← Eesti

2-20-2437/5

Obsah (10)§ 598§ 360§ 663§ 667§ 664§ 599§ 198§ 150§ 172§ 643

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Eesistuja Meeli Kaur, liikmed Margo Klaar ja Vallo Kariler Määruse tegemise aeg ja koht 5. märts 2020, Tallinn Tsiviilasja number 2-20-2437 Tsiv

) §-le

  1. MÄÄRUSKAEBUSED
  2. KJK Sports (avaldaja enamusosanik), XX ja YY (uued nõukogu liikmed) esitasid ühise määruskaebuse, milles palusid vaidlustatud määruse tühistada ja teha avalduses taotletud kanded. Määruskaebuse kohaselt peatas kohtunikuabi kandeavalduse menetluse

§ 598alusel valesti.

Ainuüksi Rendez-vous OÜ (väikeosaniku) poolt tsiviilasjas nr 2-19-20083 avaldaja

  1. detsembri
  2. a osanike otsuse vaidlustamine ei ole aluseks menetluse peatamiseks. Kohtunikuabi jättis tähelepanuta, et Harju Maakohus jättis nimetatud tsiviilasjas Rendez-vous OÜ taotluse hagi tagamiseks
  3. detsembri
  4. a määrusega rahuldamata. Nimetatud taotluses paluti peatada hagi tagamise korras registripidaja poolt nõukogu liikmete koosseisu muutmise kohta kannete tegemine. Seetõttu on vaidlustatud määrus vastuolus ka samadel asjaoludel varem tehtud maakohtu määrusega. Maakohus oli hagi tagamise vajalikkusele hinnangu andnud, mistõttu kohtunikuabi ei saanud

§ 598alusel seda enam teha.

Lisaks tuleb vaidlustatud määrus tühistada, kuna igasuguste hagide esitamise kaudu menetluse peatamine ei ole kooskõlas seaduse mõttega ja rikub oluliselt avaldaja ja

  1. detsembri
  2. a osanike otsusest puudutatud isikute õigusi. Tsiviilseadustiku üldosaseaduse (TsÜS) §38 lg 2 kohaselt saab eeldada, et kuni avaldaja
  3. detsembri
  4. a osanike otsuse tühisuse tuvastamiseni on WW kehtivalt kutsutud tagasi avaldaja nõukogust ja XX ja YY kehtivalt valitud avaldaja nõukogu liikmeteks. Seetõttu oleks registripidaja pidanud avalduse alusel kanded tegema ja menetlust oleks saanud peatada üksnes hagi tagamise korras. Väikeosanik esitas tsiviilasjas nr 2-19-20083 esitatud hagi pahatahtlikult ja avaldaja
  5. detsembri
  6. a osanike otsus on kehtiv.Määruskaebuse esitamise õigus tuleneb

§ 360lg-st 2, sest vaidlustatud määrus kitsendab määruskaebuse esitajate õigusi.

4. Avaldaja esitas määruskaebuse, milles palus vaidlustatud määruse tühistada ning teha uue määruse, millega kohustada registripidajat jätkama avalduse alusel avaldaja nõukogu muudatuste sisestamist äriregistri infosüsteemi ning sisestada nõukogu muudatused äriregistri infosüsteemi. Määruskaebuse kohaselt ei olnud menetluse peatamise formaalsed ega materiaalsed eeldused täidetud. Kuna nõukogu liikmete andmete sisestamine äriregistrisse ei ole kandemenetlus ÄS §-de 36 ja 64 mõttes, ei saa seda

§ 598alusel peatada.

Kohtupraktikas on selgitatud, et nõukogu liikmete andmed sisestatakse registrite infosüsteemis vastavalt Justiitsministeeriumi

  1. detsembri
  2. a määruse nr 60 „Kohtu registriosakonna kodukord“ § 246 lg 1 p-le 4 ilma registrikaardile kannet tegemata ja nimekirja säilitatakse ÄS § 38 lg 2 alusel äritoimikus. Registrikaardiväliste andmete sisestamise peatamine

§ 598alusel ei ole põhjendatud ka analoogia korras.

