Kohus selgitab, et vastavalt
lg 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või 1 riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. ASJAOLUD JA HAGEJA NÕUE 26.09.2019 hageja poolt maksekäsu kiirmenetlusse esitatud avaldus on üle antud menetluse jätkamiseks hagimenetluses. Kohus on lugenud maksekäsu kiirmenetluse avalduse nõuetekohaseks hagiavalduseks ja kostja vastuse nõuetekohaseks vastuseks. Hageja soovib elatise välja mõista alates 26.09.2019 270 eurot kuus, kuid mitte alla miinimumelatise suurust. Menetluse käigus on hageja nõustunud nõude vähendamisega selliselt, et elatis välja mõista alates 01.01.2020 summas 150 eurot kuus. KOSTJA VASTUVÄITED Maksekäsu kiirmenetluses esitatud vastuväites, mille kohus on lugenud hagi vastuseks, leiab kostja, et tema majanduslik seis (saab sissetulekuna pensioni 240 eurot ja töökoht puudub) ei võimalda nõutud suuruses elatist maksta. Kohtuistungil on kostja avaldanud, et on nõus tasuma kuni 100 eurot kuus. Selgitab, et vastuväites märgitud kulud kannab tema ema. KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED Kohus, tutvunud poolte seisukohtade ning esitatud tõenditega, leiab, et vähendatud nõudega hagi on põhjendatud ja kuulub täielikult rahuldamisele. Perekonnaseaduse (PKS) § 97 p 1 kohaselt on alaealine laps ülalpidamist saama õigustatud isikuks. PKS § 96 kohaselt on ülalpidamist kohustatud andma täisealised esimese ja teise astme ülenejad ja alanejad sugulased. PKS § 100 lg 2 kohaselt täidab alaealise lapse vanem lapse ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamises. PKS § 120 lg 1 tulenevalt on hooldusõiguslik vanem lapse seaduslik esindaja. Hageja sünnitunnistusest nähtub, et kostja on hageja isa. Käesolevas asjas on tuvastatud, et kostja ei ela hagejaga koos ning seega ei osale kostja hageja ülalpidamisel. Vastavalt PKS § 100 lg 1 sätestatule, antakse ülalpidamist üldjuhul raha perioodilise maksmisega ning sama paragrahvi lõike 4 kohaselt makstakse elatist iga kalendrikuu eest ette. PKS § 101 lg 1 tulenevalt ei või igakuine elatis ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast, s.o. alates 01.01.2019 summas 270 eurot kuus ühe lapse kohta ja alates 01.01.2020 summas 292 eurot kuus ühe lapse kohta. Hageja ja kostja vahel ei ole vaidlust selle üle, kas kostjal on kohustus hagejale maksta elatist või mitte. Hageja on nõustunud vähendama väljamõistetavat elatist 150 euroni kuus. Kostja on Maksu- ja Tolliametilt (MTA) andmetel saanud 2019 (hagi esitamise aeg) viimase nelja kuu keskmise töötasuna ca 223 eurot kuus, mis on ca 41 % 2019 kehtinud miinimumtöötasust. Kostja on xxxx ulatuses töövõimetu, ehk xxxx ulatuses töövõimeline. Xxxx 2019 kehtinud miinimumtöötasust on 162 eurot. 2 Tegemist on sama suurusjärgu summaga, mida hageja on elatisena soovinud, mistõttu esitatud andmetel on kohtu hinnangul kostja võimeline, oma töövõimelisuse määra arvestades, saama töist sissetulekut ulatuses, mis võimaldab elatise katteks tasuda 150 eurot. Lisades sellele võimalikule sissetulekule töövõimetuse hüvitamiseks riigi poolt makstava toetuse 240 eurot, oleks kostjal võimalik reaalselt saada sissetulekuna 240+162= 402 eurot. Sellest hageja soovitud elatiseks 150 eurot ära makstes, jääks kostja enda kasutusse 252 eurot. Summa on kohtu hinnangul kostja kui täisealise, osaliselt töövõimelise, enda minimaalse ülalpidamise katteks elementaarselt piisav, arvestades muuhulgas ka olukorda, et kostja väitel on ta seni hakkama saanud ka väiksema summaga, ehk üksnes pensioniga 240 eurot kuus. Riigikohus on tsiviilasjas nr 3-2-1-174-16 tehtud otsuses RAKE uuringule tuginevalt leidnud, et 2010-2012 oli keskmine lapse ülalpidamiskulu Eestis 280 eurot, mida 2019 tarbijahinnaga korrigeerides on lapse keskmiseks ülalpidamiskuluks arvestatud 313,60 eurot kuus. Nimetatut arvestades, tuleks kostjal lapse ülalpidamises osaleda ca 150 euroga. Riigikohus on selgitanud (lahendis nr 3-2-1-33-11), et elatise suuruse määramisel tuleb arvestada asjaoluga, et vanem oleks suuteline kohtuotsust täitma ning