Obsah (8)
§ 8§ 76§ 101§ 580§ 581§ 600§ 603§ 578KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Kohtunik Harju Maakohus, Tallinna kohtumaja Mai Grauberg Otsuse tegemise aeg ja koht 13.03.2019, Tallinna Kohtumaja tsiviilkantselei Tsiviilasja number 2-17-8198
§ 8
järgi on leping tehing kahe või mitme isiku vahel, millega lepingupool kohustub või lepingupooled kohustavad midagi tegema või tegemata jätma.
§ 76
lg 1 tuleb kohustust täita vastavalt lepingule või seadusele.
§ 101
lg 1 p 1 järgi võib võlausaldaja kohustuse rikkumise korral nõude kohustuse täitmist. Hageja on väitnud, et poolte vahel oli seltsinguleping, mille eesmärgiks oli ühise pere ja majapidamise korraldamine ühise eluaseme kaudu, mille soetamiseks ja majandamiseks tegid mõlemad pooled panuseid. Kostja ei ole sellist asjaolu kinnitanud ja on vaielnud vastu, et pooltel oli hagetava vara osa seltsing, üldse seltsing. Hageja väide, et poolte kooselu, ühine pere ja majapidamise korraldamine, on vaadeldav seltsinguna, ei ole õige. Nimelt ei saa mehe ja naise püsivat ühise majapidamisega abieluvälist kooselu (vabaabielu) iseenesest lugeda seltsinguks TsÜS § 67 lg 1, 2,
§ 8
lg 1, § 580 lg 1 mõttes ja seega kohaldada sellele
§ 580jj (vt Riigikohtu otsus nr 3-2-1-129-16, 3-2-1109-14).
Samas ei ole välistatud, et seltsingu sätteid (konkreetselt seltsingu likvideerimise sätteid) on võimalik osaliselt analoogia korras rakendada ühise majapidamisega abieluvälise kooselu kestel omandatud konkreetsete suurema väärtusega esemete (nt kinnisasi) jaotamisele (ja seda sõltumata eseme asjaõiguslikust kuuluvusest) tingimusel, kui a) mõlemad pooled on eseme omandamiseks või parendamiseks teinud olulised ja võrreldavad majanduslikud (rahaliselt hinnatavad) panused (
§ 581
mõttes) ja b) pooltel oli eset soetades või parendades ühine tahe vähemasti majanduslikult ühise varalise väärtuse (ühisvara) kestvaks loomiseks (vt Riigikohtu lahendid nr 3-2-1-129-16, nr 3-2-1-12916). XVI Kooselu kestus Kuna hageja on väitnud, et kooselu ajal soetatud vara on seltsingu vara, vaatleb kohus, millal pooled koos elasid. Vaidlust ei olnud sellest, et pooled alustasid kooselu
- juulis ja kooselust sündis neil ühine laps. Hageja väitis, et koosleu lõppes 01.04.17 kui kostja kolis ära uue elukaaslase juurde. Kostja väitis, et alates 2014.a. novembrist pooled ei elanud koos, kuna kostja üüris 2014.a. novembrist alates teiste eluruumi. 2012.a. oli poolte vahel konfliktid ja kostja esitas avalduse hageja vastu kriminaalasja algatamiseks. Hageja on esitanud kohtule väljavõtte rahvastikuregistrist, mille järgi oli kostja elukoha registreering hageja juures xxxx 29.04.13-28.05.
