← Eesti

2-17-7899/36

Obsah (16)§ 279§ 244§ 272§ 275§ 280§ 281§ 46§ 663§ 657§ 249§ 171§ 173§ 170§ 250§ 48§ 696

Tsiviilasi nr: 2-17-7899 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtuasja number Tsiviilasi 2-17-7899 Määruse tegemise aeg ja koht 04.10.2019, Tallinn Kohtukoosseis Krista Kirspuu, Indrek Soots, Ul

§ 279lg 3 alusel üksnes isikut, kes on jätnud dokumendi alusetult esitamata.

  1. Harju Maakohus 23.04.2019 e-kirjas luges kohus, arvestades puudutatud isiku selgitusi ja asjaolu, et puudutatud isik on (23.04.2018 menetlusdokumendis) esitanud dokumendi karpide laoseisu kohta, 14.06.2017 määruse punkt 1 alapunktis 4 märgitud tõendi kogutuks. Kohut ei rahuldanud AS Eesti Pagar selgitused ülejäänud osas. AS Eesti Pagar ei ole nõutavaid arveid esitanud. Kohus selgitas, et puudutatud isikul tuleb viivitamatult esitada 14.06.2017 määruse punkt 1 alapunktides 2 ja 3 (arvestades maakohtu 22.03.2018 ja ringkonnakohtu 25.05.2018 määrustes tehtud täpsustusi/parandusi) nimetatud arved. AS Eesti Pagar 23.04.2018 esitatud tabelid ei ole käsitletavad nõutud arvetena. Põhjendamatud on puudutatud isiku vastuväited, et ta ei saa tõendeid esitada. Isegi juhul, kui koogid ostetakse sisse (või müüakse neid) pakendatud kujul ja arved hõlmavad nii pakendit kui ka kooki, on vastavad arved olemas ning neid on võimalik kohtule esitada. Asjaolu, kas avaldaja saab esitatavatelt arvetelt kõik endale vajaliku teabe kätte, ei oma puudutatud isiku AS Eesti Pagari arvete esitamise kohustuse täitmise seisukohalt tähendust ning AS Eesti Pagar ei saa viidatud alusel keelduda arvete esitamisest. Kohus hoiatas, et võib määrata AS-le Eesti Pagar uue trahvi.
  2. 06.05.2019 seisukohas avaldas puudutatud isik endiselt, et ta ei saa arveid esitada, sest need sisaldavad nii eraldiseisvalt kui kogumis tema ärisaladust. Samuti rikuks puudutatud isik nõutud arveid esitades äripartneritega sõlmitud konfidentsiaalsuse kokkuleppeid. Puudutatud isik palus lugeda 14.06.2017 kohtumääruse p 1 alap-des 2 ja 3 nimetatud tõendid ja andmed esitatuks ja määrus täidetuks ning eeltõendamismenetlus lõppenuks ning mitte trahvida puudutatud isikut. AS Eesti Pagar loeb pakenditesse pakitavate toodetega seotud arveid enda ärisaladuseks. Kohtunõude täitmiseks tuleks puudutatud isikul esitada kohtule kõik arved, mis ta on alltöövõtjatelt konkreetsel perioodil saanud, samuti kõik arved, mis puudutatud isik on samal perioodil enda klientidele esitanud. Selliselt kohtunõuet täites avaldaks 5