Viidatud sätte mõte on esmajoones vältida, et äriregistrisse ei tehtaks ebaõigeid kandeid, sest kannetel on avalik usaldatavus (ÄS § 34 lg 2). Taolist avalikku usaldatavust ei ole aga äriregistrisse sisestatud nõukogu liikmete andmetel, kuivõrd tegemist on registrikaardiväliste andmetega. Vaidlustatud määrus on vastuolus samadel asjaoludel varem tehtud Harju Maakohtu 20. detsembri 2019. a määrusega, mistõttu tuleb see tühistada. Kohtunikuabi ei kohaldanud

§-st 598 tulenevat kaalutlusõigust õigesti. Menetluse saab peatada, kui selle aluseks olevad asjaolud on veenvad. Vaidlusalune otsus vastab enamusosaniku tahtele ning selle vaidlustamise aluseks on üksnes formaalsed, seejuures ka ebaõiged etteheited. 2

(4)MENETLUSE EDASINE KÄIK 5. Kohtunikuabi võttis määruskaebused menetlusse, jättis need rahuldamata ja edastas

§ 663lg 6 alusel lahendamiseks Harju Maakohtule.

  1. Harju Maakohus jättis
  2. veebruari
  3. a määrusega määruskaebused rahuldamata ja saatis need

§ 663lg 5 alusel lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT 7. Kolleegium leiab, et vaidlustatud määrus tuleb

§ 667lg 2 alusel tühistada.

Avaldaja määruskaebus tuleb rahuldada.

  1. Kolleegium leiab, et KJK Sports, XX ja YY (määruskaebuse esitanud isikud) ühine määruskaebus tuleb jätta läbi vaatamata, sest nendel isikutel ei ole määruskaebuse esitamine seaduse järgi lubatud. KJK Sports lepinguline esindaja on
  2. märtsil 2020 täpsustanud, et KJK Sports on avaldaja osanik, kellele kuulub 80 % avaldaja osadest. Ringkonnakohtule on esitatud ka KJK Sports õigusvõimet tõendavad dokumendid. Ringkonnakohus kontrollib

§ 664

lg 1 järgi menetlusse võetud määruskaebuse saamisel, kas maakohus on kaebuse õigesti menetlusse võtnud, ning kui määruskaebus on ringkonnakohtu arvates ebaõigesti menetlusse võetud, jätab ringkonnakohus määruskaebuse

§ 664lg 2 järgi määrusega läbi vaatamata.

Kuna registripidaja peatas menetluse

§ 598

alusel, siis tuleb kontrollida, kas määruskaebuse esitanud isikutel on õigus määruskaebemenetluses vaidlustada kandeavalduse menetluse peatamise määrust. Kolleegium ei nõustu määruskaebuse esitanud isikute seisukohaga, et menetluse peatamine kitsendab nende õigusi ning

§ 360lg 2 annab aluse sellise määruse vaidlustamiseks.

Kolleegiumi hinnangul ei riiva menetluse peatamine määruskaebuse esitanud isikute õigusi. Üldjuhul on määruskaebuse esitamise õigus

§ 360lg 2 ja § 660 lg 3 alusel isikutel, kelle õigusi on määrusega kitsendatud.

Sellest tulenevalt peaksid need isikud olema menetlusosalistena ka kaasatud, kelle õiguste kitsendamine on menetluse eset arvestades võimalik. Kandeavalduse menetlus viiakse läbi avaldaja avalduse alusel, kellel on kandemääruse peale määruskaebuse esitamise õigus (

§ 599esimene lause).

Ka praeguses menetluses tuleb lähtuda

§ 198

lg 3 teises lauses sätestatud eeldusest, et menetlusosalised on isikud, kellel on seaduse kohaselt õigus hagita menetluses tehtava määruse peale edasi kaevata. Kuna määruskaebuse esitanud isikud, kes ei ole avaldajad, ei saaks

§ 599

esimese lause järgi kandemääruse peale määruskaebust esitada, siis tuleks eitada ka nende õigust vaidlustada kandeavalduse menetluses tehtud vahemäärust. 9. Kolleegium nõustub avaldaja seisukohaga, et kohtunikuabi ei saanud kandeavalduse menetlust

§ 598alusel peatada.