- Kostja esitas tõenditena Politsei- ja Piirivalveameti protokollid, mille kohaselt oli kostja üle kuulatud seoses hageja vägivaldse käitumisega tema suhtes vastavalt 10.04.12 ja hageja on kahtlustatavana üle kuulatud sama asjaolu kohta 20.04.12 (lk 85-90). Protokollist nähtuvalt ei eitanud hageja vägivaldust kostja suhtes. Lisaks on kostja esitanud kohtule üürilepingu, mille järgi sõlmis ta 01.11.2014 xxxx 6
(12)2-17-8198 asuva eluruumi kasutamiseks 2 aastaks (lk 91-94, I
- kd)ja 03.01.17 üürilepingu xxxx, xxxx asuva eluruumi kasutamiseks kuni 03.01.18 (lk 95-96, I kd). Olukorras, kus poolte suhted olid 2012.a. konfliktsed määral, millega kaasnes kriminaalasja algatamiseks kostja poolt hageja suhtes avalduse esitamine ja mille kohaselt ei eitanud hageja oma vägivaldset käitumist kostja suhtes, kinnitavad kostja tõendid, et ta asus elama hagejast lahku 2014.a. novembris ja et poolte kooselu lõppes 01.11.14. Asjaolu, millal reaalselt registreeris kostja end rahvastikuregistri andmete alusel hageja elukohast xxxx tänava korterist välja, ei tähenda faktilist elukoha vahetust ja lahkuminekut hagejast. Seega, hinnates kostja esitatud ülekuulamise protokolle ja üürilepinguid, leiab kohus, et kostja on nendega tõendanud, et kooselu lõppes hagejaga 2014.a. hiljemalt 01.11.2014.a., mitte 01.04.2017.a. nagu väitis hageja. Eeltoodu alusel on leiab kohus, et poolte kooselu kestis 2007.a. juulist kuni 01.11.2014. XVII Seltsing ja vara Hageja väitis, et hagis nimetatud koduse sisustuse esemed, sõidukid (xxxx ja xxxx, xxxx) ja xxxx OÜ ning xxxx OÜ äriühingu osad on seltsinguvara. Kostja eitab seda, et märgitud vara on soetatud seltsingusse. Äriühingud Hageja esitas äriühingute registriandmete väljavõtted, millest nähutvalt on xxxx OÜ kantud äriregistrisse 03.02.12 (lk 6, I kd), põhikiri kinnitatud 02.02.12 ning xxxx vastavalt 29.09.15 ja põhikiri kinnitatud 29.09.15 (I kd lk 7). Kostja esitatud registriandmete väljavõttest nähtuvalt on kostja mõlema äriühingu ainuosanik (I kd lk 60-62). Kostja on esitanud kohtule avaldused, mille kohaselt on tema teinud avaldused, et mõlemad äriühingud registrisse kanda, vastavalt 02.02.12 xxxx OÜ ja 29.09.15 xxxx OÜ (lk 114-122) kandmiseks registrisse. Lisaks on esitanud kostja AS Swedbank tõendi 22.06.15, millest nähtuvalt kandis kostja sissemaksu xxxx OÜ eest 2500 € 07.06.15. Lisaks on esitanud kostja maksekorraldused ja pangakonto väljavõtte, millest nähtuvalt tasus ta 02.02.12 (lk 160, I
- kd)riigilõivu xxxx OÜ eest xxxx,17 eurot ja 29.09.15 riigilõivu riigile 190 eurot (I kd lk 161) xxxx OÜ asutamise eest. Seega on kostja enda esitatud eelviidatud tõenditega tõendanud oma väidet, et viidatud äriühingute asutamisega seotud toimingud tegi tema ja kandis ka vastavad rahalised kohustused, sj on tema ka mõlema äriühingu ainuosanik. Hageja esitas xxxx OÜ kohta avaldatud veebiväljavõtte taust.ee-st (II kd lk 45), mille kohaselt oli firma kohta kanne tehtud 01.07.07 ja lõpetatud 26.01.12. Need andmed ei kinnita, et selles veebiväljavõttes nimetatud äriühingul oleks mingisugune seos kostjaga või hagejaga, sest seda ei kinnita äriregistri väljavõtted, mille on esitanud ka hageja ise kohtule ehk et ei tõenda mingit puutumust pooltega. Veel vähem ei kinnita need hageja väidet, et xxxx OÜ oli asutud kostjaga seltsingusse. Hageja on esitanud kohtule maksekorraldused (I kd lk 175-193) perioodi 02.12.2009-01.08.2011 tehtud maksete kohta välisriikides, samuti valuutavahetuse kohta, kuid neist ei nähtu mingit seost ega panust 2012.a. asutatud xxxx OÜ-sse ega pärast poole kooselu lõppu 2015.a. asutatud xxxx OÜ-sse. Samuti ei nähtu seda hageja esitatud maksekorraldustest 11.11.2013 kuni 28.03.2015 (I kd lk 194-201) valuuta vahetuse kohta, et need rahad oleksid panustatud kuidagi eelnimetatud äriühingutesse, sj oli ju xxxx OÜ asutatud alles 29.09.15. 7
