) § 403 lg 1 alusel. Vaidlust ei ole järgnevates asjaoludes. X ja X X on alaealise hageja vanemad, kostja ei ela hagejaga koos. Pärnu Maakohtu 03.12.2012 kohtumäärusega tsiviilasjas 2-12-42391 (t lk 4-5) kohustati kostjat tasuma hagejale elatist 139 eurot kuus alates 21.10.2012 kuni hageja täisealiseks saamiseni 12.03.2029. Kohus loeb need asjaolud
Hageja on palunud suurendada elatist miinimummäärani. Perekonnaseaduse (PKS) § 96 kohaselt on ülalpidamist kohustatud andma täisealised esimese ja teise astme ülenejad ja alanejad sugulased. PKS § 97 p 1 kohaselt on ülalpidamist õigustatud saama alaealine laps. PKS § 101 lg 1 sätestab, et igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära.
lg 1 sätestab, et pärast otsuse jõustumist, millega kostjalt mõisteti välja perioodilised maksed või kohustati kostjat täitma muid korduvaid kohustusi, on poolel õigus uues hagis nõuda maksete suuruse ja tähtaegade muutmist otsuses, kui: 1) oluliselt on muutunud maksete suurust või kestust mõjutavad asjaolud, mille alusel on tehtud nõude rahuldamise otsus ja 2) hagi esitamise aluseks olevad asjaolud on tekkinud pärast asja arutamise lõpetamist, mille kestel oleks võinud haginõuet suurendada või vastuväiteid esitada. Riigikohus on lahendis 3-2-1-35-17 asunud seisukohale, et lisaks faktiliste asjaolude muutumisele võib elatise suuruse muutmise aluseks olla ka ainuüksi see, kui muutunud on miinimumelatise suuruse arvestamise aluseks olev Vabariigi Valitsuse kehtestatud töötasu alammäär. Sel juhul saab vähemasti üldjuhul eeldada, et muutunud on ka laste vajadused ja seda ei ole vaja eraldi tõendada. 03.12.2012 lahendiga mõisteti välja elatis minimaalses määras (lahendi tegemise ajal 139 eurot). 2019.a oli minimaalne elatis tõusnud 270 euro peale ja 2020.a on minimaalne elatis 292 eurot. Seega on pärast 03.12.2012 lahendi tegemist oluliselt muutunud maksete suurust mõjutavad asjaolud – nimelt on seaduses sätestatud miinimumelatis suurenenud enam kui kaks korda. 3 Kostja on nõuet tunnistanud, kuid palub elatist suurendada alates 2023.a jaanuarist, sest kostja peab tasuma elukaaslase poolt kostja elatise võlgnevuse tasumiseks võetud laenu kuni 2022.a detsembrini (t lk 31-33 ja 53-55). Nimetatud asjaolu ei ole kohtu hinnangul aluseks elatise suurendamise edasilükkamiseks. Kostja saanuks elatise võlgnevuse tekkimist vältida elatise kohase tasumisega alates 03.12.2012 lahendi tegemisest. Kostja on esitanud ka väiteid varasema perioodi kohta – kostja elas hagejaga periooditi koos kuni 2016.a, kandis hageja kulusid vahetult, kostja saatis hageja koos seadusliku esindajaga kaks korda Türki puhkama, kostja vanemad tegid hageja seaduslikule esindajale 10 000 euro väärtuses kingituse (kostja osalemise kohta hageja elus on kostja esitanud fotod t lk 38-52) – kuid need asjaolud ei mõjuta käesoleva asja lahendust, kuna elatise suurendamise nõue on esitatud alates 01.11.2019. Kostja väited oleksid võinud olla asjakohased, kui ta oleks vaidlustanud alates 03.12.2012 kujunenud elatise võlgnevuse sissenõudmist täitemenetluses. Kostja on märkinud ära ka selle, et tal on lisaks hagejale veel kaks last, kuid ka nimetatud asjaolu ei anna alust elatise suurendamist edasi lükata. Kostja netosissetulek on umbes 1 500 eurot, seda arvestades ei saa kohus asuda seisukohale, et hagejale makstava elatise suurendamisel osutuks kostja teised lapsed varaliselt vähemkindlustatuks. Eelnevast tulenevalt rahuldab kohus hagi, suurendab 03.12.2012 kohtulahendiga väljamõistetud elatise suurust ja mõistab kostjalt välja hageja kasuks elatise alates 01.11.2019 270 eurot kuus (kuid mitte vähem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alamamäära) kuni hageja täisealiseks saamiseni.
lg 1 kohaselt kohus võib otsuses poole taotlusel kindlaks määrata otsuse täitmise viisi ja korra ning täitmise tähtaja või tähtpäeva ja asjaolu, et otsus täidetakse viivitamata või et otsuse täitmine tagatakse mõne hagi tagamise abinõuga. Kohus määrab otsuse täitmise korrana kindlaks, et elatis tasutakse X arveldusarvele xxx Swedbank AS-s iga kuu 10. kuupäevaks. Kuivõrd kohus rahuldab hagi, jätab kohus menetluskulud kostja kanda (
lg 1).
Kohus andis menetlusse võtmise määruses pooltele tähtajad esitada oma menetluskulude nimekiri ja tõendid. Kuivõrd hageja ei ole menetluskulude nimekirja ja tõendeid esitanud koos hagiga ega hiljem kohtu määratud tähtajaks, jätab kohus hageja menetluskulud kindlaks määramata. Hageja ei saa taotleda menetluskulude kindlaksmääramist pärast kohtulahendi jõustumist
/Allkirjastatud digitaalselt/ Kadi Kark Kohtunik 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.