Obsah (6)

§ 252§ 249§ 253§ 77§ 88§ 79

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Elle Kask Määruse tegemise aeg ja koht 17.03.2020, Tallinn Haldusasja number 3-20-460 Haldusasi X esialgse õiguskaitse taotlus Tallinna vangla 04.03.202

) § 249 lg-st 1 tulenevalt kohus võib kaebaja põhjendatud taotluse alusel või omal algatusel teha igas menetlusstaadiumis määruse kaebaja õiguste esialgse kaitse kohta, kui vastasel juhul võib kaebaja õiguste kaitse kohtuotsusega osutuda oluliselt raskendatuks või võimatuks. Seega on erinormi - esialgse õiguskaitse kohaldamise eesmärk tagada kohtuotsuse täitmine. Kohtupraktika (Riigikohtu 22.09.2014 määrus haldusasjas nr 3-3-1-59-14, p 11) kohaselt on esialgse õiguskaitse kohaldamine vajalik siis, kui esineb kahjuliku tagajärje oht, kaebus ei ole ilmselgelt perspektiivitu ning kahjulike tagajärgede kõrvaldamine pole mõistlikul viisil võimalik. Esialgse õiguskaitse vajaduse vältimatuteks eeltingimusteks on subjektiivse õiguse olemasolu, mida esialgse õiguskaitsega soovitakse kaitsta, ning oht selle õiguse kahjustamiseks juba kohtumenetluse ajal (samas, p 12). Kohus lahendab esialgse õiguskaitse taotluse piiratud informatsiooni tingimustes ning kiireloomulisena (

§ 252

lg 1).

§ 249

lg 5 kohaselt esialgse õiguskaitse määruse tegemiseks võib taotluse esitada pärast haldusorganile vaide esitamist, koos kaebusega või pärast kaebuse esitamist. Tallinna vangla kinnitusel on X esitanud 10.03.2020 Tallinna vangla 04.03.2020 käskkirja nr 5-1/20/500 vaidlustamiseks vanglale vaide, millist asjaolu kinnitab ka X ise. Seega on tegemist vaidemenetluse ajal esitatud esialgse õiguskaitse taotlusega. Kohus selgitab, et juhul, kui X soovib vaidlustada kohtus Tallinna vangla 04.03.2020 käskkirja nr 5-1/20/500, siis on tal õigus seda teha pärast vaidemenetluse lõppemist ja selleks tuleb esitada kohtule iseseisev kaebus. Käesoleva määrusega kohus lahendab üksnes esialgse õiguskaitse taotluse kui eraldiseisva haldusasja nr 3-20-

