Obsah (7)

§ 436§ 657§ 654§ 230§ 171§ 174§ 177

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Indrek Soots, Krista Kirspuu, Imbi Sidok-Toomsalu Otsuse tegemise aeg ja koht 6. märts 2020, Tallinn Tsiviilasja number 2-1

§ 436lg-t 1, kui leidis, et pooltevahelise suhte sisuks võib olla käsundusleping.

Kohtul ei ole õigust kvalifitseerida õigussuhet oletuslikult (võib olla). Kuna õigussuhe on tegelikult jäetud kvalifitseerimata, ei ole kohtuotsus seaduslik. Tulenevalt Tallinna Ringkonnakohtu lahendist tsiviilasjas nr 2-13-31778, on volituse alusel tekkinud õigussuhe käsitletav käsunduslepinguna ning volituse ületamise korral on võimalik lepingu rikkumine ja tekib kohustus kahju hüvitamiseks. Seega on 18.05.2015 volikiri käsundusleping ja maakohus kohaldas ebaõigesti VÕS § 619, kui hakkas volikirja eraldi tõlgendama otsimaks sellest veel mõnda lepingut.

1. Maakohus on tõendeid ebaõigesti hinnanud. Maakohus leidis 22.05.2019 kohtuistungil antud seletuse põhjal, et puudus kokkulepe, millal pidi toimuma müügist laekunud summa hagejale ülekandmine. Hageja on seisukohal, et kokkuleppe puudumine ei andnud kostjale õigust raha endale jätta. Maakohus oleks pidanud kohaldama VÕS § 626 lg-t 1 ja VÕS § 76 lg-t
2. Maakohus läks kaasa kostja paljasõnaliste väidetega, et tegemist oli kostja varaga, mis oli hageja nimel maksude optimeerimise eesmärgil. Pooled ei vaidle, et XXX kinnistu kuulus hagejale. Kohus ei põhjendanud, kuidas saab omanikuks nimetada kostjat, kes ei olnud kantud kinnistusraamatusse ning millal ja milliste maksude optimeerimise eesmärgil kinnistu hageja nimele oli üle kantud. Maakohus on valesti leidnud, et XXX ja AAA soetati ärilisel eesmärgil. Hageja on vande all öelnud, et XXX ostmise eesmärk oli sinna kodu ehitamine. Ei ole usutav, et kostja tegeleb äriga mitte läbi oma äriühingu, vaid läbi oma elukaaslase. Kohus ei selgitanud, miks ei saa olla tõenäoline see, et maja valmimisel see koheselt ka müüakse. Kohus asus hindama asjaolusid seoses väärtuslikuma privaatsema kinnistu ja eramuga, mille kohta kostja esitas seisukoha kohtuvaidluse teesides (tl 178) ning mille kohta hageja ei saanud arvamust avaldada.
3. Hageja märgib, et AAA ostuplaan oli ammune, kuid tehing sattus ajale, mil poolte läbisaamine ei olnud enam hea. Menetlusosalise ütlusi ei muuda ebausaldusväärseks, kui ta ütleb majaehituse hinna orienteeruvalt. Kohus on kostja poolt kulutuste tegemisel XXX arendusse tuginenud vaid kostja arvelduskontode väljavõtetele, millest nähtuvad sularaha 5 väljavõtmised. Kostja pole esitanud ostutšekke ehituskaupluste materjalide vms kohta. Sularaha väljavõtmine ei tõenda kulutuste tegemist konkreetsele kinnistule. Kohtu seisukoht, et hageja ütlused on ebausaldusväärsed seoses raha kogumisega, on hageja jaoks üllatuslik, kuna hageja ei pidanud vajalikuks enda sissetulekute tõendamist, kuna pooled ei vaielnud selle üle. Kuna kostja taotles hageja ülekuulamist ja kohus pidas hageja ütluseid ebausaldusväärseks, siis ei oleks kohus pidanud ütlusi arvestama ning seega on kohus jätnud hagi rahuldamata ebausaldusväärse tõendi alusel. Vastus apellatsioonkaebusele
4. Kostja vaidles apellatsioonkaebusele vastu, palus jätta see rahuldamata ning menetluskulud hageja kanda. Ringkonnakohtu seisukoht
5. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb jätta muutmata ning apellatsioonkaebus rahuldamata (

§ 657lg 1 p 1).

