Obsah (4)

§ 153§ 173§ 175§ 172

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Viivi Tomson, Kersti Kerstna-Vaks, Andra Pärsimägi Määruse tegemise aeg ja koht 19. veebruar 2020, Tartu Tsiviilasja number 2-13-6163 Tsiviilasi V.

§ 153lg 1 p 2 alusel II rahuldamisjärgu nõuetena nõudeid kokku 12 323,44 eurot.

Viru Maakohtu 03.07.2014 määrusega kohustati võlgnikku koguma võlausaldajate nõuete rahuldamiseks raha ja vastavalt jaotusettepanekus ettenähtud jaotisele üks kord aastas võlausaldajatele raha välja maksma. Samuti kohustati teda tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja kui sellist tegevust ei ole, siis seda otsima. Pankrotivõlgnikku kohustati ka üks kord aastas, iga aasta maikuu viimasel tööpäeval, esitama kohtule aruandeid oma tulude ning tuludest võlausaldajatele välja makstud summade kohta või mittemaksmise põhjuste kohta. Pankrotivõlgnik ei ole üle 5 aasta jooksul teinud võlausaldajatele väljamakseid. Samuti ei ole ta selle aja jooksul üldse tegelenud mõistlikult tulutoova tegevusega ega seda ka otsinud. Võlgnik ei ole 2019. aastal aruannet esitanud ja seda vaatamata sellele, et 22.06.2018 on kohus talle teinud hoiatuse, et kohus ei kavatse enam saata iga-aastaseid nõudekirju võlgniku aruande esitamiseks ja lõpetab kohtu algatusel võlgniku kohustustest vabastamise menetluse, kui võlgnik kas või ühel korral jätab õigeaegselt aruande esitamata.

§ 173

lg 1 kohaselt on võlgnik kohustatud tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja, kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima. Võlgnik ei ole kohustustest vabastamise menetluse kestel tegelenud mõistlikult tulutoova tegevusega. Samuti ei ole võlgnik tõendanud, et ta on tegelenud tulutoova tegevuse otsimisega. Tulutoovaks tegevuseks saab pidada sellist tegevust, mille tulemusel saadavast tulust jätkub lisaks võlgniku ja tema ülalpeetavate vajaduste rahuldamisele ka võlausaldajate nõuete kasvõi osaliselt rahuldamiseks.

§ 175

lg 1 sätestab, et pärast viie aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest otsustab kohus võlgniku taotlusel tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise, tehes selle kohta määruse. Taotlust pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamiseks võlgnik esitanud ei ole. Võlgnik ei ole võlausaldajatele 5 aasta jooksul teinud ühtegi väljamakset. Võlgniku esitatud andmed, et ta sai viimati

1. a toimetulekutoetusi, ei ole piisavaks aluseks tema suhtes algatatud kohustustest vabastamise menetluse pikendamiseks. Võlgnik ei ole täitnud seadusest tulenevaid kohustusi ja ei ole tõenäoline, et ta neid ka tulevikus täidab. Sellepärast ja võlausaldajate õiguste edaspidise kahjustamise vältimiseks tuleb keelduda võlgnikku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamast. Menetlus lõpetatakse. 2 MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED
2. Võlgnik esitas maakohtu määruse peale määruskaebuse, milles palub maakohtu määruse tühistada ja teha uue määruse, millega taastada kohustustest vabastamise menetlus. Perioodil 03.07.2014 – 12.11.2019 ei ole võlgniku majanduslik seisukord paremaks muutunud. Seisuga 12.11.2019 ja ka praegu on võlgnikul viis hooldust vajavat alaealist last ja üks täiskasvanud tütar, kes õpib. Samal ajavahemikul on halvenenud võlgniku tervis. Töötukassa 31.05.2018 otsusega nr XXXXXXXXXXXXX määrati võlgnikule keskmine puue ja töövõimetustoetus. Võlgnik põeb aneemiat, esineb ka kuulmise nõrkus, pearinglused ja tasakaaluhäired. Võlgnik on töötuna arvel, kuid töötukassa ei ole leidnud talle sobivat töökohta. Võlgnik vajab töötamisel eritingimusi tema haiguse tõttu. Võlgnik ei ole enda kohustusi rikkunud tahtlikult. Kohustuste rikkumise põhjustas usaldusisiku ebapiisav tegutsemine. Kohtul oli mõjuv põhjus vahetada võlgniku usaldusisikut. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
3. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus tuleb materiaalõiguse normi rikkumise tõttu tühistada TsMS § 667 lg 2 alusel. Määruskaebus rahuldatakse ja asi saadetakse maakohtule menetluse jätkamiseks. 5.