(14)Tsiviilasi nr: 2-17-7899 puudutatud isik enda äri kohta olulise konfidentsiaalse informatsiooni, mida ta peab enda ärisaladuseks. Kohtu nõutud arvetelt nähtuvad kõik puudutatud isiku kliendid, edasimüüjad ja koostööpartnerid, sh konfidentsiaalne info puudutatud isiku tarneallikate kohta. Samuti nähtub ülalnimetatud arvetelt nende kogumis informatsioon puudutatud isiku kulu- ja hinnastruktuuride ning müügistrateegia kohta. Lisaks saaks avaldaja neilt arvetelt teabe puudutatud isiku ostu-müügi mahtude osas konkreetsete tarnijate ja klientide lõikes. Puudutatud isik kasutab konfidentsiaalsust ettevõtjate konkurentsivõime tagamise vahendina seoses mitmesuguse teabega, sh äriliste andmetega nagu teave klientide ja tarnijate ning müügistrateegiate kohta. AS Eesti Pagar ei ole avalikustanud oma tarneallikaid, kliente, edasimüüjaid ega muid koostööpartnereid. Samuti ei ole üldteada ega kättesaadav info puudutatud isiku hinnapoliitika ja müügistrateegiate kohta, mis aga nähtub kohtu nõutud arvetest kogumis. Need ärisaladused võimaldavad puudutatud isikul kasumit teenida ning on seetõttu eriti olulised tema konkurentsivõime jaoks. Arvetelt nähtuvat teavet tuleks käsitada kaubanduslikku väärtust omavana eelkõige seepärast, et selle omandamine, kasutamine või avalikustamine kahjustab puudutatud isiku äri- ja finantshuve, strateegilist positsiooni ja konkurentsivõimet. Teave, mida kannavad endas puudutatud isiku ja tema koostööpartnerite arved on kogumis äärmiselt väärtuslik äriteave, mida puudutatud isik ja tema koostööpartnerid soovivad hoida saladuses. AS Eesti Pagar on oma koostööpartneritega sõlminud erinevad konfidentsiaalsed kokkulepped nii hinna, tingimuste, kui ka mahtude osas. Niisiis tekitaks puudutatud isiku jaoks majanduslikku kahju ainuüksi asjaolu, kui ülalnimetatud osapooled saaksid teadlikuks teiste koostööpartneritega kokkulepitud tingimustest. Samuti ei oma puudutatud isiku ärist ja selle tegelikust mahust ülevaadet samas valdkonnas tegutsevad ettevõtted, kes saaksid seda tundlikku informatsiooni omades konkurentsieelise puudutatud isiku ees. Kaubanduslikku väärtust omab ka arvetelt kogumis nähtuv informatsioon puudutatud isiku kulu- ja hinnastruktuuride ning müügistrateegia kohta. Samuti nähtuks avaldajale teave puudutatud isiku ostu-müügi mahtude osas konkreetsete tarnijate ja klientide lõikes. Kohtu nõutud arveid esitades tuleks puudutatud isikul avaldada äärmiselt tundlik informatsioon, mille kaitsmiseks ta on järjepidevalt võtnud erinevaid meetmeid. Puudutatud isiku huvid kaaluvad üles avaldaja huvi informatsioonile. Puudutatud isikul on õigustatud huvi arvetelt nähtuva teabe hoidmiseks konfidentsiaalsena ja õiguspärane ootus sellise konfidentsiaalsuse säilitamiseks. Avaldaja juurdepääs puudutatud isiku ärisaladusele võib tekitada puudutatud isikule suurt kahju, sest kui ärisaladus on kord juba avalikustatud, ei ole selle omajal enam võimalik taastada ärisaladuse kaotamisele eelnenud olukorda. Seetõttu on oluline, et kohus kaitseks puudutatud isiku ärisaladust. Olukorras, kus kohus ühest küljest möönab, et avaldaja ei saaks kõikidelt puudutatud isiku esitatud arvetelt tegelikult kätte tema jaoks vajalikku informatsiooni ja teisalt puudutatud isik võib seni avalikustamata ärisaladuse avaldamise läbi kannatada olulist kahju, ei ole põhjendatud ega proportsionaalne nõuda puudutatud isikult kõikide arvete esitamist. Seda seisukohta toetab ka EKTÄKSi aluseks oleva direktiivi 2016/943/EL selgituse p 39, mille järgi on see direktiiv ülimuslik intellektuaalomandi kaitset reguleeriva direktiivi 2004/48/EÜ ees. Niisiis tuleks puudutatud isiku ärisaladuse kaitset pidada olulisemaks võrreldes avaldaja huviga saada tõend väidetava intellektuaalomandi rikkumise ulatuse kohta. Antud juhul on puudutatud isik täitnud kohtumääruse parimal võimalikul moel, esitades kohtule tabelid ostu- ja müügimahtude kohta nõutud perioodil. Nimetatud tabelitelt nähtub avaldaja jaoks vajalik informatsioon samal määral nagu see nähtuks kõikidelt koostööpartnerite arvetelt. Küll aga jääb selliselt kaitstuks puudutatud isiku ärisaladus. 6
(14)Tsiviilasi nr: 2-17-7899 Maakohtu määrus
  1. Harju Maakohus tegi 16.05.2019 määruse, millega luges AS Eesti Pagar jätkuva keeldumise kohtu 14.06.2017 määruse resolutsiooni punkti 1 alapunktide 2 ja 3 täitmisest õigusvastaseks ja kohustas AS-i Eesti Pagar esitama kohtule viivitamatult ja hiljemalt 30 päeva jooksul alates käesoleva määruse kättetoimetamisest kohtu 14.06.2017 määruse, arvestades Harju Maakohtu 22.03.2018 ja Tallinna Ringkonnakohtu 25.05.2018 määrustes tehtud täpsustusi, punkti 1 alapunktides 2 ja 3 nimetatud andmed ja tõendid; määras AS-le Eesti Pagar trahvi summas 3000 eurot andmete ja tõendite tähtaegselt esitamata jätmise eest; määras, et trahv tuleb tasuda 15 päeva jooksul alates kohtumääruse jõustumisest ja selle tasumisega viivitamise korral tuleb tasuda trahvi summalt alates kohtumääruse jõustumisest kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud määras; tegi AS-le Eesti Pagar trahvihoiatuse kohtu 14.06.2017 määruses nimetatud andmete ja tõendite tähtaegselt esitamata jätmise eest.
  2. Määruse põhjenduste kohaselt sätestab

§ 244

lg 5, et eeltõendamismenetluses kohaldatakse tõendite esitamise ja kogumise kohta sätestatut, kui tsiviilkohtumenetluse seadustiku 26. peatükis sätestatust ei tulene teisiti.

§ 272

lg 1 kohaselt on dokumentaalne tõend igasugune kirjalikult, pildistamisega või video-, heli- või elektroonilise salvestusega või muu andmesalvestusega jäädvustatud dokument või muu sellesarnane andmekandja, mis sisaldab andmeid asja lahendamiseks tähtsate asjaolude kohta ja mida on võimalik kohtuistungil esitada tajutaval kujul.

§ 275

lg 1 sätestab, et kui dokument on erakordselt mahukas ning põhiliselt sisaldab menetluse seisukohalt ebaolulisi asjaolusid või kui dokument sisaldab riigi- või ärisaladusena või salastatud välisteabena käsitatavaid andmeid ja kohus on seisukohal, et sel või muul sama laadi põhjusel ei ole dokumendi tähtsust ja kaotamise või kahjustamise võimalust arvestades dokumendi tervikuna esitamine mõistlik, võib esitada kinnitatud väljavõtte dokumendi osast või viidata kohale, kus kohus ja menetlusosalised võivad dokumendiga tutvuda. Kohus võib nõuda kogu dokumendi esitamist. 23. Puudutatud isik on leidnud, et käesolevas menetluses kohtu poolt tõenditena nõutud arved on arvukad ja sisaldavad puudutatud isiku ärisaladust ning avaldaja ei saa arvetelt tema jaoks vajalikku informatsiooni. Kohus aga ei hinda eeltõendamismenetluses seda, kas kogutud tõendid avaldaja väiteid tõendavad ning õigusrikkumist puudutava nõude esitamiseks piisavad. Eeltõendamismenetluse raames ei saa kohus teha otsustust selle kohta, et nõutavad arved on asjakohased nende suure arvu tõttu või seetõttu, et arved kajastavad karpide ostu ja müüki koos karpidesse pakendatud koogiga. AS Eesti Pagar ei ole avalduse sisulise menetlemise käigus teinud ettepanekut

