Obsah (6)

§ 230§ 445§ 442§ 162§ 171§ 174

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Üllar Roostoja, Kersti Kerstna-Vaks, Kai Kullerkupp Otsuse tegemise aeg ja koht 28. august 2019, Tartu Tsiviilasja number 2-18

§ 230lg-te 3-6 alusel.

Seejuures tuleb kohtul arvestada ka väiteid kostja varjatud sissetulekute kohta (Riigikohtu

1. veebruari 2018 otsus tsiviilasjas nr 2-16-2343, p 13). Maakohus leidiski, et kostja on ilmselt püüdnud on sissetulekuid näidata tegelikust väiksemana. Nimetatut kinnitab lisaks maakohtu põhjendustele ka see, et kostja on pangakontole on teinud aegajalt sularaha sissemakseid. Samas on kostja väitnud, et tema sissetulekuteks on üksnes töötasu ja töövõimetoetus.
2. Maakohtu põhjenduste kohaselt on kohus võtnud elatise vähendamisel arvesse nii kostja sissetulekute suurust kui ka hagejatele makstavat peretoetust. Perekonnaseaduse sätetest ei tulene, nagu võiks kohus PKS § 101 lg-s 1 sätestatud miinimummääras väljamõistetavat elatist üksnes seetõttu vähendada, et elatist saama õigustatud lapsel oli riiklike peretoetuste seaduse (RPTS) § 5 alusel õigus saada lapsetoetust. Kui seadusandja eesmärgiks oleks olnud alati vähendada PKS § 101 lg-s 1 sätestatud elatise miinimummäära poole lapsetoetuse võrra, siis oleks see selliselt ka sätestatud, sest lapsetoetust makstakse kõigile teatud vanuses lastele olenemata nende tegelikust vajadusest (Riigikohtu 22.03.2017 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-174-16, p 14). Lapsetoetust saab arvestada kogumis muude asjaoludega (Riigikohus on 09.06.2017 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-35-17 p-s 20.3). Seega selleks, et vähendada väljamõistetavat elatist alla miinimummäära kehtivas perehüvitise seaduses sätestatud peretoetuste võrra, peab esinema mõjuv põhjus PKS § 102 lg 2 elatise vähendamiseks. Maakohus tuvastas, et selleks mõjuvaks põhjuseks on kostja vähenenud töövõime ja sissetulekute suurus. Ringkonnakohus nõustub selles osas maakohtuga.
3. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et puudub alus võtta arvesse kostja terviseseisundit eraldi kui mõjuvat põhjust elatise vähendamisel. Nimelt võttis maakohus juba arvesse kostja osalist töövõimet, mille põhjuseks on kostja terviseseisund. Seega ei annaks kostja terviseseisund enam täiendavat alust kostjalt väljamõistetava elatise veelgi suuremas ulatuses vähendamiseks.
4. Põhjendatud ei ole kostja seisukoht, nagu tulnuks lastele makstavast elatisest arvutada maha pool sotsiaaltoetustest, mida hagejad saavad neile määratud puude tõttu. Ainuüksi asjaolu, et lastele on riigi poolt toetused ette nähtud, ei ole alus elatise vähendamiseks. Maakohtule puudub põhjus heita ette lahendi vastuolulisust. Kehtiva seadusandluse kohaselt tuleb põhimõtteliselt kõigi (ka erivajadusteta) laste puhul lähtuda eeldusest, et ühe lapse ülalpidamiseks kulub kahekordne miinimumelatis, mis võrdub kuupalga alammääraga. Asja materjalidest nähtub, et kostjad saavad puudega seotud sotsiaaltoetusi igaüks ca 70-80 eurot kuus, mis ei pruugi aga ainuüksi katta kõiki puudest tulenevaid lisakulutusi. Maakohus on põhjendatult märkinud, et oleks hagejate huve kahjustav, kui nende ülalpidamiskulusid vähendataks nende tervise taastamiseks ettenähtud vahendite arvel. Ringkonnakohtu hinnangul on maakohus läbi viinud elatise alla miinimummäära väljamõistmiseks vajaliku laste ja ülalpidamist andma kohustatud vanema huvide kaalumise ning puudub alus maakohtu otsuse tühistamiseks elatise suuruse osas. Eeltoodule tuginedes jätab ringkonnakohus maakohtu otsuse elatise summa osas muutmata.
5. Kostja vaidlustab maakohtu otsust ka osas, milles mõisteti kostjalt hagejate kasuks välja perioodi 08.06.2018 – 28.02.2019 eest maksmata elatise 1700,56 eurot. Kuivõrd hagi esitati
6. juunil 2018 ning maakohus leidis, et elatise nõue oli põhjendatud, siis tuligi maakohtul mõista kostjalt välja elatis alates hagi esitamisest. 9 Hagi tagamise korras elatise väljamõistmine ei mõjuta seda, missuguses ulatuses maakohus asja sisulise läbivaatamise tulemusena hagi rahuldab. Kui maakohus mõistab kostjalt hagejale välja elatise suuremas ulatuses, kui on kindlaks määratud käesolevas hagi tagamise määruses, siis tulebki otsuse täitmisel arvestada kostja poolt elatisena tasutud summasid ning kostjal tuleb tasuda võlgnevusena ka tegelikult tasutu ja kohtu poolt väljamõistetava elatise vahe. Seetõttu on põhjendamatu apellatsioonkaebuse taotlus maakohtu otsus selles osas tühistada.
7. Alternatiivselt taotleb kostja 1700,56 eurose elatise võlgnevuse ajatamist selliselt, et kostja kohustub maksma alates
8. a novembrist ning 50 eurot kuus.