(12)2-17-8198 Hageja väited, et ta tööta nendes äriühingutes, vedas kaupa äriühingute jaoks, ei ole millegi tõendatud ja eelviidatud maksedokumendid seda ei kinnita. Hageja on esitanud maksekorraldused, mille kohaselt on ta tasunud xxxx OÜ-le 21.11.2008 xxxx OÜ eest (I kd lk 78-81) 4933,30 krooni, 5000 krooni, 20.12.2008 1500 krooni, 31.12.2008 5000 kr , kuid neist ei nähtu mingit seost ega panust xxxx OÜ-ss, mille asutas kostja 2015.a. pärast poolte kooselu lõppu (2014.a). Seega ei ole hageja esitatud tõenditega leidnud kinnitust, et pooltel oli tahe omandada äriühingute osad seltsingusse, pidada seda äriühingut majanduslikul eesmärgil. Kuivõrd xxxx OÜ on asutatud pärast kooselu lõppemist siis puudub lisaks igal juhul puudub alus arvata, et pärast kooselu lõppemist oleks kostja avaldanud hagejale tahet omandada xxxx OÜ osaühingu osa hagejaga seltsingusse. Vastupidiselt kinnitavad ülalpool kohtu hinnatud kostja esitatud registriandmete väljavõte (I kd lk 60-62), äriühingute registrisse kandmise avaldused (lk 114-122), AS Swedbank tõend 22.06.15, kostja maksekorraldused ja pangakonto väljavõtte (lk 160, I kd), et viidatud äriühingute asutamisega seotud toimingud tegi kostja ja rahalised kohustused kandis kostja ning hageja ei ole tõendanud, et ta on midagi panustanud nendesse äriühingutesse. Asjaolu, et äriühingute aadressid olid registrites hageja korteri (xxxx tn korteri) aadressile registreeritud, ei kinnita panuste panemist ega kokkuleppe olemasolu omandada vara seltsingusse. Ka Rahvastikuregistri andmed selle kohta, et kostja ema oli registreeritud hageja korterisse xxxx, ei tõenda poolte kokkulepet selles, et äriühingute osad olid soetatud seltsingusse. Lisaks ei ole kohtule esitatud tõendeid selle kohta, et hageja oleks notariaalselt tõestatud lepinguga soetanud mõlema äriühingu osa kostjaga kaasomandisse ÄS § 149 lg 4 järgi. Seega ei ole hagejal võimalik tugineda
580 lg 1 ja vaidluses ei ole võimalik kohaldada ka analoogia alusel
§ 600
lg 1 tulenevalt seltsingu likvideerimise ja kaasomandi jagamise sätteid
§ 603
lg 1 järgi märgitud osaühingute osade jagamisele ja panuste tagastamistele ega ka kaasomandi jagamise sätteid AÕS § 77 järgi, mille järgi saaks äriühingute osade kaasomandit lõpetada ja jätta osad kostja ainuomandisse ja kostjalt välja mõista hüvitist. Kodune vara Nagu kohus märkis, ei saa mehe ja naise püsivat ühise majapidamisega abieluvälist kooselu (vabaabielu) iseenesest lugeda seltsinguks. Seega ei tulene kooselust endast, et sellel ajal soetatud hagis nimetatud koduse eseme vallasvara oleks poolte kaasomand või ühisomand. Samuti märkis kohus, et ühise majapidamisega abieluvälise kooselu kestel omandatud konkreetsete suurema väärtusega esemete jaotamisele võib kohaldada seltsingu likvideerimise sätteid analoogia alusel kui a) mõlemad pooled on eseme omandamiseks või parendamiseks teinud olulised ja võrreldavad majanduslikud (rahaliselt hinnatavad) panused (
§ 581