§ 275

lg 1 alusel väljavõtete esitamiseks ega ole viidanud kohale, kus avaldaja ise saaks dokumentidega tutvuda. Selle asemel on puudutatud isik leidnud, et tema huvid kaaluvad üles avaldaja huvi informatsioonile ning puudutatud isik on jätkuvalt keeldunud arveid kohtule esitamast. Vastavaid väiteid esitab puudutatud isik jätkuvalt pärast seda, kui maakohtu määrus on sisulises osas jõustunud. 24.

§ 279

lg 1 näeb ette, et isik, kelle valduses on dokument, on kohustatud kohtu nõudel esitama selle kohtule kohtu määratud ajaks.

§ 279

lg 2 sätestab, et kui isiku valduses on asja lahendamiseks tähtsaid andmeid, peab ta kohtu nõudel koostama nende andmete alusel dokumendi ja esitama selle kohtule. Sellest võib keelduda samal põhjusel kui dokumendi väljaandmisest. Kooskõlas

§ 279lõikega 3 teatab kohus dokumenti välja nõudes, millal, kuhu ja mil viisil tuleb 7

(14)Tsiviilasi nr: 2-17-7899 dokument esitada või teatada põhjendused, miks dokumenti ei esitata. Dokumendi aluseta esitamata jätnud isikut võib kohus trahvida. Eeltoodud sätetest tuleneb, et kui puudutatud isik keeldub ilma põhjuseta dokumendi esitamisest, võib kohus teda trahvida. 25. Ühtlasi näeb

§ 280

lg 1 ette, et kui hagi on esitatud autoriõiguste, autoriõigustega kaasnevate õiguste või tööstusomandiõiguste rikkumise või rikkumise ohu tõttu, võib kohus hageja põhjendatud taotlusel kohustada kostjat või muud isikut esitama muu hulgas kirjalikult andmed kaupade või teenuste, mis intellektuaalsest omandist tulenevat õigust rikuvad, päritolu ja turustuskanalite kohta.

§ 280

lg 2 kohaselt võib kohus küsida teavet õiguste rikkujalt või muult isikult, kes kas valdab õigusi rikkuvaid kaupu või on neid vallanud või osales selliste kaupade tootmisel, valmistamise või turustamisel või teenuste osutamisel. 26.

§ 280

lg 3 kohaselt võib kohtu nõutud teave muu hulgas hõlmata andmeid kaupade või teenuste tootjate, valmistajate ja turustajate, nende kaupade või teenustega varustajate ja kaupade või teenuste varasemate valdajate nimed ja aadressid ning tellijate ja müügikohtade, kellele ja kuhu kaubad või teenused olid määratud, nimed ja aadressid, samuti andmeid valmistatud, toodetud, tarnitud, saadud või tellitud kaupade koguste kohta ja hindade kohta, mis kaupade või teenuste eest maksti.

§ 281

lg 5 sätestab, et dokumendi väljaandmisest keeldumise õiguspärasuse kohta teeb kohus määruse pärast menetlusosaliste ärakuulamist. Määruse peale on õigus esitada määruskaebus menetlusosalistel ja isikul, kellelt on dokument välja nõutud. Määruskaebuse kohta tehtud ringkonnakohtu määruse peale ei saa Riigikohtule edasi kaevata.

  1. Tallinna Ringkonnakohus märkis 25.05.2018 määruses, et intellektuaalomandiõiguste kaitseks korraldatud eeltõendamismenetluses ei ole välistatud konfidentsiaalse teabe kogumine. See nähtub nii direktiivi 2004/48 art 6 lg-st 2 kui ka TRIPS-lepingu art-st 42 ja art 43 lg-st
  2. Ringkonnakohus märkis, et puudutatud isik ei ole põhistanud, et avaldaja nõudepunktidele

(2)ja
(3)vastav teave oleks avaldaja suhtes konfidentsiaalne sel määral, et avaldajale ei peaks võimaldama juurdepääsu. Ringkonnakohus tõi välja, et avaldaja ei ole puudutatud isiku konkurent, vaid soovib kaitsta oma disainilahendustest tulenevaid õigusi.
  1. Kohtu 14.06.2017 määruse resolutsiooni punkti 1 alapunktide 2 ja 3 täitmine eeldas puudutatud isikult asjakohaste arvete esitamist. Kuna nõutud arved ei ole samastatavad puudutatud isiku esitatud tabelitega, on põhjendamatud puudutatud isiku väited selle kohta, et ta on täitnud kohtu 14.06.2017 määruse resolutsiooni punkti 1 alapunktid 2 ja 3, mistõttu on menetlus asjas lõppenud. Kuna puudutatud isik ei ole nõutavaid arveid esitanud, ei ole menetlus käesolevas asjas lõppenud ning kohtul tuleb võtta seisukoht puudutatud isiku jätkuva arvete väljastamisest keeldumise õiguspärasuse kohta.
  2. AS Eesti Pagar väited, et arvetel sisalduv teave on konfidentsiaalne ärisaladus, on Tallinna Ringkonnakohtu jõustunud määruses toodud seisukohti arvestades asjakohatud. Avaldaja ei ole puudutatud isiku konkurent, vaid üksnes soovib kaitsta oma disainilahendustest tulenevaid õigusi. Puudutatud isik ei ole veenvalt põhistanud, mis annab alust arvata, et avaldaja võiks eeltõendamismenetluse raames kogutud tõenditest nähtuvat väidetavat konfidentsiaalset teavet või väidetavaid ärisaladusi kuidagi kuritarvitada. Samuti ei ole puudutatud isik põhistanud mil viisil muutuvad eeltõendamismenetluses kogutud tõendid automaatselt kättesaadavaks tema konkurentidele. Kohus leiab, et eeltoodut arvestades kaalub avaldaja õiguskaitse vajadus üle puudutatud isiku huvi hoida arvetel olev teave avaldaja eest salajas.
  3. Eelnevast lähtudes tuleb lugeda AS Eesti Pagar jätkuv keeldumine kohtu 14.06.2017 määruse resolutsiooni punkti 1 alapunktide 2 ja 3 täitmisest õigusvastaseks ja 8
(14)Tsiviilasi nr: 2-17-7899 kohustada AS Eesti Pagar esitama kohtule viivitamatult ja hiljemalt 30 päeva jooksul alates käesoleva määruse kättetoimetamisest kohtu 14.06.2017 määruse, arvestades Harju Maakohtu 22.03.2018 ja Tallinna Ringkonnakohtu 25.05.2018 määrustes tehtud täpsustusi, punkti 1 alapunktides 2 ja 3 nimetatud andmed ja tõendid. 31.