§ 445

lg 1 kohaselt võib kohus otsuses poole taotlusel kindlaks määrata otsuse täitmise viisi ja korra ning täitmise tähtaja või tähtpäeva. Kostja ei ole oma taotlust põhjendanud, kuid menetluses avaldatu põhjal saab lähtuda sellest, et kostja soovib ilmselt tugineda oma majanduslikule olukorrale. Ringkonnakohus leiab, et taotlus on menetluses esiletoodut arvestades põhjendatud osaliselt. Kolleegium peab põhjendatuks ajatada elatise võlgnevuse selliselt, et kostjal tuleb tasuda võlgnevus 100 euro kaupa kuus, alates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest. Ringkonnakohtu hinnangul ei kahjusta niisugune otsuse täitmise kord ülemääraselt hagejate huve. Tegemist on möödunud aja eest võlgnetava elatisega, mille ositi tasumine võimaldab hagejate huve mõnevõrra paremini katta käesoleval ajal, jaotatuna pikemale ajavahemikule. Võlgnevuse tasumine 100 euro suuruste osamaksetena tähendab tasumist ca pooleteise aasta vältel ning ringkonnakohtu arvates ei ole see sissenõudjate huve arvestades ebamõistlikult pikk aeg. Ringkonnakohus märgib täiendavalt, et maakohtu resolutsiooni p 3 on sõnastatud ebaselgelt (

§ 442lg 5).

Resolutsioonist ei tulene selgelt, et maakohus oleks kostjalt hagejate kasuks välja mõistnud 1700,56 eurot, vaid on esitanud elatise võlgnevuse suuruse üksnes n-ö faktilise asjaolu kujul. Ringkonnakohus täpsustab seetõttu kohtuotsuse resolutsiooni punkti 3 sõnastust. 17. Kostja vaidlustas ka menetluskulude jaotuse põhjusel, et väljamõistetud elatis on lähemalt kostja pakutud elatise summale 85 eurot, kui hagejate nõutud elatisele 270 eurot. Ringkonnakohus leiab, et kuivõrd tegemist on elatise asjaga, kus alaealised lapsed esitasid õigustatult nõude elatist maksma kohustatud vanema vastu, siis olnuks ringkonnakohtu hinnangul äärmiselt ebaõiglane jätta hagi osalise rahuldamise tõttu menetluskulud laste kanda (

§ 162lg 4).

Apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmise tõttu jäävad menetluskulud ringkonnakohtus kostja kanda (

§ 171lg 1).

Menetluskulude suuruse määrab maakohus eraldi määrusega kindlaks mõistliku aja jooksul pärast kohtuotsuse jõustumist (

§ 174lg 4 ja § 177 lg 2).

Üllar Roostoja Kersti Kerstna-Vaks Kai Kullerkupp /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ 10