Apellatsioonkaebuses esitatud väited ei anna alust maakohtu otsuse tühistamiseks. Ringkonnakohus nõustub esimese astme kohtu põhjendustega ning ei pea vajalikuks maakohtu põhjendusi korrata (

§ 654lg 6).

1. Kolleegiumi hinnangul leidis maakohus põhjendatult, et vaidluse lahendamiseks tuleb tuvastada 18.05.2015 volikirja aluseks oleva poolte kokkuleppe sisu. Ka erialakirjanduses on selgitatud, et esindamisel tekkivast välissuhtest tuleb eristada esindatava ja esindaja vahelist sisesuhet ehk esindamise aluseks olevat suhet (vt P. Varul jt. Tsiviilseadustiku üldosa seadus. Kommenteeritud väljaanne. Tallinn 2010, lk 348).
2. Kolleegium nõustub maakohtu järeldusega, et tsiviilasjas esitatud tõenditega on leidnud kinnitust, et poolte vahel oli sõlmitud kokkulepe seoses kostja äritegevusega XXX kinnistuga. Ringkonnakohtu hinnangul tuvastas maakohus õigesti, et XXX ning AAA kinnistuid ei soetatud ühise kodu loomise eesmärgil, vaid kostja äritegevuseks. Vaidlus puudub, et kostja tegutseb ehitusvaldkonnas. Kolleegium leiab, et kui pooltel oleks olnud soov luua XXX kinnistule ühine kodu, siis on ebatõenäoline, et nad oleksid võõrandanud kinnistu lühikest aega peale maja valmimist. 22.05.2019 kohtuistungil hageja vande all antud seletuse kohaselt pandi maja müüki, kui maja hakkas valmima (I kd tl 154 pöördel). Ka see kinnitab, et poolte eesmärgiks ei olnud XXX kinnistule ühise kodu loomine. Samuti ei ole usutav hageja väide, et poolte eesmärgiks oli rajada uus kodu AAA kinnistule. Kostja ostis AAA kinnistu 2016.a novembris. Hageja on ise hagiavalduses avaldanud, et pooled olid elukaaslased 2016.a novembrini. Arvestades, et pooled olid elukaaslased 2016.a novembrini, ei ole tõenäoline, et 2016.a novembris ostis kostja AAA kinnistu ühise kodu loomiseks.
3. Kolleegiumi hinnangul viitab sellele, et XXX kinnistu soetati kostja äritegevuseks ka asjaolu, et hageja väljastas 18.05.2015 kostjale tähtajatu üldvolikirja kõikide tehingute ja toimingute tegemiseks YYY ja XXX kinnistutega, sealhulgas õigusega võõrandada kinnistuid vastavalt esindaja äranägemisele (I kd tl 36). Selline volikiri ei ole tavapärane, kui kinnistu arendamise eesmärgiks on perele ühise kodu loomine.
4. Kostja on väitnud, et XXX kinnistu arendati välja tema rahadega ning esitas selle kohta oma arvelduskonto väljavõtted raha väljavõtmise kohta (I kd tl 100-108). Muuhulgas nähtub väljavõtetest, et kostja on perioodil 01.01.2015 – 31.12.2015 võtnud arvelduskontolt välja 198 385 eurot. Kuigi hageja on väitnud, et väljavõtetest ei nähtu, et seda raha kasutati XXX 6 kinnistu väljaehitamiseks, ei ole hageja tõendanud, et sellel perioodil oli kostjal suuri kulusid mõneks muuks otstarbeks. Hageja on maakohtu 22.05.2019 istungil seletanud, et ehitati tema finantsidest, ta on saanud keskmist palka ja säästnud ca 100 000 eurot sularahas, mille kulutas XXX kinnistule elamu ehitamiseks (I kd tl 154-155). Samal istungil on hageja avaldanud, et ta andis kinnistu väljaehitamiseks 50 000 kuni 100 000 eurot. Samuti on hageja selgitanud, et ta ei tea, kui palju kinnistu väljaehitamine maksma läks (I kd tl 154 pöördel). Kolleegiumi hinnangul ei ole veenvad hageja väited, et kinnistu arendati välja tema rahadega. Kui kinnistu oleks välja arendatud hageja rahadega, siis on ebatõenäoline, et ta ei teaks, kui palju maksis kinnistu väljaarendamine, sealjuures isegi teadmata, kas panustatud summa on 50 000 eurot või 100 000 eurot. Lisaks ei ole hageja esitanud rahalise panustamise kohta tõendeid. Maakohtus oli vaidlus, kelle raha kinnistu arendamiseks kasutati. Kuna hageja väitis, et kinnistut arendati tema rahade eest, siis oleks hageja pidanud seda väidet tõendama.

