Obsah (10)

§ 314§ 477§ 173§ 172§ 174§ 138§ 139§ 151§ 152§ 178

KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Kohtunik Andres Suik Määruse tegemise aeg ja koht 05.03.2020, Tallinn Tsiviilasja number 2-19-118935 Tsiviilasi Tallinn, Keemia tn 11 korteriühistu avaldus O P vastu v

§ 314

¹ lg 3 p 2 alusel 14.01.2020, kuid puudutatud isik tähtaegselt kohtule seisukohta avalduse osas ei esitanud. KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED

1. Kohus leiab, et avaldus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Avaldaja põhikirja punkti 70 kohaselt: „Elamu majandamise kulusid kannavad ühistu liikmed proportsionaalselt võrreldes nende omandiks oleva korteri üldpinna suurusega ja elamu üldpinnaga.“ Samuti on korteriomanike üldkoosolek võtnud vastu majanduskava, mille kohaselt on kulu ruutmeetri kohta aastas 0,492 eurot, millele lisanduvad kommunaalteenused, kindlustus, remondi-, eri- ja -lisatööd vastavalt tegelikele kuludele
2. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 613 lg 1 p 1 kohaselt lahendab kohus hagita menetluses korteriomaniku või korteriühistu avalduse alusel asja, mis tuleneb korteriomandist ja korteriomandi eseme valitsemisest ning puudutab korteriomanike omavahelisi õigusi ja kohustusi ning korteriomanike ja korteriühistu vahelisi õigusi ja kohustusi, välja arvatud nõude, mis korteriomandi- ja korteriühistuseaduse (KrtS) § 33 järgi on esitatud korteriomandi võõrandamise kohustamiseks.

§ 477

lg 1 järgi vaatab kohus hagita asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi.

1. KrtS § 12 lg 1 kohaselt teostavad korteriomanikud oma korteriomandist tulenevaid õigusi ja täidavad kohustusi KrtS-s sätestatud ulatuses korteriühistu kaudu. KrtS § 34 lg 1 kohaselt valitsetakse korteriomandite eset seadusest, korteriühistu põhikirjast, korteriomanike kokkulepetest ja korteriomanike huvidest lähtudes.
2. Kohus märgib, et avaldaja nõuab puudutatud isikult võlgnevuse tasumist kuni 25.11.2019 maksetähtajaga tasumisele kuulunud arvete eest summas 2637,81 eurot. Avaldaja on esitanud oma nõude tõendamiseks ka vastavad arved ja muud dokumendid. Puudutatud isik avaldaja poolt esitatud nõude arvestusele vastu ei ole vaielnud ning ka kohtul puuduvad selles osas kahtlused. Kinnistusraamatu andmete kohaselt kuulub puudutatud isikule Tallinnas, Keemia tn 11 asuv korter nr 17 üldpinnaga 143,1 m2, seega on avaldaja oma nõuete arvestusel lähtunud õigest korteriomandi pindalast.
3. Arvestades eeltoodut, ei ole puudutatud isikul alust jätta oma kohustusi avaldaja ees täitmata. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 ja § 82 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele kindlaks määratud tähtpäeval ning VÕS § 101 lg 1 p 1 lubab võlausaldajal võlgniku poolse kohustuse rikkumise korral nõuda kohustuse täitmist VÕS § 108 lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Kohus leiab, et avaldajal on õigus nõuda puudutatud isikult avalduses märgitud võlgnevuse tasumist täies ulatuses. Seetõttu kohus rahuldab Tallinn, Keemia tn 11 korteriühistu avalduse O P vastu võla nõudes. Kohus mõistab välja O P´ilt Tallinn, Keemia tn 11 korteriühistu kasuks võlgnevuse kuni 25.11.2019 tasumisele kuulunud arvete eest summas 2637,81 eurot. 12.

§ 173

lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.

