sätestab, et õigusemõistmisel tsiviilasjades on pooled ja muud isikud seaduse ja kohtu ees võrdsed.
Kui kohus mõnda tõendit ei arvesta, peab ta seda otsuses põhjendama.
lg 2 kohaselt ei tule kohtul põhjendada ainult hagita määrust, kui avalduse rahuldamisega ei kaasne ühegi menetlusosalise õiguste kitsendamine. Ringkonnakohtu seisukoht 32. Tallinna Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja toimiku materjali ja apellatsioonkaebusega, leiab tuginedes
, § 656 lg 1 p 1 ja lg 2 teisele lausele ning § 657 lg 1 p 3, et apellatsioonkaebus tuleb menetlusse võtta ja asi lahendada üksnes kaebuse põhjal. Apellatsioonkaebus tuleb rahuldada osaliselt, Harju Maakohtu 19.11.2019 otsus tühistada ning tsiviilasi saata tagasi maakohtusse uueks läbi vaatamiseks eelmenetluse staadiumis. Maakohtu otsus kuulub tühistamisele üksnes kaebuse põhjal, kuna kohus on oluliselt rikkunud menetlusõiguse norme ning ringkonnakohtul ei ole võimalik rikkumisi apellatsioonimenetluses kõrvaldada. Vastuseks apellatsioonkaebusele märgib ringkonnakohus järgnevat.
lg 7 sätestatu vastu märkida otsuse kirjeldavas osas nõude kohta esitatud vastuväited kui ka § 442 lg 8 sätestatud põhjendamiskohustuse täitmisel.
lg 2 ja § 393 lg 1 ning jätnud tagamata ka kostja
lg 1 p-des 4, 5, 6 sätestatud õigused.
lg 1 p 4, 5 ja 6 kohaselt on menetlusosalisel õigus anda kohtule seletusi ja esitada põhjendusi kõigi asja arutamisel tõusetunud küsimuste kohta; 5) esitada tõendeid ning võtta osa tõendite vaatlusest ja uurimisest; 6) vaielda vastu teiste menetlusosaliste taotlustele ja põhjendustele.
lg 2 kohaselt tagab kohus poolele võimaluse vastaspoole taotlustele ja faktilistele väidetele vastata, kui seadusest ei tulene teisiti.
§-s 392, mille kohaselt selgitab kohus eelmenetluses eelkõige välja: 1) hageja nõuded ja menetlusosaliste seisukohad nende nõuete suhtes; 2) menetlusosaliste taotlused ja vajaduse korral teiste menetlusosaliste seisukohad nende suhtes; 3) menetlusosaliste faktilised ja õiguslikud väited esitatud nõuete ja väidete kohta; 4) tõendid, mida menetlusosalised esitavad oma faktiliste väidete põhjendamiseks ja esitatud tõendite lubatavuse kohta; 5) kas asja lahendamine on võimalik kompromissi sõlmimisega või muul viisil määrusega või kirjalikus menetluses.
Ringkonnakohus juhib tähelepanu, et
lg 1 sätestatud selgitamiskohustus on vahetult seotud tsiviilkohtumenetluse üldise eesmärgiga lahendada tsiviilasi õigesti, mõistliku aja jooksul ja võimalikult väikeste kuludega (
Arvestades, et maakohus viis läbi puuduliku eelmenetluse, ei ole ringkonnakohtu hinnangul välistatud, et see võis kaasa tuua ebaõige lahendi tegemise ning maakohtu otsustus võinuks asjaolude väljaselgitamise tulemusena olla praegusest erinev. 43. Kuivõrd maakohus on tsiviilasjas lõpplahendi teinud ilma, et oleks kostjat asja menetlusse pärast 01.11.2019 toimunud kohtuistungit enam kaasanud, suurenenud haginõude, esitatud ja kogutud tõendite osas seisukohta küsinud ning tähtsate asjaolude kohta oma seisukohti ja tõendeid esitada võimaldanud, on kohus oluliselt rikkunud ka õigusliku ärakuulamise põhimõtet, mis on
PS § 24 lg 2 kohaselt on igaühel õigus olla oma kohtuasja arutamise juures. 44. Täiendavalt juhib ringkonnakohus tähelepanu asjaolule, et maakohus on rikkunud
lg 5 sätestatud kohustust lahendada resolutsiooniga selgelt ja ühemõtteliselt poolte nõuded. Praegusel juhul ei ole maakohtu otsuse resolutsioonist arusaadav, millisest ajast maakohus kostjalt elatise välja mõistnud on. Nii esialgses kui 03.11.2019 esitatud hagiavalduses on hageja esitanud elatise nõude tagasiulatuvana, so alates 02.04.2018 (tlk 4, 40). Põhimõtet, et otsuse resolutsioon peab olema selgelt arusaadav ja täidetav ka muu otsuse tekstita, kuna täitemenetluse formaliseerituse põhimõttest tulenevalt saab sundkorras täita üksnes selget lahendit, on Riigikohus rõhutanud korduvalt (vt nt Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 25.10.2017 otsus tsiviilasjas nr 2-15-12837, p 12; Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 13.10.2017 kohtuotsus tsiviilasjas nr 3-2-1-71-10, p 14). Arvestades, et selles osas on puudulik ka kohtuotsuse põhjendav osa, saab maakohtule ette heita ka
45. Kuivõrd tegemist ei ole rikkumistega, mida ringkonnakohus saaks apellatsioonimenetluses kõrvaldada (
lg 2 esimene lause), tuleb asi tagasi maakohtule uueks läbi vaatamiseks eelmenetluse staadiumis. Eelnevast tulenevalt ei käsitle ringkonnakohus ka kaebuse muid väiteid. Maakohtul tuleb asja uuel läbivaatamisel läbi viia seaduse nõuete vastav menetlus (sh eelmenetlus) ning kohtuotsuse tegemisel järgida
46. Seoses apellandi kaebuses esitatud taotlusega kaaluda kohtunik Haide Rimmeli osas distsiplinaarmenetluse algatamist, juhib ringkonnakohus tähelepanu, et sellise nõude lahendamine väljub tsiviilasja menetlemise piiridest ja kohtukolleegiumi pädevusest, kuna
ja § 633 lg 1 tulenevalt vaatab ringkonnakohus läbi tema tööpiirkonnas asuvate maakohtute lahendeid tsiviilasjades nende lahendite peale esitatud apellatsioonja määruskaebuste alusel. Eeltoodust tulenevalt ei ole kaebust selles osas võimalik rahuldada. 47.
lg 3 teise lause kohaselt määratakse menetluskulude jaotus kindlaks asja uuel läbivaatamisel. Seega menetluskulud jaotab ja määrab kindlaks maakohus asja uuel läbivaatamisel. /allkirjastatud digitaalselt/ Krista Kirspuu kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/ Indrek Soots kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/ Ulvi Loonurm kohtunik 7
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.