Obsah (17)

§ 108§ 8§ 76§ 100§ 65§ 619§ 635§ 195§ 42§ 112§ 197§ 198§ 142§ 37§ 35§ 113§ 94

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kohtunik Kaie Almere Otsuse tegemise aeg ja koht 27.02.2020 Tallinn, Tallinna kohtumaja Tsiviilasja number 2-18-133362 Tsiviilasi Stabimer Õigusbü

§ 108

lg 1 alusel, mille kohaselt, kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Sellise nõude rahuldamise esmaseks eelduseks on kehtivast võlasuhtest tuleneva kohustuse olemasolu, mis on jäänud täitmata või mida ei ole kohaselt täidetud, st see on muutunud sissenõutavaks. Võlaõigusseaduse

§ 8

lg 2 järgi on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik.

§ 76

lg 1 ning § 82 lg 1 alusel tuleb kohustus täita nõuetekohasel viisil ning kindlaksmääratud tähtajal vastavalt lepingus või seaduses sätestatule. Kohustuse rikkumine on aga võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine (

§ 100

).

§ 65

lg 1 kohaselt, kui mitu isikut peavad täitma kohustuse solidaarselt (solidaarvõlgnikud), võib võlausaldaja nõuda kohustuse täielikku või osalist täitmist kõigilt võlgnikelt ühiselt või igaühelt või mõnelt neist.

1. Asja õigeks lahendamiseks on vajalik selgeks teha, missugune leping oli hageja ja kostja 1 vahel sõlmitud, missugustel tingimustel leping sõlmiti, kas ja missuguste tingimustega leping on kehtiv, kas ja millal leping lõppes ja missuguses summas võib hageja nõuda kostjalt tasu. Seejärel saab hinnata, kas tasunõue on väiksem tulenevalt hinna alandamisest või tasaarvestusest.
2. Lepinguga kohustuvad kaks lepingupoolt midagi tegema või tegemata jätma (

§ 8lg 1).

Poolte vahel puudub vaidlus, et hageja ja kostja 1 sõlmisid teenuselepingu. Lepingu sisuks oli raamatupidamisteenuse osutamine ja kontaktisikuks olemise kohustus. Kostja 1 kohustus teenuse eest tasuma 180 eurot kuus. Teenuseleping võib olla käsundusleping

§ 619

tähenduses või osaliselt töövõtuleping

§ 635tähenduses.

Pooled vaatamata kohtu nõudele selgitusi lepingu liigi osas ei esitanud (vt 06.12.2019 kohtumäärus). Kohus on seisukohal, et poolte vahel sõlmitud leping on segaleping, so käsundusleping ning tulemuse saavutamisele suunatud teenuste puhul (deklaratsioonide ja dokumentide koostamise osas) osaliselt töövõtuleping.

1. Järgmisena analüüsib kohus, kas tegemist võib olla tühise tehinguga. Kostja 1 märkis, et tehing on tühine tulenevalt vastuolust heade kommetega. Heade kommetega vastuolus olev tehing on tühine (TsÜS § 86 lg 1). Tehing loetakse heade kommetega vastuolus olevaks, kui tehing on tehtud ühe poole jaoks äärmiselt ebasoodsatel tingimusel või poolte vastastikuste kohustuste väärtus on heade kommete vastaselt tasakaalust väljas ja üks lepingupool teadis või pidi teadma, et teine pool teeb tehingu tulenevalt erakorralisest vajadusest, sõltuvussuhtest, kogenematusest või muust sellisest asjaolust (TsÜS § 86 lg 2). Kohus selgitas kostjale 1, et kostjal tuleb kohtu ette tuua asjaolud, mille põhjal kohus saaks järeldada, et tehing on tehtud äärmiselt ebasoodsatel tingimustel või et poolte vastastikuste kohustuste väärtus on heade kommete vastaselt tasakaalust väljas ja et hageja teadis või pidi teadma, et kostja 1 teeb tehingu tulenevalt kogenematusest. Samuti tuleb kostjal neid asjaolusid tõendada. Kostja vaatamata kohtu 06.12.2019 määruses antud selgitustele kohtu ette asjaolusid ei toonud, samuti ei esitanud tõendeid. Seega ei ole tõendamist leidnud, et tegemist on tühise tehinguga.
2. Kuna leping on kehtiv, siis tuleb lepingupooltel lepingust tulenevaid kohustusi täita kuni lepingu lõppemiseni. Lepingupool ütleb lepingu üles ülesütlemisavalduse tegemisega teisele lepingupoolele (

§ 195lg 1).

Ülesütlemine vabastab mõlemad lepingupooled nende lepinguliste kohustuste täitmisest, kui lepingupool võib vastavalt seadusele või lepingule lepingu üles öelda (

§ 195lg 2).