mõttes) ja b) pooltel oli eset soetades või parendades ühine tahe vähemasti majanduslikult ühise varalise väärtuse (ühisvara) kestvaks loomiseks. Seega ei saa kohtu hinganul poolte abieluvälise kooselu kestel soetatud igapäevase koduse elu tarbevara, mille eest hageja hagis hüvitist nõuab, olla objektiks, mille jaotamisele saaks kohaldada nn seltsingu likvideerimise sätteid. Siiski vaatleb kohus õigusrahu huvides, kas hageja on teinud panuseid ja kas üldse võis olla kokkulepe neid varasid soetada väidetavasse seltsingusse ühisvarana. Kohus leiab, et hageja pole tõendanud, et ta oleks mingil viisil sellesse vara soetamisse panustanud võrdselt kostjaga ja et nad oleksid kokku leppinud, et hagis loetletud koduse sisustuse esemed on omandanud seltsinguvarasse nn ühisel majanduslikul eesmärgil. Nimelt ei ole hageja tõendanud, et ta oleks panustanud nende soetamisse või ise soetanud 3 televiisorit 8
(12)2-17-8198 (Samsung 3 *850 eurot), külmutuskappi 650 eurot, mikrolaineahju 180 eurot, praeahju 550 eurot, fotoaparaati Canon 500 eurot, arvutit Asus 750 euro, veefiltrit Cepter 1100 eurot, lühtrit 450 eurot, garderoobikappi 450 eurot, instrumente 600 eurot, teekannu 60 eurot, kahte lauda 300 eurot ja 250 eurot, voodit ning madratsit 650 eurot, Lisane X-Box´i 600 eurot, Sony play station´it 3750 eurot, sööginõusid (taldrikud, kruusid, kahvlid, noad, pannid, kastrulid) 500 eurot, akna eesriideid 600 eurot, diivanit 800 eurot. Hageja arvamus sellest, et nende soetamine ja ühine kooselu iseenesest kinnitab seltsingu olemasolu ja seetõttu on need seltsingu ühisvara, ei ole õige. Kostja ei ole seda kinnitanud, et hagetava koduse sisustuse vara kohta oleks pooltel kokkulepe arvata need seltsinguvarasse. Seda ei kinnita ka hageja esitatud ja kostja tehtud ühisvara jagamise ettepanek (lk 22, I kd), milles oli seda vara nimetatud kompromissi ettepanekuks ühisvaraks väärtuses kokku 15 000 eurot. Nimelt selline teises asjas tehtud ettepanek kompromissiks ei ole omaksvõtt TsMS § 231 lg 2, 3 tähenduses käesolevas kohtumenetluses. Kohus on käesolevas menetluses pooltele selgitanud omaksvõtu sisu (määrus 14.11.2017, I kd lk 70, eriti lk 71, istungi 16.01.19 protokolli lk 5). Lisaks ei saa seltsingut ega sellesse kuuluvat vara kinnitada eelviidatud kompromissi ettepanek, sest esiteks ei ole keegi selle alla kirjutanud (seda pole keegi väitnud) ja teiseks tähendab kompromissi ettepanek soovi lõpetada vaidlus teatud viisil. Nimelt on
§ 578
lg 1 järgi kompromissileping leping õiguslikult vaieldava või ebaselge õigussuhte muutmise kohta vaieldamatuks poolte vastastikuste järeleandmiste teel ja ebaselguseks loetakse muu hulgas ka ebakindlust nõude sissenõutavuse suhtes. Lisaks loobuvad kompromissi korral
§ 578
lg 2 järgi lepingupooled oma nõuetest ning omandavad kompromissilepingu alusel uued õigused. Seda on kohus selgitanud pooltele käesolevas menetluses (istungil 16.01.19). Siinkohal on kostja tõendanud kohtule esitatud maksekorraldustega perioodist 2006 -2014 (I kd lk - 113, II kd lk 9-16), et tema ostis Zepteri filtri ja Zepteri sööginõud, Sony play station´i, 2009.a. akna eesriided 2009.a. ja soetas lastetoa mööbli. Kuna 1) hageja ei ole tõendanud, et ta oleks panustanud nimetatud kodusesse varasse või need ise soetanud, 2) hageja ei ole tõendanud, et tal oleks olnud kostjaga kokkulepe neid asju soetades majanduslikult ühise varalise väärtuse (ühisvara) kestvaks loomiseks ning 3) kuivõrd seltsingu puhul ei oleks olemuslikult sellised koduse sisutuse ja elu tarbevara seltsinguvara objekt, siis ei saa nende jaotamisele kohaldada seltsingu likvideerimise ja kaasomandi jagamise sätteid
§ 600
lg 1,
§ 603lg 1 järgi.