1. Taotleja sooviks on Tallinna vangla 04.03.2020 käskkirja nr 5-1/20/500 täitmise peatamine ning taotlejal tööl käimise lubamine. Kuigi kohus möönab, et asjaolu, et taotleja ei saa enam ettevõttes OÜ Harju Color tööl käia, toob taotlejale kaasa teatavaid negatiivseid tagajärgi, ei põhjenda see õiguskaitse kohaldamise vajadust. Kohus leiab, et käskkirja nr 5-1/20/500 täitmise peatamine ei tooks kaasa seda, et taotlejal oleks võimalik ettevõttes OÜ Harju Color tööl edasi käia. Vangistusseaduse (VangS) § 41 lg 1 sätestab, et kinnipeetaval, kelle suhtes on piisavalt alust oletada, et ta ei pane toime uusi õiguserikkumisi, võimaldatakse tema nõusolekul töötada järelevalveta või järelevalve all väljaspool vanglat, kui see on vastavuses vangistuse täideviimise eesmärkide ja kinnipeetava individuaalse täitmiskavaga. Sellisel juhul kohaldatakse VangS § 22 sätteid. VangS § 22 lg 1 p 2 kohaselt vanglateenistuse ametnik võib kinnipeetavale tema nõusolekul kohaldada soodustusena liikumist järelevalveta väljaspool vangla territooriumi seoses töötamisega. Seejuures sätestab VangS § 41 lg 2, et kinnipeetava töötamise korral järelevalveta väljaspool vanglat kohaldatakse töösuhteid reguleerivate seaduste sätteid, sealhulgas töölepingu sõlmimise ning töötasu ja puhkuse kohta. 3 Kinnipeetavaga sõlmitavast töölepingust ei tohi nähtuda tema viibimine karistuse kandmisel. Seega selleks, et tagada töötamise vastavus vangistuse täideviimise eesmärkidega VangS § 41 lg 1 mõttes, tuleb vanglal tööandjaga kokkulepped sõlmida. Ilma selliseid kokkuleppeid sisaldava lepinguta ei saa vangla kinnipeetavat järelevalveta väljaspoole vanglat tööle lubada. Tallinna vangla ja OÜ Harju Color vahel on selline koostöölepe küll sõlmitud, kuid Tallinna vangla esitas OÜ-le Harju Color 03.03.2020 teatise koostöölepingu lõpetamise kohta alates 15.03.
2. Seega ei saaks vangla ka käskkirja nr 5-1/20/500 täitmise peatamise korral pärast 15.03.2020 taotlejat OÜ-sse Harju Color tööle lubada. OÜ-s Harju Color töötamise jätmiseks tuleks kohustada Tallinna vanglat jätkama Tallinna vangla ja OÜ Harju Color 26.04.2019 sõlmitud koostöölepingut. Sellise koostöölepingu puhul on tegemist vangla ja ettevõtte vahelise õigussuhtega. Kuivõrd tulenevalt VangS § 22 lg 1 p-st 2 on kinnipeetava tööle lubamine väljaspool vangla territooriumi kinnipeetava jaoks talle tehtud soodustus, mitte kinnipeetava nõutav õigus, ei oleks taotlejal õigust sellise koostöölepingu jätkamist nõuda. Seetõttu ei ole taotlejal võimalik saavutada esialgse õiguskaitse taotluse eesmärki, mistõttu puudub alus taotluse rahuldamiseks. Kinnipeetava järelevalveta väljaspoole vangla territooriumi tööle lubamine on vangla kaalutlusotsus ning vanglal on sellise soodustuse kohaldamiseks äärmiselt lai kaalutlusruum. Ka puudub kinnipeetaval subjektiivne õigus nõuda, et vangla lubaks tal järelevalveta väljaspool vangla territooriumi konkreetses ettevõttes töötada. VangS § 41 lg 11 tulenevalt kinnipeetavale väljaspool vanglat töötamiseks loa andmise täpsemad tingimused ja korra ning kinnipeetava väljaspool vanglat töötamise korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega. Vangla sisekorraeeskirja § 966 lg 2 p 1 võimaldab kinnipeetava väljaspool vanglat tööle lubamise loa kehtetuks tunnistada, kui kinnipeetava liikumine väljaspool vanglat võib ohustada tema enda, vangla või teiste isikute julgeolekut. Juhul, kui vanglale saavad teatavaks asjaolud, millest tulenevalt saab järeldada, et kinnipeetava järelevalveta väljaspool vangla territooriumit tööl käimine ei ole kooskõlas vangistuse täideviimise eesmärkidega VangS § 41 lg 1 mõttes, on vanglal seega õigus kinnipeetava luba järelevalveta väljaspool vangla territooriumi tööl käia kehtetuks tunnistada. Tegemist on vangla kaalutlusotsusega, mille tegemisse kohus ei saa sekkuda. Vangla on Xle selgitanud, et taotlejal on võimalik nii vangla abil kui ka iseseisvalt uus töö leida. Seega on taotlejale vangla tegevusest tulenevate negatiivsete tagajärgede kestus ajutise iseloomuga ega ületa VangS § 41 lg 1 mõttes vangistusega paratamatult kaasnevaid kannatusi ega ebameeldivusi. Eeltoodud põhjendustel jääb esialgse õiguskaitse taotlus rahuldamata.