Kandeavalduse menetluse peatamine on registripidaja diskretsiooniotsus ja ringkonnakohus saab kontrollida eelkõige seda, ega ei ole ületatud diskretsiooni piire ja kas esinesid peatamise aluseks olevad asjaolud. Seega peab selline kohtunikuabi määrus sisaldama põhjendusi, sest tegemist on kaalutlusotsusega. Kolleegium leiab, et puudub vajadus vaidlusalusele määrusele sisulise hinnangu andmiseks, sest menetluse peatamiseks puudus alus. Ainuüksi seetõttu tuleb vaidlustatud määrus tühistada. Avaldaja on menetluse peatamise määruse vaidlustamisel õigesti tuginenud

§-le 598 koosmõjus ÄS §-ga

  1. Registripidajale peab esitama nõukogu liikmete kohta nimekirja, kuid selle alusel ei tehta kannet äriregistrisse, vaid nimekirja säilitatakse ÄS § 38 lg 2 alusel äritoimikus. Registrikaardile tehtavate kannete loetelu on sätestatud ÄS §-s
  2. Lisaks eelnimetatule sisestatakse registrite infosüsteemi ka selliseid andmeid, mida seadus kohustab registrile esitama, ent mida ei kanta registrikaarile ning mida säilitatakse äritoimikus või registritoimikus. Seadusest tulenevalt peab juhatus esitama äriregistrile nõukogu liikmete nimekirja, kui protokoll nõukogu liikme valimise või tagasikutsumise kohta on notariaalselt tõestatud, esitab 3

(4)nimekirja muudatused juhatuse asemel äriregistrile protokolli tõestanud notar (ÄS § 318 lg-d 5–5¹ koosmõjus § 189 lg-ga 3). Äriühingu nõukogu liikmete nimesid ei kanta äriregistrisse (vt ÄS § 31) ja neile andmetele ei laiene registrikande avalik usaldatavus ÄS § 34 mõttes. Tulenevalt Justiitsministri
  1. detsembri
  2. a määrusega nr 60 kehtestatud „Kohtu registriosakonna kodukorra“ § 246 lg 1 p-st 4 sisestatakse infosüsteemi äriühingu ja sihtasutuse nõukogu liikmed – äriühingu või sihtasutuse esitatud dokumendi alusel. Tegemist ei ole registrikandega, mida kinnitab ka õiguskirjandus ning kohtupraktika (K. Saare jt. Ühinguõigus I. Kapitaliühingud. Juura, 2015, lk-d 53-54; Riigikohtu
  3. detsembri
  4. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-133-11, p 24). Kuna äriühingu nõukogu liikmete muutmise avalduse menetlemist ei ole võimalik

§ 598

alusel peatada, siis ei anna ringkonnakohus hinnangut teistele avaldaja määruskaebuses esitatud väidetele. Registripidajal tuleb andmed (nõukogu liikmete nimekiri) äritoimikusse vastu võtta ning sisestada nõukogu liikmete muudatused äriregistri infosüsteemi. 10. Määruskaebuse rahuldamise tõttu võib avaldaja

§ 150lg 1 p 5 alusel taotleda määruskaebuselt tasutud riigilõivu tagastamist.

Muud menetluskulud jäävad

§ 172lg 2 esimese lause järgi avaldaja ja määruskaebuse esitanud isikute kanda.

Menetluse peatamise määruse tühistamist vaidlustada ei saa (

§ 360lg 2 alusel koosmõjus § 696 lg-ga 1).

Määruskaebuse läbivaatamata jätmise määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule (

§ 643lg 4 alusel koosmõjus §-ga 659). (allkirjastatud digitaalselt) Meeli Kaur, Margo Klaar, Vallo Kariler 4

(4)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.