§ 46

lg 1 näeb ette, et kui kohtul on tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatud juhul õigus määrata rahatrahv, võib selle määrata kuni 3200 eurot ulatuses, kui tsiviilkohtumenetluse seadustikus ei ole ette nähtud teisiti. Trahvi suurust määrates arvestab kohus isiku varalist seisundit ja muid asjaolusid.

§ 46

lg 2 näeb ette, et isikule võib trahvi määrata üksnes siis, kui talle on tehtud trahvihoiatus, välja arvatud juhul, kui eelnev hoiatamine ei ole võimalik või mõistlik.

§ 46

lg 3 järgi ei vabasta kohustuse rikkumise eest isikule määratud trahv teda kohustuse täitmisest. Kui kohustust pärast trahvi määramist ei täideta, võib määrata uue trahvi.

  1. Kohus on AS Eesti Pagar hoiatanud 22.03.2018 määruses, et võib määrata uue trahvi kohtumääruse täitmata jätmise eest. Vaatamata trahvihoiatusele ei ole AS Eesti Pagar nõutavaid arveid esitanud ega määrust täielikult täitnud.
  2. Kohus leiab, et AS-le Eesti Pagar tuleb määrata uus trahv summas 3000 eurot. AS Eesti Pagar näol on tegemist Eesti suurima pagaritööstusettevõttega, mis tegeleb ise tootmisega ning kaupade vahendamisega. Rahatrahv 3000 eurot ei ole ettevõttele majanduslikult liigselt koormav, kuna puudutatud isiku
  3. a majandusaasta aruandest nähtub, et tema
  4. aasta müügikäive oli 50,38 miljonit eurot ja kasum samal perioodil oli 1 375 296 eurot. Seega on 3000 euro suuruse trahvi tasumine puudutatud isikule jõukohane ega kahjusta tema huve ebamõistlikult. Ühtlasi järeldub eelviidatud andmetest, et puudub võimalus saavutada trahviga taotletav eesmärk väiksema summaga. Trahv on hoiatava eesmärgiga ja põhjendatud arvestades asjaolu, et AS Eesti Pagar on korduvalt põhjendamatult keeldunud kohtumääruse täitmisest ega ole oma menetlusõigusi kasutanud heauskselt, sest on menetluses esitanud korduvalt vastuolulisi ja põhistamata väiteid kohtumääruse täitmisest kõrvalehoidmiseks. Kohus hoiatab, et kui AS Eesti Pagar tõendite esitamise kohustust ei täida, võib kohus määrata uue trahvi. Määruskaebus
  5. Puudutatud isik esitas maakohtu määrusele määruskaebuse, milles palub maakohtu määruse täies ulatuses tühistada ning teha uus määrus, millega lugeda õiguspäraseks AS-i Eesti Pagar keeldumine 14.06.2017 kohtumääruse resolutsiooni punkti 1 alapunktides 2 ja 3 (arvestades Harju Maakohtu 22.03.2018 ja Tallinna Ringkonnakohtu 25.05.2018 määrustes tehtud täpsustusi) nimetatud teabe andmisest; alternatiivselt rahuldada määruskaebus ja tühistada Harju Maakohtu 16.05.2019 kohtumäärus ning saata asi uueks lahendamiseks maakohtule; jätta kõik menetluskulud ANL Plastics kanda.
  6. Määruskaebuse kohaselt on puudutatud isik esitanud dokumentide väljanõudmise nõudele põhistatud vastuväite. Arvete väljanõudmine ei ole proportsionaalne ega avaldaja õiguste kaitseks vajalik. Sama info nähtub esitatud tabelitest müügimahtude kohta. Nõutud arved ei sisalda infot selle kohta millist pakendit on kasutatud. Ka ei ole meede proportsionaalne puudutatud isiku ning tema lepingupartnerite õiguste ja huvide kaitseks, sest arvetelt nähtuvad konfidentsiaalsed andmed, sh ettevõtte ärisaladus.
  7. AS Eesti Pagar kogu tegevus on äärmiselt hinnatundlik, mistõttu ei saa ettevõte mingil juhul võtta riski, et info sisseostu- ja väljamüügi hindade kohta lekiks. Lisaks rikuks AS Eesti Pagar oluliselt enda lepingupartneritega kokkulepitud konfidentsiaalsuse kohustust. 9

(14)Tsiviilasi nr: 2-17-7899 37. Olukorras, kus ärisaladuse väljanõudmine ei ole avaldaja õiguste kaitsmiseks vältimatult vajalik, ei ole kohane tugineda pelgalt

§ 280lg-le 4, mis keelab selle teabe kasutamist väljaspool kohtumenetlust.