Mis puudutab hageja esitatud (lk 34, I kd) kriminaalmenetluse alustamata jätmise teadet 09.01.17, (vt istungi protokoll 16.05.18, II kd lk 33p), siis soovis hageja sellega tõendada, et hagis märgitud vallasvara oli olemas. Kohus leiab, et sellel tõendil ei ole tähtsust, sest kohus tuvastas, et asjas pole tõendatud, et pooltel oleks olnud kokkulepe koduseid asju soetades majanduslikult ühise varalise väärtuse (ühisvara) kestvaks loomiseks ja et hageja oleks panustanud nende soetamisse või neid ise soetanud. Seega ei ole võimalik kohaldada ka AÕS § 77 tulenevat kaasomandi lõpetamise sätteid eelnimetatud asjade osas. Sõidukid Ka selleks, et sõidukit kuuluksid seltsingusse, on vajalik, et pooled on panustanud võrdselt nende soetamisse ja pooltel oleks kokkulepe arvata need seltsingusse majanduslikul eesmärgil. Kostja väitis, et need on ta omandanud enda tarbeks ja enda huvides ja mingit kokkulepet omandada vara seltsingusse, ei ole. Lisaks väitis, et sõiduki omaniku ja võimalikud ühisomaniku 9
(12)2-17-8198 andmed kantakse sõidukite registrisse, ja kuna ei xxxx ega xxxx kohta selliseid andmeid pole, siis ei saa rääkida seltsinguvarast. Iseenesest on õige kostja väide, et võimalikud sõiduki omanikud, ühisomanikud kantakse registrisse, kuid ei kinnita sõiduki kui vallasasja omandiõiguslikku kuuluvust, sest registriandmetel ei ole õiguslikku tähendust. Nimelt ei tulene see Liiklusseadusest. Vallasasja omandit tõendab selle valdus ja vallasomand tekib AÕS § 92 lg 1 järgi vallasasja üleandmisega, kui võõrandaja annab asja valduse üle omandajale ja nad on kokku leppinud, et omand läheb üle omandajale. Nii ei välista kostja vastuväited ja viited sõidukite registri toimingutele ja ühtlasi sellele, et sõidukid xxxx ja xxxx olid tema nimele registreeritud sõidukiregistris, isikutevahelist kokkulepet omandada sõidukid seltsingusse või muul moel kaasomandisse. Samas ei saa sõidukite registriandmeid jätta tähelepanuta, kuivõrd koostoimes teiste tõenditega võivad need registriandmed kui informatiivsed tõendid kinnitada seda, kellele võiks sõiduk kuuluda. Kostja esitatud Maanteeameti vastusest 26.10.17 (I kd lk 63) nähtuvalt oli sõiduk xxxx reg.m xxxx registreeritud kostja nimele 16.09.13-17.04.15. Volvo müügilepingu järgi ostis selle sõiduki kostja 16.09.13 (lk 64, I kd). Mitte ühtegi tõendit pole hageja esitanud, kuidas ja kui palju ta on panustanud xxxx soetamisse ja millisel majanduslikul eesmärgil see xxxx poolte seltsingusse soetati. Ka seda, et oleks üldse olnud kokkulepe pooltel xxxx soetamiseks seltsingusse, ei ole hageja tõendanud. Üksnes sellest, et pooled koos elasid ja kostja ostis xxxx, ei tähenda, et märgitud sõiduk oli soetatud seltsingusse ja et see on seltsinguvarana ühisvara, samuti ei tähenda, et see oleks poolte kaasomandisse muul viisil soetatud. Seda, et hageja oleks olnud koos kostjaga xxxx ostja, ei kinnita müügileping ega ka sõiduki registriandmed kui informatiivsed andmed. Eeltoodu alusel leiab kohus, et tõendamata on hageja väited, et pooltel oli kokkulepe soetada xxxx seltsingusse majanduslikul eesmärgil ja et hageja oleks sinna panustanud või et hageja oleks ostnud märgitud sõiduki muul viisil kaasomandisse kostjaga. Seega ei ole võimalik kohaldada selle sõiduki suhtes seltsingu likvideerimise ja kaasomandi jagamise sätteid
