) § 11 lg-le 1 võib kohus määrusega kohustada pankrotiavalduse esitanud võlausaldajat tasuma ajutise halduri tasu ja kulutuste katteks deposiidina selleks ettenähtud kontole kohtu määratud rahasumma, kui on alust eeldada, et pankrotivara selleks ei jätku.
lg 41 sätestab: „Kui töötaja on esitanud tööõigussuhtest tuleneva nõude alusel tööandja vastu pankrotiavalduse ning kohus on pärast ajutise halduri nimetamist kohustanud töötajat tasuma käesoleva seaduse §-s 11 nimetatud rahasumma, kuid töötaja ei ole seda teinud, teeb kohus, kui töötaja on pankrotiavaldust piisavalt põhistanud ja oma nõude olemasolu tõendanud, pankrotiavalduse läbi vaatamata jätmise kohta määruse, milles hindab, kas töötaja on pankrotiavaldust piisavalt põhistanud ja oma nõude olemasolu tõendanud, ning toob välja asjaolud, millest nähtub, et pankrotivara ei jätku pankrotimenetluse kulude katteks.“ Kuna võlausaldaja ei ole deposiiti tasunud, jätab kohus pankrotiavalduse läbi vaatamata.
lg 1 kohaselt peab võlausaldaja pankrotiavalduses põhistama võlgniku maksejõuetuse, samuti tõendama nõude olemasolu.
lg 2 kohaselt peab võlausaldaja võlgniku maksejõuetuse põhistamiseks muu hulgas tuginema vähemalt ühele järgmistest asjaoludest: 1) võlgnik ei ole täitnud kohustust 30 päeva jooksul pärast kohustuse sissenõutavaks muutumist ja võlausaldaja on teda kirjalikult hoiatanud kavatsusest esitada pankrotiavaldus (pankrotihoiatus) ning võlgnik ei ole seejärel kohustust täitnud 10 päeva jooksul; 2) võlgniku suhtes toimuvas täitemenetluses ei ole kolme kuu jooksul vara puudumise tõttu saadud nõuet rahuldada või kui täitemenetluses ilmneb, et võlgnikul ei jätku vara kõigi kohustuste täitmiseks; 3) võlgnik hävitab, peidab või raiskab oma vara või teeb raskeid juhtimisvigu, mille tagajärjel ta on muutunud maksejõuetuks, või on muul viisil tahtlikult põhjustanud oma maksejõuetuse; 4) võlgnik teatab võlausaldajale, kohtule või avalikkusele, et ta ei suuda oma kohustusi täita; 5) võlgnik on lahkunud Eestist eesmärgiga hoiduda oma kohustuste täitmisest või varjab end samal eesmärgil. Võlausaldaja (töötaja) nõude aluseks on töövaidluskomisjoni 06.06.2019 otsus töövaidluses nr 41/675/19, millega mõisteti Urbanette Combton OÜ-lt võlausaldaja kasuks välja töötasu summas 6 628,64 eurot, puhkusehüvitis summas 2 187,20 eurot, päevaraha summas 80 eurot ja hüvitis TLS § 100 lg 4 alusel summas 9 681,30 eurot. 12.08.2019 esitas A K avalduse täitemenetluse algatamiseks, täitemenetlus 025/2019/2535 Urbanette Combton OÜ suhtes algatati 19.08.2019. Kohtutäitur on kontrollinud võlgniku vara olemasolu ning tema andmetel ei oma võlgnik registrites registreerimisele kuuluvat ning materiaalset väärtust omavat muud vara, töövaidluskomisjoni otsuse täitmisele pööramine ei ole õnnestunud. 17.12.2019 esitas võlausaldaja võlgnikule pankrotihoiatuse. Eelistungi toimumise aja seisuga 06.02.2020 ei olnud võlgnik kohustust täitnud. Kohtu hinnangul on võlausaldaja tõendanud oma nõude olemasolu (tõendina esitatud töövaidluskomisjoni 06.06.2019 otsus asjas nr 4-1/675/19) ning põhistanud piisavalt võlgniku maksejõuetust. Täitemenetluses nr 025/2019/2535 ei ole õnnestunud rohkem kui kolme kuu 2 jooksul vara puudumise tõttu õnnestunud nõuet rahuldada (
Võlausaldaja on võlgnikule edastanud 17.12.2019 ka pankrotihoiatuse ja võlgnik ei ole 10 päeva jooksul kohustust täitnud (
Kohus on seisukohal, et võlgnikul puudub vara pankrotimenetluse kulude katteks. Kohtutäituri 21.08.2019 kinnitusest nähtub, et võlgnikul puudub registervara ja raha kontodel, võlgnikul on maksuvõlg ja tema suhtes toimub 11 täitemenetlust. Samast kinnitusest ja liiklusregistrist nähtub, et võlgnikul on kaks sõidukit, kuid kohtu hinnangul ei piisa sellest varast pankrotimenetluse kulude katteks. Sõidukitele on seatud keelumärked, seejuures esimesed juba 28.05.2019, see viitab takistustele sõidukite realiseerimisel (nende asukohta pole võimalik tuvastada, neil puudub seisukorra tõttu realiseerimisväärtus vms). Lisaks ei ole tegu piisavalt väärtuslike sõidukitega, et nende arvelt saaks kaetud pankrotimenetluse kulud. Eelneva tõttu leiab kohus, et võlausaldaja on tõendanud oma nõude olemasolu, põhistanud piisavalt võlgniku maksejõuetust ning võlgniku varast ei piisa pankrotimenetluse kulude katmiseks. Kui kohus jätab pankrotiavalduse läbi vaatamata põhjusel, et deposiiti ei tasutud, siis on töötajal töötuskindlustusseaduse § 19 p 3 ja § 21 lg 1 p 4 järgi võimalik pöörduda avalduse ja kohtumäärusega Töötukassasse hüvitise saamiseks. 11.02.2020 kohtumäärusega peatati võlgniku vara suhtes sundtäitmine ja keelati võlgnikul vara käsutamine ilma ajutise halduri nõusolekuta, kooskõlas
lg-tega 1 ja 2 on teade käsutuskeelu kohta avaldatud väljaandes Ametlikud Teadaanded ja määrus edastatud Tartu Maakohtu registriosakonnale. Vastavalt
lg 4 kohaldatakse
Kuivõrd kohus jätab avalduse läbi vaatamata, tuleb tühistada pankrotiavalduse tagamise abinõud, avaldada teade käsutuskeelu tühistamise kohta väljaandes Ametlikud Teadaanded ja edastada määrus Tartu Maakohtu registriosakonnale. Seoses avalduse läbi vaatamata jätmisega vabastab kohus ajutise halduri Urbanette Combton OÜ ajutise pankrotihalduri kohustustest. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 352 lg 1 kohaselt võib kohus mõjuval põhjusel istungiaja tühistada või seda muuta, samuti istungi edasi lükata. Kohus on määranud pankrotiavalduse läbivaatamiseks kohtuistungi 17.03.2020 kell 09.00. Seoses avalduse läbi vaatamata jätmisega puudub vajadus istungi pidamiseks ja kohus tühistab määratud istungiaja.
lg 3 kohaselt kui kohus jätab võlausaldaja pankrotiavalduse rahuldamata või läbi vaatamata, samuti kui menetlus lõpetatakse seetõttu, et võlausaldaja oma pankrotiavaldusest loobub, hüvitab pankrotimenetluse kulud võlausaldaja. Kohus jätab menetluskulud võlausaldaja kanda. /Allkirjastatud digitaalselt/ Kadi Kark Kohtunik 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.