← Eesti

2-20-102622/4

Obsah (7)§ 187§ 428§ 429§ 150§ 173§ 174§ 168

KOHTUMÄÄRUS Kohtu nimetus Harju Maakohus Kohtunik Toomas Ventsli Kohtujurist Allar Kirikmäe Määruse tegemise aeg ja koht 13. märts 2020.a, Tallinna kohtumaja, Lubja tn 4, Tallinn Tsiviilasja number 2-

§ 187lg 6 ja § 442 lg 6).

I. Asjaolude kirjeldus

  1. UAB Baltic Foods (hageja) esitas 11.09.2017 maksekäsu kiirmenetluse avalduse NORINtrade OÜ (kostja) vastu võlgnevuse väljamõistmiseks. Pärnu Maakohus tegi 10.02.2020 kohtumäärusega kostjale makseettepaneku. Kostja esitas 11.02.2020 vastuväite nõude vastu. Pärnu Maakohus andis 03.03.2020 määrusega asja üle Harju Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses. Harju Maakohus 03.03.2020 määrusega kohustas hagejat esitama kohtule oma nõude ja põhjendama seda hagiavaldusele ettenähtud vormis ning põhjendama Harju Maakohtu kohtualluvust asja lahendamisel 14 päeva jooksul arvates kohtumääruse kättetoimetamisest. Hageja esitas 03.03.2020 hagist loobumise avalduse, milles ühtlasi avaldanud tasutud riigilõivu andmed. Kostja esitas 09.03.2020 seisukoha, milles muuhulgas kinnitab nõusolekut hageja hagist loobumisega. Kostja avaldas, et tal puuduvad menetluskulud ja sellest tulenevalt ei esita menetluskulude nimekirja. II. Kohtumääruse põhjendused ja õigusaktid, millest kohus juhindus
  2. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 4 lg 2 kohaselt määravad hagimenetluses pooled vaidluse eseme ja menetluse käigu ning otsustavad taotluste ja kaebuste esitamise.

§ 428

lg 1 p 3 sätestab, et kohus lõpetab menetluse otsust tegemata, kui hageja on hagist loobunud.

§ 429

lg 1 sätestab, et hageja võib hagist loobuda kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni, esitades selleks avalduse. Kohus võtab hagist loobumise vastu määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse.

§ 429

lg 2 sätestab, et kui hageja loobub hagist kohtuistungil, hagist loobumine protokollitakse. Kui hagist loobumine on esitatud kohtule kirjalikus avalduses, võetakse avaldus toimikusse.

§ 428

lg 1 p 3 sätestab, et kohus lõpetab menetluse otsust tegemata, kui hageja on hagist loobunud. Hageja esitas 03.03.2020 hagist loobumise avalduse. Kohus ei ole hagiavalduse kohta lahendit teinud. Hagist loobumine on esitatud kirjalikus avalduses, mille kohus on võtnud toimikusse.

§ 429

lg 3 sätestab, et kui hagist loobumise avaldus esitatakse väljaspool kohtuistungit, teatab kohus enne menetluse lõpetamise otsustamist kostjale avalduse esitamisest, määrates kostjale vastamise tähtaja. Kui kostja soovib menetluskulude väljamõistmist hagejalt, peab ta seda vastuses märkima. Hagist loobumise avaldus on esitatud väljaspool kohtuistungit. Kostja on esitanud kohtule seisukoha hagist loobumise osas, millest nähtuvalt kostja ei vaidle vastu hageja hagist loobumisele. Kostja avaldas, et tal puuduvad menetluskulud ja sellest tulenevalt ei esita menetluskulude nimekirja. 3.

§ 429

lg 4 sätestab, et kohus ei võta vastu tsiviilkohtumenetlusteovõimetu hageja seadusliku esindaja avaldatud hagist loobumist, kui hagist loobumine on ilmses vastuolus tsiviilkohtumenetlusteovõimetu isiku huvidega, samuti muul juhul, kui hagist loobumisega rikutaks olulist avalikku huvi. 2

(3)Hageja esitatud menetlusdokumentidest ei ilmne asjaolusid, millest tingituna võiks hagist loobumine rikkuda olulist avalikku huvi. Arvestades hagis esitatud nõude iseloomu ja erandlike asjaolude puudumist, ei riku hagist loobumine olulist avalikku huvi. Samuti ei ole kostja vastu vaielnud hagist loobumisele. Eeltoodust tulenevalt esineb alus hagist loobumise vastuvõtmiseks. Kohus võtab hagist loobumise vastu ja lõpetab tsiviilasja menetluse. 4.

§ 150

lg 4 järgi tagastab riigilõivu kohus, kelle menetluses asi viimati oli, üksnes selle menetlusosalise avalduse alusel, kes riigilõivu tasus või kelle eest riigilõiv tasuti.

§ 150

lg 2 p 2 kohaselt tagastatakse pool menetluses tasutud riigilõivust, kui hageja loobub hagist. Hageja esitas 03.03.2020 hagist loobumise avalduse, milles ühtlasi avaldanud tasutud riigilõivu andmed. Kohtu hinnangul on hageja taotlenud riigilõivu tagastamist. Kohtute infosüsteemist nähtub, et hageja on tasunud riigilõivu kokku vähemalt 154,72 eurot. Kohus määrab sellest poole (77,36 eurot) hagejale tagastamiseks avaldatud kontole. 5.

§ 173

lg 1 esimene lause sätestab, et asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses, millega hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus lahendatakse või hagi või hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus jäetakse menetlusse võtmata või läbi vaatamata või asja menetlus lõpetatakse.

§ 174

lg 1 kohaselt menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. Kohus lõpetab menetluse määrusega, seetõttu peab kohus käesolevas määruses märkima ka menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. Üldjuhul hageja kannab kostja menetluskulud, kui hageja loobub hagist (

§ 168lg 4).

Hageja ei ole põhjendanud teisiti. Kohus jätab kostja menetluskulud hageja kanda. Kostja avaldas, et tal puuduvad menetluskulud ja sellest tulenevalt ei esita menetluskulude nimekirja. Kohus jätab seetõttu menetluskulud rahaliselt kindlaks määramata. /allkirjastatud digitaalselt/ Toomas Ventsli kohtunik 3

(3)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.