§ 230

lg 1 sätestab, et kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Hageja ei ole esitanud tõendeid, et XXX kinnistu arendamisel kasutati tema raha. Arvestades kostja poolt arveldusarvelt välja võetud summat, ning asjaolu, et tõendatud ei ole, et kostja oleks 2015.a teinud suuri kulutusi mõneks muuks otstarbeks, siis on kolleegiumi hinnangul tõendatud, et XXX arendati välja kostja rahaliste vahendite arvel.

1. Samuti nähtub tsiviilasja materjalidest, et mõni päev pärast XXX kinnistu müüki (16.08.2016), kandis kostja hagejale 19.08.2016 üle 2600 eurot (I kd tl 114).
2. Arvestades tuvastatud asjaolusid - XXX ja AAA kinnistuid ei soetatud ühise kodu loomiseks, vaid kostja äritegevuseks; hageja andis 18.05.2015 kostjale XXX kinnistuga tehingute tegemiseks üldvolikirja; XXX kinnistu arendati välja kostja rahadega; hageja XXX kinnistu arendamisse raha ei panustanud; 19.08.2016 kandis kostja hagejale üle 2600 eurot – nõustub ringkonnakohus maakohtu järeldusega, et pooled olid sõlminud kokkuleppe, mille kohaselt kostja ostab hageja nimele XXX kinnistu, hoonestab selle enda rahaliste vahendite arvelt, müüb seejärel kinnistu ning kostjale jääb ka kinnistu müügist saadud raha, hageja aga väljastab kostjale kinnistu arendamiseks ja sellega tehingute tegemiseks volikirja ning saab selle eest, et võimaldab kostjal tehingute tegemist hageja nimel, kostjalt 2600 eurot.
3. Arvestades, et poolte vahelise lepingu kohaselt ei pidanud kostja hagejale maksma XXX kinnistu müügist saadud raha, kuid on tasunud hagejale kokkulepitud 2600 eurot, siis ei ole kostja poolte vahelist lepingut rikkunud ning maakohus jättis põhjendatult hagi rahuldamata. Menetluskulude jaotus
4. Kuna apellatsioonkaebus jääb rahuldamata, siis ei ole alust muuta menetluskulude jaotust maakohtus. Samuti ei ole alust muuta maakohtu otsust menetluskulude kindlaksmääramise osas. Hageja ei ole apellatsioonkaebuses menetluskulude suurusele sisulisi vastuväiteid esitanud.
5. Kuna apellatsioonkaebus jääb rahuldamata, siis tuleb ringkonnakohtu menetluskulud jätta hageja kanda (

§ 171lg 1).

Arvestades, et maakohus määras otsuses kindlaks 7 menetluskulude rahalise suuruse, siis tuleb ka ringkonnakohtul määrata kindlaks apellatsioonimenetluses kantud menetluskulude rahaline suurus (

§ 174lg 3).

1. Kostja palus hagejalt välja mõista apellatsiooniastme menetluskulud 1728 eurot ja viivise. Esindaja tunnitasu on 120 eurot, millele lisandub käibemaks. Kostja ei ole käibemaksukohustuslane. Kostja esindaja osutas apellatsiooniastmes õigusabi 12 tundi (sealhulgas ettevalmistus kohtuistungiks ja esindus kohtuistungil 3,5 tundi).
2. Arvestades asja sisu ja kohtuistungi kestust, peab kolleegium põhjendatuks kohtuistungiks ettevalmistuse ja istungil osalemise ajakulu kokku 2 tundi. Muus osas loeb ringkonnakohus kostja esindaja ajakulu põhjendatuks. Seega on kostja esindaja põhjendatud ajakulu ringkonnakohtus 10,5 tundi. Esindaja tunnihind 120 eurot, millele lisandub käibemaks, ei ületa keskmist turuhinda. Seega on kostja menetluskulud ringkonnakohtus põhjendatud kokku 1512 euro ulatuses (koos käibemaksuga), mis tuleb hagejalt välja mõista. Lisaks tuleb hagejalt välja mõista

§ 177lg 4 alusel viivis menetluskuludelt.

(allkirjastatud digitaalselt) Indrek Soots (allkirjastatud digitaalselt) Krista Kirspuu (allkirjastatud digitaalselt) Imbi Sidok-Toomsalu 8