§ 253

lg 1 kohaselt võib kohus menetlusosaliste taotluse alusel või omal algatusel esialgse õiguskaitse määruse igas menetlusstaadiumis tühistada või seda muuta. Tallinna vangla taotleb Tallinna vangla ja OÜ Harju Color vahel sõlmitud 26.04.2019 koostöölepingu nr 4-3/19/28-1 ja 03.03.2020 koostöölepingu lõpetamise teatise X mitte edastamist, kuna need on tunnistatud asutusesiseseks kasutamiseks.

§ 77

lg 1 sätestab, et halduskohtumenetluse avalikkuse, haldusasja menetluse kinniseks kuulutamise, kohtuistungi edastamise ja salvestamise suhtes kohaldatakse tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 37-42. TsMS § 38 lg-s 1 on sätestatud alused menetluse või osa menetlusest kinniseks kuulutamiseks.

§ 88

lg 1 kohaselt on menetlusosalisel õigus tutvuda toimikuga ja saada seal olevatest ning selle juurde kuuluvatest, kuid mujal säilitatavatest menetlusdokumentidest ärakirju.

§ 88

lg 2 kohaselt võib piirata menetlusosalise tutvumist toimikuga

§ 79lg-s 1 toodud alustel.

Menetlusosalisele ei anta luba tutvuda toimikuga üksnes juhul, kui huvi saladuse hoidmiseks on kaalukam menetlusosalise õigusest tutvuda toimikuga ja saada seal olevatest või selle juurde kuuluvatest menetlusdokumentidest ärakirju.

§ 88

lg 3 4 esimese lause kohaselt võimaldatakse menetlusosalisel toimikus olevate ja selle juurde kuuluvate menetlusdokumentidega tutvuda maksimaalses ulatuses ning tutvumisloa andmisest keeldutakse minimaalses ulatuses, mis on toimikuga tutvumise õiguse piiramise eesmärki kahjustamata võimalik. TsMS § 38 lg 1 p-s 1 on sätestatud, et kohus kuulutab menetluse või osa menetlusest omal algatusel või menetlusosalise taotlusel kinniseks, kui see on ilmselt vajalik riigi julgeoleku või avaliku korra tagamiseks, eelkõige riigisaladuse või salastatud välisteabe hoidmiseks või asutusesiseseks kasutamiseks tunnistatud teabe kaitseks. Tallinna vangla ja OÜ Harju Color vahel sõlmitud 26.04.2019 koostöölepingu nr 4-3/19/28-1 ja 03.03.2020 koostöölepingu lõpetamise teatis on kuulutatud asutusesiseseks kasutamiseks. Kuivõrd tööl käival kinnipeetul puudub subjektiivne õigus nõuda koostööleppe sõlmimist konkreetse ettevõttega, samuti ei ole tal kaebeõigust vastava leppe ülesütlemise osas, puudub kinnipeetaval õigus nõuda ka põhjenduste avaldamist, miks koostöölepe vangla initsiatiivil lõpetati. Vajadus kaitsta asutusesiseseks kasutamiseks tunnistatud teavet kaalub käesoleval juhul üles taotleja menetluslike õiguste riive. Taotleja saab lahendit vaidlustada ka kõigi kohtumenetlust puudutavate materjalidega tutvumata. Eeltoodust tulenevalt kuulutab kohus

§ 77lg 1 ja Ts

MS § 38 lg 1 p 1 alusel menetluse kinniseks osas, mis puudutab Tallinna vangla ja OÜ Harju Color vahel sõlmitud 26.04.2019 koostöölepingut nr 4-3/19/28-1 ja 03.03.2020 koostöölepingu lõpetamise teatist ning piirab

§ 88

lg 2 ja § 79 lg 1 p 1 alusel taotleja õigust tutvuda nimetatud dokumentide sisuga. /allkirjastatud digitaalselt/ Elle Kask Kohtunik 5