Sellises olukorras tuleb avaldaja teabe saamise õiguse ning teiste isikute konfidentsiaalse teabe (ärisaladuse) kaitse õiguse vahel leida mõistlik tasakaal. Euroopa Kohus on kohtuasjas C-149/17 selgitanud, et kuigi isikul, kelle õigusi on rikutud, tuleb võimaldada efektiivselt tõendite kogumist, peab selline tõendite kogumine toimuma konfidentsiaalse teabe kaitset tagavaid tingimusi järgides, tagades seejuures omavahel põrkuvate õiguste tasakaal. 38. Kohus oleks pidanud välja selgitama, millist informatsiooni on avaldajal nõude esitamiseks vaja, mida avaldaja kavatseb puudutatud isiku arvetega peale hakata ning miks ei piisa avaldajale selle eesmärgi saavutamiseks puudutatud isiku poolt esitatud tabelitest kookide ostu- ja müügimahtude kohta avaldaja nõutud perioodil. Maakohus aga leidis ebaõigesti, et eeltõendamismenetluses ei ole kohtul vaja üldse hinnata, kas kogutavad tõendid avaldaja väiteid tõendavad või kas need on nõutud kujul avaldaja nõude esitamiseks piisavad. 39.

§ 280

regulatsiooni aluseks on direktiiv 2004/48/EÜ intellektuaalomandiõiguste jõustamise kohta. Puudutatud isiku hinnangul tõlgendab kohus ebaõigesti direktiivi 2004/48/EÜ artikkel 6 lg-st 1 tulenevat õigust, sest ei arvesta seejuures direktiivi 2016/943/EL artiklist 1 tulenevat eesmärki kaitsta ärisaladust ebaseadusliku omandamise, kasutamise ja avalikustamise eest. Seejuures on ärisaladust ja ausat konkurentsi reguleeriva direktiivi 2016/943/EL sätted ülimuslikud intellektuaalomandi kaitset reguleeriva direktiivi 2004/48/EÜ ees (vt direktiivi 2016/943/EL selgitus p 39). Selle tulemusel on maakohus tsiviilkohtumenetluse õigust ebaõigesti kohaldanud. Vältimaks ebaõige praktika kujundamist, võib antud juhul olla kohtuotsuse tegemiseks vajalik Euroopa Kohtult eelotsuse küsimine

§ 280kohaldamise ulatuse kohta.

40. Euroopa Kohtult tuleks küsida eelotsust ka selle kohta, kas konfidentsiaalse teabe kaitset tagavate tingimuste täitmise nõude tagamiseks direktiivi 2004/48/EÜ art 6 lg 1 mõistes piisab sellest, et

§ 280

lg 3 keelab selle teabe kasutamist väljaspool kohtumenetlust või tuleks arvesse võtta ka muid asjakohaseid argumente.

  1. Arvete väljanõudmine ei ole avaldaja õiguste kaitseks vajalik. Puudutatud isik esitas juba 23.04.2018 kohtule tabelid kookide ostu- ja müügimahtude kohta nõutud perioodil. Esitatud tabelitest nähtub avaldaja jaoks kogu vajalik informatsioon hagi esitamiseks ning samas on esitatud tabelites olev informatsioon kajastatud selliselt, et see ei riku AS Eesti Pagar ärisaladust ega sunni AS-i Eesti Pagar rikkuma temal lasuvat konfidentsiaalsuskohustust. Kahjunõude suuruse määramise seisukohast ei anna 14.06.2017 kohtumääruse punkt 1 alapunktides 2 ja 3 (arvestades Harju Maakohtu 22.03.2018 ja Tallinna Ringkonnakohtu 25.05.2018 määrustes tehtud täpsustusi) nõutud arvete esitamine avaldajale mitte mingil määral rohkem informatsiooni võrreldes puudutatud isiku poolt kohtule esitatud tabelitega sisse ostetud ja klientidele edasi müüdud kookide arvestuse kohta perioodil 01.10.201614.06.
  3. Kohus ei ole avaldajalt küsinud, miks tal on vaja lisaks tabelitest nähtuvale informatsioonile saada juurdepääs AS-i Eesti Pagar ärisaladusele ja informatsiooni viimase konfidentsiaalsete kontaktide kohta. Maakohus on ebaproportsionaalselt riivanud puudutatud isiku ning teiste isikute õigust konfidentsiaalse teabe kaitsele.
  4. 14.06.2017 kohtumääruse resolutsiooni punkti 1 alapunktide 2 ja 3 nõutavate dokumentidega ei ole antud juhul võimalik saavutada

§ 280eesmärki.

Puudutatud isikule ei esitata arveid selliselt, et nendelt nähtuks, millist koogipakendit konkreetsel juhul on kasutatud, samuti ei väljasta puudutatud isik ka ise arveid, millelt nähtuks, milline konkreetne pakend konkreetsel juhul kasutuses oli. 10

(14)Tsiviilasi nr: 2-17-7899 44. AS-il Eesti Pagar on õigus keelduda

§ 280lg 5 alusel teabe andmisest.

Muuhulgas on maakohus rikkunud

§ 280lg 5 sätestatud kohustust selgitada õigust teabe andmisest keeldumise kohta.

See on juba iseenesest aluseks maakohtu määruse tühistamiseks, kuna käesoleval juhul ei ole patendiomaniku õiguste rikkumise fakt kohtu poolt tuvastatud, mistõttu ei pruugi taotlus andmete väljanõudmiseks olla üleüldse põhjendatud. Varasematest lahenditest nähtub, et

§ 280

lg 1 kohaldamise eelduseks on, et kohus on juba tuvastanud intellektuaalomandi rikkumised.