§ 600
lg 1,
§ 603
lg 1 järgi ega muul viisil kohaldada AÕS § 77 tulenevat kaasomandi lõpetamise sätteid. Hageja tõi esile, et xxxx osteti 2015.a. veebruaris. Nii on see auto soetatud pärast poolte kooselu lõppemist ja seega ei ole võimalik hagejal tugineda sellele, et pooltel oli kooselust tulenevalt see auto soetatud seltsingusse ühisele majanduslikul eesmärgil ja nõuda seega panuste tagastamist ja hüvitist vastavalt seltsingu likvideerimise ja kaasomandi jagamise sätete
§ 600
lg 1,
§ 603lg 1 ja AÕS § 77 järg.
Teiseks. Kostja esitatud xxxx ostumüügilepingust 12.03.15 (II kd lk 50 tõlge eesti keelde) nähtuvalt ostis selle kostja ja lepingust nähtuvalt on tema ka auto eest müüjale maksnud 12700 eurot. Kostja esitatud Maanteeameti vastusest 26.10.17 (I kd lk 63) nähtuvalt oli xxxx reg xxxx kantud kostja nimele registrisse 14.04.15 ja oli tema nimele registreeritud kuni 03.01.17. Et tegemist on sama autoga, ei ole vaidluse all (Leedu registrimärgi number ei ole samane Eesti registrimärgi numbriga). Hinnates müügilepingut ja Maanteeameti andmeid, on võimalik pidada sõiduki omanikuks vaid kostjat ja seega ei ole võimalik Volkswagenit pidada muudel asjaoludel poolte kaasomandiks ega kohaldada AÕS § 77 tulenevat kaasomandi lõpetamise sätteid. Seda, et pooled oleksid omavahelisel kokkuleppel väljaspool kooselu soetanud nimetatud auto seltsinguvarasse ja et neil oleks siinkohal olnud mingi majanduslik ühine huvi, ei nähtu mitte kuskilt ja seda pole ka väidetud. 10
(12)2-17-8198 Hageja väitis, et tema võttis xxxx ostuks laenu. Hageja on tõendanud tunnistaja A B ütlustega, et sai xxxx ostmiseks tunnistajalt laenu 6500 eurot 2015.a. märtsis, kuigi tunnistaja ei teadnud täpselt, kelle jaoks see raha läheb, teadis vaid, et auto jaoks. Viidatud summa on veidi rohkem kui pool xxxx ostuhinnast. Kui hageja on panustanud selle sõiduki ostmisesse omakorda raha mingil viisil pärast kooselu, ei ole tal võimalik selle eest hüvitist nõuda analoogia alusel seltsingu likvideerimise sätete järgi
§ 600
lg 1,
§ 603lg 1 järgi.
Hageja väitis, et 2007.a suvel soetasid pooled xxxx reg.m xxxx ja müüsid 2008.a juulis 6150 euro eest. Märgitud vara omandamist seltsingusse kostja eitab, lisaks leiab, et pole tõendeid selle sõiduki kohta. Kohus nõustub kostjaga. Nimelt ei ole hageja tõendanud, et pooled oleksid soetanud xxxx reg.m xxxx seltsingusse majanduslikul eesmärgil, et selline tahe oli pooltel olemas ja et hageja oleks sinna panustanud. Seega ei ole tal võimalik selle eest hüvitist nõuda analoogia alusel seltsingu likvideerimise sätete järgi
§ 600
lg 1,
§ 603lg 1 järgi.
