebuse lahendamisel lähtuda eespool p-s 4.1 refereeritud asjaoludest. Maakohus tuvastas lisaks õigesti, 3

(5)et võlakirjas kajastatud kohustus on perekonna huvides võetud varaline kohustus ja seega vastutavad kostjad kui kohustuse tekkimise ajal abielus olnud abikaasad selle täitmise eest solidaarselt. Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega ega korda neid.
  1. Vastuseks kaebuse väidetele märgib ringkonnakohus järgmist. 11.
  2. Maakohus tuvastas hagejalt raha saamise kostjate korteriomandi soetamiseks. Kostja II ei ole piisava selgusega väitnud, aga ka mitte tõendanud, et raha oleks saadud kinkena või muu tagastamatu sooritusena. Seetõttu ei oma tähtsust, millistel asjaoludel ja millal võlakiri vormistati. Piisav oli kostja I tahteavaldus, aga perekonna ja ühise vara soetamise huvides võetud kohustuse täitmise eest vastutab ka kostja II. Seadusest ei tulene, et ühe abikaasa poolt perekonna huvides võetud kohustuse täitmise eest solidaarne vastutus sõltuks abikaasade ja võlausaldaja vahelises nn välissuhtes sellest, kas teine abikaasa kohustusest teadis (vt nt Riigikohtu
  3. detsembri 2007 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-113-07, p 11 ja sealsed viited). 11.
  4. Asjakohane ei ole kostja II väide, et laen ületab perekonna elutingimuste kohast mõistlikku määra. Hageja ei pidanud laenuandjana hindama kostjate kui abikaasade rahalist võimekust. Samuti ei tulene seadusest, et vaidlusalune solidaarvastutus sõltuks sellest, kas abikaasad käitusid kohustuse võtmisel vastutustundlikult. Määrav on üksnes tõsiasi, et varaline kohustus võeti perekonna huvides – perekonna eluasemeks korteriomandi soetamine vastab sellele tingimusele. Lisaks ei ole kostja oma väidet põhistanud ega tõendanud. Korteri omadused ja seega ka vastavus perekonna vajadustele pidi olema kostjale II korteriomandi soetamisel ja kasutamisel teada.
  5. Tsiviilasja toimikus on võlatunnistuse venekeelne käsikirjaline originaal (I kd tl 87).

§ 277

lg 5 esimese lause kohaselt hoitakse dokumenti, mille ehtsus on vaidlustatud või mille sisu võib olla muudetud, toimikus menetluse lõppemiseni. Ringkonnakohus tegi pooltele ettepaneku avaldada, kas keegi neist taotleb originaali tagastamist, kui menetlus jõustunud lahendiga lõppeb. Kuna ükski poole dokumendi originaali tagastamist ei taotlenud ja kohus ei pea vajalikuks selle edastamist prokuratuurile, siis hävitatakse originaal koos toimikuga. Kuni toimiku hävitamiseni on pooltel siiski veel võimalik esitada asja lahendanud maakohtule taotlus originaali tagastamiseks. 13. Lõpuks lahendab ringkonnakohus menetluskuludega seonduvad küsimused. 13.1. Ringkonnakohtu menetluses osalenud poolte, st hageja ja kostja II menetluskulud jäävad

§ 171lg 1 alusel kostja II kanda.

Kostja I ei olnud apellatsioonimenetluse osaline, tema võimalikud kulud kaebuse osas seisukoha esitamisega ei ole apellatsioonimenetluse kulud. Juhindudes

§ 173

lg 1 teisest lausest märgib ringkonnakohus otsuse resolutsioonis kõigi seniste menetluskulude jaotuse. Menetluskulude rahalise kindlaksmääramise otsustab

§ 174

lg 4 alusel maakohus, aga ringkonnakohus saab juba praegu lahendada kostjale II apellatsioonimenetluses antud menetlusabist tuleneva osaliselt veel tasumisele kuuluva riigilõivuga seonduva. 13.

  1. Kokku kuulus kaebuselt tasumisele riigilõiv 1100 eurot. Ringkonnakohus vabastas
  2. aprilli 2019 määrusega kostja II apellatsioonkaebuse esitamisel riigilõivu tasumisest 443,20 euro ulatuses ja võimaldas tal tasuda 656,80 eurot graafiku alusel, mille ta ka tasus. 13.3.

§ 179

lg 1 ja

§ 190

lg 5 esimese lause järgi tuleb kostjalt II seni tasumata riigilõiv 443,20 eurot (= 1100 – 656,80) riigi kasuks välja mõista. Arvestades veel tasuda jäänud riigilõivu summat, otsuse jõustumiseks eeldatavasti kuluvat aega ja 3. aprilli 2019 määruses kostja II majanduslike võimaluste kohta tuvastatud asjaolusid, peab ringkonnakohus põhjendatuks, et kostjal II tuleb puuduv osa riigilõivust tasuda ühe maksega ühe kuu jooksul alates otsuse jõustumisest. 13.4.

§ 179lg 9 näeb ette, et sama paragrahvi lg-s 7 nimetatud nõude tasumisega viivitamise korral tuleb tasuda menetluskulude tasumiseks kohustava lahendi jõustumisest 4

(5)alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Kohus hoiatab kostjat II, et

§ 179

lg 6 alusel võib rahandusministri käskkirjaga määratud asutus lahendi sundtäitmisele saata, kui kostja talle pandud kohustust kohaselt ei täida. 13.5.

§ 179

lg 3 kohaselt võib mh sama paragrahvi lg-s 1 nimetatud ringkonnakohtu lahendi peale menetluskulusid maksma kohustatud isik või Eesti Vabariik rahandusministri käskkirjaga määratud asutuse kaudu esitada määruskaebuse, kui kaebuse hind ületab 64 eurot. / allkirjastatud digitaalselt / Mati Maksing / allkirjastatud digitaalselt / Gaida Kivinurm / allkirjastatud digitaalselt / Ulvi Loonurm 5

(5)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.