  1. Eeltoodud põhjendustel vaidlustab AS Eesti Pagar ka trahvi määramise. Trahvi määramine oleks õigustatud juhul, kui nõutud dokumendid aitaksid sisuliselt avaldajal hagi esitada või kahju suurust tõendada. Kohtutoimikus sisaldub AS Eesti Pagar poolt esitatud näidisarve (esitatud 11.09.2017 menetlusdokumendi lisana), millelt nähtub, et sellel puuduvad hagi esitamiseks oluline informatsioon, s.t. puuduvad karpide identifitseerimist võimaldavad tunnused. Veelgi enam, müüdav või ostetav kaubakogus arvel on tähistatud kg, mitte karpide kogustes. Ilma karpideta ostuarve, kus ei ole identifitseeritavaid tunnuseid, millist karpi on kasutatud, ei oleks tulevikus avaldajal kahjunõude esitamiseks kohane tõend. Trahvimine tundub veelgi kummastavam olukorras, kus avaldajal on olemas informatsioon esitatud laojääkide ja ostu-müügi mahtusid kajastavate tabelite näol. Menetluse edasine käik
  2. Harju Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse ja edastas seisukoha saamiseks avaldajale.
  3. Avaldaja palus jätta määruskaebuse rahuldamata ning menetluskulud puudutatud isiku kanda.
  4. Harju Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja saatis vastavalt

§ 663lgle 5 lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule.

Ringkonnakohtu põhjendused 49. Tallinna Ringkonnakohus, tutvunud asja materjaliga, leiab, et Harju Maakohtu 16.05.2019 määrus on seaduslik ja põhjendatud ning määruskaebuse väited ei anna selle tühistamiseks alust. Vastavalt

§ 657

lg 1 p-le 1 ja §-le 659 jätab ringkonnakohus maakohtu määruse muutmata ning määruskaebuse rahuldamata. Ringkonnakohus nõustub maakohtu määruse põhjendustega ning

§-st 659 ja § 654 lg-st 6 tulenevalt põhjendusi ei korda. Vastusena määruskaebusele märgib ringkonnakohus järgmist.

  1. Määruskaebusest nähtuvalt vaidleb puudutatud isik endiselt sellele vastu, et peab esitama maakohtu 14.06.2017 määruse resolutsiooni punkti 1 alapunktides 2) ja 3), mida maakohus täpsustas 22.03.2018 määrusega ning ringkonnakohus 25.05.2018 määrusega, arved. Sealjuures on määruskaebuse esitaja seisukohal, et arvete esitamine pole avaldaja õiguste kaitseks vajalik, kuna sama info nähtub esitatud tabelitest müügimahtude kohta.
  2. Ringkonnakohus eeltooduga ei nõustu. Ringkonnakohus selgitas puudutatud isikule juba 25.05.2018 määruses, et Cristella esitatud tabel ei kajasta puudutatud isiku ostetud ja müüdud toodete koguseid ega nende tehingute rahalist väärtust. Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt ei sisalda ka puudutatud isiku 23.04.2018 menetlusdokumendiga esitatud tabelid (hankijatelt ostetud koogid, kookide müügid) ostetud või müüdud kookide rahalist väärtust. Seega ei saa nõustuda määruskaebuse väidetega, et arvete (jätkuv) väljanõudmine ei ole avaldaja õiguste kaitseks (enam) 11

(14)Tsiviilasi nr: 2-17-7899 vajalik, kohtul on kogu nõutud info olemas ja arvete esitamine ei anna avaldajale esitatud tabelitega võrreldes rohkem informatsiooni.
  1. Arvestades eeltoodut ning asjaolu, et maakohtu 14.06.2017 ja 22.03.2018 määrused kehtivad, nende tegemisel on kohus arvestanud ka puudutatud isiku väiteid (sh seda, et eraldi arveid pakendite ostmise ja müügi kohta ei esitata ning kooke ostetakse ja müüakse pakendatult), ei pidanud kohus enne vaidlustatud määruse tegemist avaldajalt enam üle küsima, kas avaldajal on nõutuid arveid (endiselt) vaja ja mida ta kavatseb puudutatud isiku arvetega peale hakata.
  2. Seoses määruskaebuse esitaja väitega, et nõutavate dokumentidega ei ole

§ 280

eesmärgi saavutamine võimalik, märgib ringkonnakohus, et ei saa eeltõendamismenetluse mõtet ja eesmärki arvestades hinnata võimaliku tulevikus esitatava hagi perspektiivikust ega seda, kas kogutavad tõendid avaldajal hagi esitamist võimaldavad. Ringkonnakohus selgitab, et eeltõendamismenetlus on seaduse mõttest (

§ 244

) tulenevalt spetsiifiline menetlusliik tõendite tagamiseks ja asjaolude eelnevaks tuvastamiseks. Eeltõendamismenetluse käigus kogutakse tõendeid, mille puhul esineb kaotsimineku või nende kasutamise raskendamise oht või kogutakse andmeid asjaolude kohta, mille tuvastamine hilisemas hagimenetluses ei pruugi olla võimalik või mis on vajalikud selleks, et otsustada hagi esitamise põhjendatuse üle. Eelnevast tulenevalt ei ole maakohus ka eksinud, leides, et eeltõendamismenetluses ei ole kohtul vaja hinnata, kas kogutavad tõendid on asjakohased, avaldaja väiteid tõendavad või avaldaja poolse nõude esitamiseks piisavad. 54. Määruskaebuse esitaja leiab, et arvete nõudmine on ebaproportsionaalne, kuna arvetelt nähtub ettevõtte ärisaladus, ka on maakohus menetlusõigust valesti kohaldanud, tõlgendades ebaõigesti

§ 280

aluseks olevat direktiivi 2004/48/EÜ artikkel 6 lg 1 ja jättes arvestamata direktiivi 2016/943/EL ülimuslikkusega, mistõttu on vajalik Euroopa Kohtult eelotsuste küsimine

§ 280kohaldamise ulatuse kohta.