Kokkuvõte Kokkuvõtvalt tuleb ülaltoodu alusel jätta rahuldamata S Ti hagi J Ui vastu, milles hageja palus J Uilt välja mõista
- Koduse sisustuse ja tehnika eest 7500 eurot,
- xxxx reg.m xxxx eest 7250 eurot,
- xxxx eest 1250 eurot,
- xxxx eest 3075 eurot,
- xxxx osa eest 1250 eurot ja jätta see osa kostja ainuomandisse,
- xxxx OÜ osa eest 1250 eurot ja jätta see osa kostja ainuomandisse. Kuna hagi jääb rahuldamata, ei ole võimalik ka tasaarvestada võimalikku kostja nõuet hageja vastu ja selle nõude põhjendatusele ja tõendatutele kohus hinnangut ei anna. XVIII Muud tõendid, väited Kostja on esitanud maksekorralduse 20.03.07 (Ik 145, I kd), mille järgi on temale laekunud 457543 krooni ehk tal oli raha korteri parendamiseks ning piisavalt sissetulekuid. See tõend ei oma tähtust, sest korteri parendamise kulude nõuet pole esitatud. Kostja on esitanud kohtule Hooneühistu liikmesisuse ostu-müügilepingu, mille järgi omandas ta liikmesuse 23.07.2015 (I kd lk 146, not. tõestatud leping). Lepingust nähtuvalt on see ostetud kostja ainuomandise, kuid kuna hageja selle vara eest hüvitist ei soovinud, ei ole kohtul vaja anda täiendavat sisulist hinnangut lepingu tähendusele ja mõjule poolte vahelistele õigussuhetele. Hageja on esitanud laenulepingu (lk 166, I kd) 8000 euro kohta, mille järgi on ta kohustatud tagasi maksma 10120,68 eurot alates 16.05.
- Lepingu sõlmimise aega ei nähtu, kuid tagasimakse kohustus on võetud pärast poolte suhete lõppemist. Seega ei oma tõend vaidluses tähtsust, lisaks ei nähtu mingit seost panustega hagetavasse varasse ja selle eest hüvitise saamiseks. Kostja esitatud fotod (II kd lk 2431) korterist ja selle sisustusest, ei oma samuti mingit tähtsust, kuivõrd kohus tuvastas, et koduse vara eest ei ole hagejal õigus nõuda hüvitist. Poolte väited teistest sõidukitest ja Auto24.ee väljavõtte andmed ei oma ka tähtsust, sest nende teiste sõidukite eest hagi nõudes hüvitist ei nõutud ning kohus tõenditele hinnangut ei anna. Asjas ei oma tähtsust hageja esitatud 11
(12)2-17-8198 notariaalselt tõestatud xxxx asuva korteriomandi nr xxxx poolte kaasomandisse ostetud müügileping, sest sellest tulenevaid nõudeid ei ole esitatud (lk 25jj, I kd). XIX Menetluskulud, protokolli parandamise taotlus TsMS § 162 lg 1 alusel jäävad menetluskulud selle poole kanda, kelle kahjuks on otsus tehtud. Hagi jäi rahuldamata, mistõttu jäävad hageja ja kostja menetluskulud hageja kanda. Kohus määrab kulude rahalise suuruse kindlaks pärast asjas tehtud lahendi jõustumist TsMS § 177 lg 1 p 2, lg 2). Kohus koostas 16.01.19 istungi kohta protokolli, mille kohta esitas kostja parandustaotluse. Kohus leiab TsMS § 53 lg 4 järgi, et taotlus ei kuulu rahuldamisele, kuna istungi protokoll ei ole stenogramm ning kostja taotlusest ei nähtu mingi fakti, asjaolu omaksvõttu, millel oleks õiguslik tagajärg. Märgitud väited lisab kohus protokolli juurde TsMS § 53 lg 4 järgi. (allkirjastatud digitaalselt) Kohtunik 12
(12)