§ 172

lg 1 kohaselt kannab hagita menetluses menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või 2-19-118935 osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane. Arvestades korteriomandi nõuete lahendamise erisusega hagita menetluses ning asjaolu, et kohus rahuldab avalduse ja mõistab puudutatud isikult avaldaja kasuks välja võlgnevuse, leiab kohus, et õiglane on jätta menetluskulud põhjendatud ulatuses puudutatud isiku kanda. 13. Juhindudes

§ 174

lg-test 1 ja 2 ning § 177 lg 1 p-st 1 määrab kohus menetluskulud kindlaks menetluskulude nimekirja ja kohtutoimiku materjalide põhjal. Avaldaja esitas 25.02.2020 kohtule menetluskulude nimekirja, mille kohaselt avaldaja menetluskulud summas 675 eurot koosnevad lepingulisele esindajale tasutud õigusabikuludest summas 400 eurot ja riigilõivust summas 275 eurot. Tasu arvestamise aluseks on tunnihind, hinnaga 80 €/tund. Avaldaja kinnitas, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega tsiviilasjas 2-19-118935 ja on käibemaksuvabad. Puudutatud isik ei ole avaldaja menetluskulude suuruse osas vastuväiteid esitanud. 14. Kohus leiab, et

§ 138

lg-test 1, 2 ning

§ 139

lg-st 2 lähtuvalt on põhjendatud hageja menetluskuluna tasutud riigilõiv summas 50 eurot. Avaldaja palus käesoleva asja lahendada hagita menetluses ja kohus lahendab käesolevat asja hagita menetluses. Kohus märgib, et riigilõivuseaduse § 59 lg 5 on sätestatud, et avalduse esitamisel hagita menetluse korras läbivaadatavas asjas tasutakse riigilõivu 50 eurot. Seetõttu on kohus seisukohal, et avaldajale tuleb riigilõivu katteks hüvitada mitte rohkem kui 50 eurot. Kui avaldaja tasus riigilõivu seaduses ettenähtust enam, on tal võimalik taotleda enamtasutud riigilõivu tagastamist vastavalt

§ 151lg-le 1 p 1.

15. Avaldaja kinnitusel on talle osutatud õigusabi kokku 5 tunni ulatuses tunnitasuga 80 eurot. Kohus leiab, et avaldaja õigusabikulude ajaline maht on mõistlik ja kohus ei pea vajalikuks seda vähendada. Samas kohus selgitab, et

§ 172

lg 8 kohaselt hüvitatakse vajalikud kohtuvälised kulud hagita menetluses menetlusosalistele samadel alustel tunnistajale makstava hüvitisega.

§ 152

lg 3 on sätestatud, et kohus määrab tunnistajatasu tunnimäära Vabariigi Valitsuse määrusega kehtestatud tunnitasu alam- ja ülemmäära piires. Vabariigi Valitsuse 22.12.2005 määruse nr 322 § 7 lg 3 kohaselt määratakse tunnistajatasu tunnitasumäär tunnitasu alam- ja ülemmäära piires, mis on 1–10-kordne Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud tunnipalga alammäär. Vabariigi Valitsuse 19.12.2019 määrusega nr 115 kehtestati alates

1. jaanuarist 2020 tunnitasu alammääraks 3,48 eurot. Seega on avaldajal õigus nõuda lepingulise esindaja kulude hüvitamist maksimaalselt tunnitasumäära 34,8 eurot alusel. Kohus peab võimalikuks käesoleva vaidluse iseloomu (sh võlanõude vaidluse sarnasus hagimenetlusele) arvestades rakendada avaldaja lepingulise esindaja kulude hüvitamisel tunnitasumäära 34,8 eurot. Seega leiab kohus, et avaldaja põhjendatud ja vajalikud õigusabikulud on käesolevas asjas 174 eurot (5 x 34,8). Kokkuvõttes mõistab kohus puudutatud isikult avaldaja kasuks välja menetluskulud summas 224 eurot (riigilõiv 50 eurot ja õigusabikulud 174 eurot).
2. Kohus selgitab, et

§ 178

lõikest 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. /allkirjastatud digitaalselt/ Andres Suik, kohtunik