55. Ringkonnakohus selgitab, et tulenevalt Euroopa Liidu lepingu artikkel 19 lõike 3 punktist b) teeb Euroopa Liidu Kohus liikmesriikide kohtute taotlusel eelotsuseid liidu õiguse tõlgendamise või institutsioonide vastu võetud õigusaktide kehtivuse kohta. Eeltoodust tuleneb, et Euroopa Liidu Kohus ei tegele siseriikliku õiguse tõlgendamise probleemidega. Nimetatut arvestades tuleb jätta puudutatud isiku taotlus eelotsustuste küsimiseks

§ 280kohaldamise ulatuse kohta rahuldamata.

56. Ringkonnakohus ei nõustu määruskaebuse esitajaga ja leiab, et maakohtule ei ole

§ 280

aluseks oleva direktiivi 2004/48/EÜ intellektuaalomandi õiguste jõustamise kohta (Intellektuaalomandi õiguste direktiiv) artikkel 6 lg 1 ebaõige tõlgendamine etteheidetav.

  1. Intellektuaalomandi õiguste direktiivi artikkel 6 lg 1 kohaselt tagavad liikmesriigid, et kui osapool on esitanud oma nõuete toetamiseks piisava mõistlikult kättesaadava tõendusmaterjali ning on täpsustanud oma väidete põhistamiseks vastaspoole käsutuses olevad tõendid, on kohtuasutused volitatud nõudma vastaspoolelt nende tõendite esitamist, asjakohastel juhtudel konfidentsiaalse teabe kaitset tagavaid tingimusi järgides.
  2. Intellektuaalomandi õiguste direktiivi põhjenduste punkt 20 kohaselt, arvestades tõendusmaterjali esmatähtsust intellektuaalomandi õiguste rikkumise selgitamisel, on asjakohane tagada tõhusate meetmete kättesaadavus tõendusmaterjali esitamiseks, omandamiseks ning säilitamiseks. Vastavad menetlused peaksid arvesse võtma kaitse õigusi ning rakendama vajalikud garantiid, kaasa arvatud konfidentsiaalse teabe kaitse. Kommertseesmärgil toime pandud rikkumiste puhul on oluline, et kohtutel 12

(14)Tsiviilasi nr: 2-17-7899 oleks vajaduse korral võimalik ligi pääseda väidetava rikkuja käsutuses olevatele panga-, finants- ja äridokumentidele.
  1. Määruskaebuse esitaja poolt esile toodud Euroopa Kohtu 18.10.2018 otsuses asjas C149/17 tõlgendas kohus direktiivi artikkel 6 lg 1 ja põhjendusi 20 selliselt, et liikmesriigid peavad isikul, kelle õigusi on rikutud, tõhusalt võimaldama saada oma väidete kinnituseks vajalikke tõendeid, mis on vastaspoole kontrolli all, tingimusel, et niisuguste tõendite esitamine vastab konfidentsiaalse teabe kaitse tingimustele (vt otsuse punkt 41). Seega ei asunud kohus seisukohale, et konfidentsiaalse teabe kaitseõigus on rikutud intellektuaalomandi õigustega võrreldes sedavõrd ülimuslikum, et võimaldab väidetaval rikkujal tema käsutuses olevate konfidentsiaalset teavet sisaldavate finants- ja äridokumentide esitamisest kohtu nõudmisel üldse keelduda nagu määruskaebuse esitaja näib olevat aru saanud. Kaebaja seisukoht muudab Intellektuaalomandi õiguste direktiiviga taotletavate eesmärkide saavutamise tervikuna sisutühjaks ja avaldajal oma õiguste kaitsmise võimatuks.
  2. Ringkonnakohus ei nõustu ka väitega, et puudutatud isikult arvete nõudmine on ebaproportsionaalne.
  3. Puudutatud isik on ärisaladuseks pidanud nõutud arvetel kajastatavaid andmeid oma klientide, edasimüüjate ja koostööpartnerite, sh tarneallikate kohta, samuti teavet puudutatud isiku ostu-müügi mahtude osas konkreetsete tarnijate ja klientide lõikes.
  4. Maakohus on puudutatud isikult nõudnud kõigi arvete esitamist, mis on talle esitanud kopeerivate pakendite omandamiseks selle tootja või mis tahes kolmas isik ja mis on tema esitanud turustajatele kopeeritud pakenditesse pakendatud toodete eest alates 2016 oktoobrist kuni 14.06.
  5. Nimetatu on ringkonnakohtu hinnangul teave, mida võib kohus

§ 280lg 1 ja lg 3 alusel küsida.

Sealjuures lähtub viidatud regulatsioon Intellektuaalomandi õiguste direktiivi artiklist 8. 63.

280 lg 1 kohaselt võib kohus, kui hagi on esitatud autoriõiguste, autoriõigustega kaasnevate õiguste või tööstusomandiõiguste rikkumise või rikkumise ohu tõttu, hageja põhjendatud taotlusel kohustada kostjat või muud isikut esitama muu hulgas kirjalikult andmed kaupade või teenuste, mis intellektuaalsest omandist tulenevat õigust rikuvad, päritolu ja turustuskanalite kohta.