Lepingu p 4.15 kohaselt oli lepingu ülesütlemine 3 lubatud etteteatamise tähtajaga 1 kuu. Seaduse kohaselt ei mõjuta ülesütlemist asjaolu, et ülesütlemise avalduse esitanud lepingupool jätkab teenuse kasutamist. Lepingu punktist 4.17 tulenes tingimus, mille kohaselt, kui tellija ei muuda oma andmeid äriregistrist, siis ei loeta lepingut lõpetatuks ja hagejal on õigus nõuda igakuiselt tasu suuruses 180 eurot. Kohus selgitas 06.12.2019 määrusega, et pooltel tuleb esitada seisukoht lepingu punkti 4.17 tähenduse osas, kas tegemist võib olla leppetrahvi nõudega või lepingu ülesütlemise korda reguleeriva sättega ja kuidas nimetatud punkt mõjutab lepingu ülesütlemist arvestades ka tüüptingimuste regulatsiooni

§ 42lg 3 p 5 ja § 44.

Samuti tuli pooltel esitada seisukoht, millal poolte arvates leping lõppes ülesütlemise tõttu. Hageja on seisukohal, et hageja lõpetas kliendilepingu kostjapoolse lepingurikkumise tõttu 11.01.

1. Kostja omapoolset seisukohta ei esitanud. Kohus on seisukohal, et lepingu p 4.17 osas on tegemist lepingu ülesütlemise korda reguleeriva sättega ning poolte ühine tahe oli reguleerida täpselt millistel tingimustel on õigus leping üles öelda. Vaidlus puudub selles, et kostja 1 edastas hagejale lepingu ülesütlemisavalduse 28.10.
2. Hageja vastas 29.10.2018 e-kirjaga, et lepingu ülesütlemiseks tuleb kostjal 1 muuta äriregistris enda juriidiline aadress ning kontaktisik (vt hagiavalduse lisa nr 2). Kostja 1 nimetatut ei teinud. Hageja teatas kostjale 30.11.2018 ekirjaga, et leping ei ole lõppenud ning hageja väljastab kostjale 1 arve ka detsembrikuu 2018 eest (hagiavalduse lisa nr 3). Hageja edastas kostjale 1 11.12.2018 lepingu ülesütlemisavalduse alates 11.01.2019 seoses kostja 1 võlgnevuse tõttu (hagiavalduse lisa nr 4). Seega lõppes leping 11.01.2019 ning hagejal on õigus nõuda arvete nr 11-1802 ja 12-1973 tasumist kogusummas 410 eurot.
3. Kohus võtab seisukoha kostja 1 hinna alandamise taotluse osas. Kohus selgitas 06.12.2019 määrusega hinna alandamise eeldusi. Kui lepingupool võtab vastu mittekohase täitmise, võib ta alandada selle eest tasumisele kuuluvat hinda (

§ 112lg 1).

Hinna alandamise eelduseks on, et kehtiva lepingu olemasolu, kohustuse täitmine puudusega ja täitmise vastuvõtmine. Hinda võib alandada võrdeliselt kohustuse mittekohase täitmise väärtuse suhtele kohase täitmise väärtusesse (

§ 112

lg 1) ehk alandatud hind = lepingu eseme väärtus koos puudustega x lepingus kokkulepitud hind / lepingu eseme väärtus ilma puudusteta. Hinna alandamine toimub vastaspoolele avalduse tegemisega (

§ 112lg 2 ls 1).

Vastavasisulise avalduse võib esitada ka kohtumenetluses esitatava menetlusdokumendina (RKTKo 3-2-1-62-08). Hinnaalandamine toimub alates avalduse teise lepingupoole poolt kättesaamisest (RKTKo 3-2-1-62-08). Kohus selgitas, et kostjal 1 tuleb täpsustada, milles seisnes mittekohane täitmine, kas ja millal kostja 1 nõudis hagejalt kohustuste täitmist ning alandatud hinna kujunemist, arvestades seadusest tulenevat hinna alandamise valemit. Kostja kohtu poolt osundatud selgitusi ei esitanud ning seega ei ole kostja hinna alandamise eeldusi kohtu ette toonud ning hinna alandamise eeldused ei ole täidetud. 16. Kohus võtab seisukoha kostja 1 tasaarvestusavalduse osas. Kui kaks isikut (tasaarvestuse pooled) on kohustatud maksma teineteisele rahasumma või täitma muu samaliigilise kohustuse, võib kumbki pool (tasaarvestav pool) oma nõude teise poole nõudega tasaarvestada, kui tasaarvestaval poolel on õigus oma kohustus täita ja teiselt poolelt nõuda tema kohustuse täitmist (

§ 197lg 1).

Tasaarvestus toimub avalduse tegemisega teisele poolele (

§ 198ls 1).

Avalduse võib esitada ka kohtumenetluse ajal (RKTKo 3-2-1-3016, p 12). Teistsuguse kokkuleppe puudumisel lõpevad tasaarvestuse tulemusena tasaarvestuse poolte nõuded kattuvas ulatuses ajast, mil neid võis tasaarvestada (

§ 197lg 2 ls 1).