et väljamõistetav elatis ei või panna vanemat olukorda, kus tal endal ei ole võimalik säilitada minimaalselt vajalikku elustandardit, ega tulla ise toime ilma riigi abita. Kohus leiab, et summas 150 eurot kuus on kostja võimeline otsust täitma ning see ei tekita talle olukorda, kus ta peaks ise riigilt abi taotlema. Ka sõltumata oma osalisest töövõimest peab alaealise lapse ülalpidamiseks kohustatud vanem tegema endast sõltuva maksimumi, et leida piisavalt rahalisi vahendeid nii hageja kui kostja enda ülalpidamiseks. Kohus selliseid pingutusi ei ole antud asjas tuvastanud. Kostja väide, et ta on talle sobivat tööd otsinud, on jäänud paljasõnaliseks. Ka suulises menetluses istungil ei oska ta nimetada ühtegi konkreetset tööandjat, kelle poole ta on töö saamiseks pöördunud. Asjaolu, et kostjal lisaks pensionile võivad olla ka lisasissetulekud on tõendatud MTA ja endiste tööandjate tõenditega. Sealjuures ei ole kostja esitatud väitega, et tema sissetulek on pension 240 eurot kuus, kooskõlas ka kostja esitatud andmed, et tema kuludeks on eluasemele 180 eurot, toidule 400 eurot ja lapse koolikohustuse täitmiseks 40 eurot, ehk kokku 620 eurot. Kostja ei saa kulutada kolm korda rohkem sissetulekutest, ilma et tal oleks ilmselgelt veel mingeid sissetuleku allikaid, mida ta märkinud ei ole. Kohus leiab et täisealisel, ka xxxx ulatuses töövõimelisel isikul, ei saa olla takistust endale tasuvama töö leidmiseks selleks, et tagada nõuetekohaselt ja piisavas ulatuses nii enda kui oma alaealise lapse ülalpidamine. Asjaolu tõttu, et kostja sissetulek on väike, on hageja soostunud oma algset nõuet vähendama ligi poole võrra, mistõttu eraldi PKS § 102 kohaldamise alust - 150 eurosest nõudest allapoole kostja nimetatud 100 euroni - kohus ei näe. Eluaseme kuludesse puutuvalt märgib kohus, et kostja on nimetanud enda aadressiks xxxx, mis on tema ema korter. Ehk et kui kostja seal ka üksi elab ja sealseid teenuseid tarbib, siis tuleb kostjal esitada tõend, et eeldatavalt 2-toalise korteri kommunaalmaksud on aastaringselt 180 eurot kuus. Kohus ei pea seda eluliselt usutavaks. Kui aga lisaks kostjale elab selle eluruumis veel inimesi, nt korteri omanik, siis tuleb võimalikud kulud jagada vastavalt kasutajate arvule. On mõistetav, et täiskasvanud inimene teeb kulutusi toidule, kuid kostja on enda toidukorvi kulutusi näidanud oluliselt suuremana enda väidetud sissetulekust, mistõttu on kostja kohut eksitanud kas tegelike kulude või oma sissetulekute suuruse näitamise osas. Arusaamatuks jääb kulu lapse koolikohustuse täitmisele, kui hageja ei ole kinnitanud, et kostja osaleks mingite kooliga seotud kulude kandmises. 3 Eeltoodust tulenevalt on põhjendatud 26.09.2019 esitatud elatishagi rahuldada PKS § 101 lg 1 tulenevalt hageja kasuks kostjalt elatise väljamõistmisega alates 01.01.2020 summas 150 eurot kuus kuni hageja täisealiseks saamiseni. Hagi hind Kohus selgitab menetlusosalistele, et
Riigikohtu 08.01.2014 lahendi nr 3-2-1-165-13 p.19 kohaselt tuleb tsiviilasja hinna määramisel arvestada, et algselt esitatud igakuise elatisenõude suurendamise korral muutub vastavalt ka hagihind (vt Riigikohtu
Kostjale selgituseks: tegemist ei ole summaga, mida kostjal maksta tuleks. Menetluskulud
lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.
lg 2 kohaselt maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist.
Riigilõivuseaduse (RLS) § 22 lg 1 p 2 kohaselt ei võeta riigilõivu elatise nõudmise hagi läbivaatamise eest. Hagi täielikul rahuldamisel tuleb asjas esinenud menetluskulud vastavalt hageja taotlusele jätta kostja kanda. Kostja menetluskulud jäävad kostja enda kanda.
lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. Hageja menetluses riigilõivu tasunud ei ole ning hagejat menetluses esindanud lepinguline esindaja kinnitas, et menetluskulude rahaliselt kindlaksmääramise taotlust ei esitata.
lg-st 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. (digitaalselt allkirjastatud) 4 Marika Leimann Kohtunik 5
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.