§ 280

lg 3 kohaselt võib käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud teave muu hulgas hõlmata järgmisi andmeid: 1) kaupade või teenuste tootjate, valmistajate ja turustajate, nende kaupade või teenustega varustajate ja kaupade või teenuste varasemate valdajate nimed ja aadressid ning tellijate ja müügikohtade, kellele ja kuhu kaubad või teenused olid määratud, nimed ja aadressid; 2) andmed valmistatud, toodetud, tarnitud, saadud või tellitud kaupade koguste kohta ja hindade kohta, mis kaupade või teenuste eest maksti.

  1. Ringkonnakohus leidis 25.05.2018 määruses, et puudutatud isik ei ole põhistanud, et avaldaja nõutud teave oleks avaldaja suhtes konfidentsiaalne sel määral, et avaldajale ei peaks võimaldama juurdepääsu. Ka praegusel juhul ei ole puudutatud isik seda põhistust määruskaebuses esitanud. Asjaolu, et puudutatud isik peab tema poolt nimetatud teavet oma ärisaladuseks ei anna siiski absoluutset õigust nõutud arvete esitamisest keeldumiseks. Kuivõrd avaldaja ei ole puudutatud isikule teadaolevalt endiselt ka konkurendiks, pole ringkonnakohtule jätkuvalt arusaadav, mis põhjusel on nõutavad arved puudutatud isiku arvates avaldaja suhtes sel määral konfidentsiaalseks teabeks, et need tuleks välja nõudmata jätta.
  2. Puudutatud isik on määruskaebuses esitanud ka väite, et tema tegevus on äärmiselt hinnatundlik ning ta ei saa võtta riski, et info sisseostu- ja väljamüügi hindade kohta lekiks. Samas ei ole kaebaja põhistanud, mil moel nimetatud leke tema arvates võimalik on. 13

(14)Tsiviilasi nr: 2-17-7899 66.

§ 280

lg 4 kohaselt ei või

§ 280

lg-s 3 nimetatud teavet kasutada väljaspool kohtumenetlust, milles andmeid küsiti. Ringkonnakohus on seisukohal, et analoogia korras on

§ 280

lg 4 kohaldatav ka praeguses eeltõendamismenetluses ning puudutatud isikule on tema poolt konfidentsiaalseks peetava teabe kaitse tagatud. Eelnev seisukoht ei piira avaldaja

§ 249

lg 1 tulenevat õigust tugineda eeltõendamismenetluses kogutud tõendile samadel alustel põhimenetluses kogutud tõenditega. 67. Ringkonnakohus ei nõustu määruskaebuse esitajaga ka selles, et maakohus on rikkunud

§ 280lg 5 sätestatud selgitamiskohustust.

  1. Vaidlustatud määrusest ei nähtu, et maakohus oleks soovinud kedagi tunnistajana üle kuulata ja jätnud talle tema õiguse teabe andmisest keeldumiseks selgitamata.
  2. Kuivõrd maakohus on ka trahvisumma määramisel õigesti arvesse võtnud puudutatud isiku varalist seisundit ja muid asjaolusid, puudub alus maakohtu diskretsiooni sekkumiseks ning määruskaebus jääb rahuldamata. Menetluskulude ja edasikaebeõigusega seonduv
  3. Üldjuhul kannab määruskaebusega seonduvad kulud

§ 171lg 1 kohaselt kaebuse esitaja, kui kaebus jääb rahuldamata.

71. Riigikohus on trahvimääruse vaidlustamisega seoses selgitanud, et

§ 173

lg 1 ning § 174 lg-te 2 ja 4 järgi märgitakse poolte menetluskulude jaotus ja määratakse menetluskulude suurus kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses või pärast nende lahendite jõustumist tehtavas määruses.

ei näe ette menetluskulude jaotamist ja kindlaksmääramist trahvimääruse peale esitatud määruskaebuse lahendamise korral, samuti puudub alus nõuda nende hüvitamist riigilt (vt Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 08.06.2016 kohtumäärus tsiviilasjas nr 3-2-1-47-16, p 15). 72.

§ 170

lg 1 kohaselt kannab tõendite tagamiseks või asjaolu eelnevaks tuvastamiseks korraldatud eeltõendamismenetluse kohtukulud isik, kelle taotlusel menetlus algatati. Ringkonnakohtu hinnangul puudutatud isiku poolt määruskaebuse esitamisel tasutud riigilõivu selliseks kohtukuluks lugeda ei saa. 73.

§ 170

lg 3 tulenevalt võetakse eeltõendamismenetluse kulud arvesse põhimenetluses kulude jaotamisel.

§ 250

lg 1 p 3 kohaselt peab eeltõendamismenetluse algatamist taotlenud pool hüvitama eeltõendamismenetlusega teisele poolele tekitatud kahju, kui enne hagi esitamist toimunud eeltõendamismenetluse käigus tehtud toimingud on tühistatud põhjusel, et hagi ei esitatud tähtaegselt. Ringkonnakohus leiab, et eeltoodust tulenevalt ei ole käesoleval juhul võimalik otsustada menetluskulude üle tavapärastel alustel. Juhul, kui avaldaja esitab puudutatud isiku vastu hagi maakohtu määratud tähtaja jooksul, võetakse eeltõendamismenetluse ning selle raames toimunud määruskaebemenetluse kulud arvesse põhimenetluse kuludena. Kui avaldaja hagi jääb esitamata, on puudutatud isikul õigus nõuda avaldajalt kahju hüvitamist, millega on hõlmatud ka määruskaebemenetluse kulud. 74. Käesolev määrus on edasikaevatav trahvi puudutavas osas tulenevalt

§ 48

koostoimes

§ 696lg 1 teise lausega.

Dokumentide esitamisest keeldumise õigusvastaseks lugemise osas ei ole käesolev määrus

§ 281lg 5 tulenevalt edasikaevatav.

/allkirjastatud digitaalselt/ Krista Kirspuu kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ Indrek Soots Ulvi Loonurm kohtunik kohtunik 14

(14)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.