Kohus selgitas, et kuna kostja tugines tasaarvestusele, mistõttu peab kostja 1 kohtu ette tooma asjaolud, mis on tasaarvestuse eelduseks, sh millal tekkis kostjal 1 nõue hageja vastu ja millal nõue muutus sissenõutavaks. Kostja hinna alandamise eeldusi kohtu ette ei toonud ning sellest tulenevalt ei ole kostjal 1 nõuet mida tasaarvestada. 17. Kostja 2 vastu esitatavate nõuete lahendamiseks on vajalik selgeks teha, kas hageja ja kostja 2 vahel sõlmitud käendusleping on kehtiv. Käenduslepinguga kohustub käendaja kolmanda isiku (põhivõlgnik) võlausaldaja ees vastutama põhivõlgniku kohustuse täitmise eest (

§ 142lg 1).

Lepingu osaks ei loeta tüüptingimust, mille sisu, väljendusviis või 4 esituslaad on niivõrd ebatavaline või arusaamatu, et teine lepingupool ei võinud selle tingimuse olemasolu lepingus mõistlikkuse põhimõttest lähtudes oodata või seda tingimust olulise pingutuseta mõista (

§ 37lg 3).

Riigikohus on selgitanud, et juriidilise isiku poole teenuselepingule allakirjutamisega, ei saa sõlmida juhatuse liikmega kehtivalt isiklikku käenduslepingut, kui käenduskohustus on sätestatud tüüptingimuses (RKTKo 3-2-1-166-14, p 11).

§ 35

kohaselt loetakse tüüptingimuseks lepingutingimust, mis on eelnevalt välja töötatud tüüplepingutes kasutamiseks või mida lepingupooled muul põhjusel ei ole eraldi läbi rääkinud ja mida tüüptingimust kasutav pool (tingimuse kasutaja) kasutab teise lepingupoole suhtes, kes ei ole seepärast võimeline mõjutama tingimuse sisu. Kohus on seisukohal, et hageja ja kostja 2 vahel sõlmitud käenduslepingus ei kasutanud kostjaga 2 lepingu sõlmimisel tüüptingimusi, st 08.05.2018 sõlmitud leping oli eelnevalt läbiräägitud tingimustel sõlmitud leping, käendusleping oli lepingu osaks ja kohus on seisukohal, et kõik käenduslepingu tingimused olid individuaalselt kokku lepitud. Seega on kõnealune käendusleping kehtiv. 18. Hageja on esitanud sissenõutavaks muutunud viivisnõude kostjate vastu perioodi 06.11.2018 kuni 11.12.2018 eest 0,5% päevas summas 46,80 eurot või alternatiivselt seadusjärgses määras 0,022% päevas summas 2,06 eurot. Hageja on oma viivisenõude arvestamisel juhindunud lepingu p-ist 4.13 mille kohaselt viivisemääraks on 0,5% päevas.

§ 113

lg 1 kohaselt võib rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlausaldaja nõuda võlgnikult viivist, arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni.

§ 94

lg 1 sätestab, et kui kohustuselt tuleb vastavalt seadusele või lepingule tasuda intressi, on intressimääraks poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta

1. jaanuari ja
2. juulit, kui seaduses või lepinguga ei ole ette nähtud teisiti.
3. Hageja poolt nõutav viivisemäär on poolte vahel lepingus kokku lepitud. Viivis on seadusandja poolt kehtestatud eesmärgiga kaitsta võlausaldajate huve juhul, kui võlgnik jätab täitmata nõuetekohaselt oma kohustused. Antud juhul puudub vaidlus asjaolus, et kostjad rikkusid maksekohustust. Viivise määrale ega perioodile kostjad sisulisi vastuväiteid esitanud ei ole. Eeltoodust tulenevalt kuulub sissenõutavaks muutunud viivisenõue 46,80 eurot rahuldamisele.
4. Arvestades eeltoodut rahuldab kohus hagi ning mõistab kostjatelt solidaarselt hageja kasuks välja põhivõlgnevuse 410 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivise 46,80 eurot. MENETLUSKULUD
5. TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 165 lg 3 kohaselt, kui otsus on tehtud solidaarvõlgnikest kostjate kahjuks, vastutavad kostjad menetluskulude eest samuti solidaarselt. See ei välista ega piira käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatu kohaldamist. Kohus leiab, et menetluskulud tuleb tervikuna jätta solidaarselt kostjate kanda, kuna kohus rahuldas hagi.
6. Hageja menetluskulud koosnevad hagiavalduses märgitud hagiavalduselt tasutud riigilõivust 100 eurot. TsMS § 138 lg 1 ja 2 järgi on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtukulud on riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. Menetluses tasutud riigilõivu kulu 100 eurot on seadusest tulenevalt vajalik ja põhjendatud. Seega kuulub kostjatelt hageja kasuks väljamõistmisele riigilõiv summas 100 eurot.
7. TsMS 178 lg 1 kohaselt menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot (TsMS § 178 lg 2). Menetluskulude kindlaksmääramise 5 vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata (TsMS § 178 lg 4). /allkirjastatud digitaalselt/ Kaie Almere kohtunik 6