§ 175

lg 2 p 2 sätestab, et kohus keeldub võlgnikku kohustustest vabastamast muu hulgas siis, kui võlgnik on rikkunud süüliselt oma

§-s 173 nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve.

§ 173

lg 1 järgi on võlgnik kohustatud tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja, kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima.

§ 175

lg 2 p 2 kohaldamisel peab maakohus tuvastama, kas võlgnik rikkus

§-s 173 loetletud kohustusi süüliselt, sh tuvastama süü vormi. Ainuüksi võlgniku kohustuste rikkumise kirjeldamine ei ole

§ 175lg 2 p 2 kohaldamiseks piisav.

Maakohus rikkus oluliselt materiaalõiguse normi, kuna lõpetas kohustustest vabastamise menetluse ilma võlgniku käitumise süülisuse tuvastamiseta. 6.

§ 175lg 2 punktis 2 on peetud silmas raskelt süülist käitumist.

Ringkonnakohus leiab, et raske süülise käitumise all tuleb mõista rasket hooletust (VÕS § 104 lg 4) või tahtlust (VÕS § 104 lg 5). VÕS § 104 lg 4 kohaselt on raske hooletust käibes vajaliku hoole olulisel määral järgimata jätmine ning VÕS § 104 lg 5 järgi on tahtlus õigusvastase tagajärje soovimine võlasuhte tekkimisel, täitmisel või lõpetamisel. Raske hooletus tähendab hoolsuse tavalise määra märgatavat puudumist, mispärast peaks raskelt hooletu käitumine olema rikkujaga sarnases olukorras olevale isikule mõistlikult vastuvõetamatu. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole esitatud asjaoludel võimalik tuvastada, et võlgnik rikkus

§-s 173 loetletud kohustusi raske hooletuse või tahtluse tõttu. Võlgnik on põhjendanud, et tal on mitu alaealist last, mis võis mõistlikult tulu toova tegevuse otsimist raskendada. Samuti võis võlgniku kohustuste täitmist mõjutada tema tervislik seisund. Need asjaolud ei anna alust leida, et võlgniku kohustuste rikkumine oli raskelt hooletu või tahtlik, mispärast tuleb asi saata maakohtule menetluse jätkamiseks. 7. Vastusena määruskaebuses esitatud väidetele seoses usaldusisikuga märgib ringkonnakohus järgmist. Usaldusisiku roll võlgniku kohustustest vabastamise menetluses on tagada võlausaldajate huvide kaitsmine, et olukorras, kus võlausaldajate nõuded pankotimenetluses on jäänud rahuldamata, saaksid nad kohustustest vabastamise menetluse käigus võlgniku tegevusest maksimaalset kasu (vt ka RKTKm 3-2-1-31-16, p 18). Mõjuval põhjusel võib kohus omal algatusel, võlausaldaja või usaldusisiku taotlusel vabastada usaldusisiku ja asendada ta teise usaldusisikuga enne võlgniku kohustustest vabastamise menetluse lõpetamist. Vabastatud 3 usaldusisik esitab kohtule aruande (

§ 172lg 5).

Seega on kohtul olukorras, kus võlgnik väidab, et usaldusisik ei täida enda kohustusi kohaselt, põhjendatud kontrollida, kas on vajadus usaldusisikut vahetada ja kui kohus sellise vajaduse tuvastab, võib ta usaldusisiku vahetada

§ 172lg 5 alusel. 8. Menetluskulude jaotuse määrab maakohus asja lõplikul lahendamisel. Määruskaebuse esitajal on õigus Ts

MS § 150 lg 1 p 5 alusel taotleda määruskaebuselt tasutud riigilõivu tagastamist. digitaalselt allkirjastatud/ Viivi Tomson /digitaalselt allkirjastatud/ Kersti Kerstna-Vaks 4 /digitaalselt allkirjastatud/ Andra Pärsimägi