2-19-9819/22

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Viivi Tomson, Indrek Parrest, Üllar Roostoja Otsuse tegemise aeg ja koht

1. veebruar 2020, Tartu Tsiviilasja number 2-19-9819 Tsiviilasi V.D. hagi S.D. vastu elatise väljamõistmiseks Tsiviilasja hind apellatsioonikohtus 540 eurot Vaidlustatud kohtulahend Viru Maakohtu
2. oktoobri 2019 otsus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik S.D. apellatsioonkaebus Kohtuistungi toimumise aeg Kirjalik menetlus Menetlusosalised ja nende esindajad Apellant (kostja): S.D. (ik: XXXXXXXXXXX), esindaja Maarika Kutser Vastustaja (hageja): V.D. (ik: XXXXXXXXXXX) RESOLUTSIOON
3. Jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ja Viru Maakohtu
4. oktoobri 2019 otsuse resolutsioon muutmata, kuid muuta osaliselt kohtuotsuse põhjendusi.
5. Jätta menetluskulud ringkonnakohtus S.D. kanda. V.D. hüvitatavate menetluskulude puudumise tõttu jätta menetluskulud ringkonnakohtus rahaliselt kindlaks määramata. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED
6. V.D. (hageja) esitas 01.07.2019 maakohtule S.D. (kostja) vastu hagi, milles palus mõista kostjalt hageja kasuks välja elatis 200 eurot kuus. Kohtuistungil nõustus hageja elatisega summas 100 eurot kuus. Hagi asjaolude kohaselt on kostja hageja isa. Hageja on saanud täisealiseks, kuid õpib alates 01.09.2018 XX Kutsehariduskeskuses, nominaalõppeaeg on 3 aastat. Hageja elab koos emaga ning hageja igakuised kulud moodustavad 474 eurot.
7. Kostja tunnistas hagi summas 40 eurot kuus. Kostja väitel ei ole ta võimeline suuremat elatist maksma. Kostja on osalise töövõimega isik. Kostja sissetulek on keskmiselt 375 eurot kuus, sh toetus 225 eurot ja töötasu 150 eurot (kostja töötab kahe korteriühistu kojamehena). Vara kostjal puudub. Kostja elab koos oma vanematega ning tema igakuised kulud moodustavad 340 eurot, sh kommunaalkulud 60 eurot, toit 180 eurot, transport 15 eurot, riided, jalanõud 30 eurot, ravimid 25 eurot, telefon 10 eurot ja hügieenitarbed 20 eurot. Hageja kulud on ülepaisutatud ja tõendamata. Hageja saab stipendiumi ning õppetöö välisel ajal (suvekuudel) on tal võimalik töötada. MAAKOHTU LAHEND
8. Viru Maakohus rahuldas
9. oktoobri 2019 otsusega hagi osaliselt ning mõistis S.D. välja elatise V.D. kasuks alates
10. septembrist
11. a 100 eurot kuus kuni V.D. poolt XX Kutsehariduskeskuse lõpetamiseni, s.o kuni
12. juunini 2021 (õppeasutuse mittelõpetamise korral kuni eksmatrikuleerimiseni). Menetluskulud jättis maakohus poolte endi kanda. Kohtuotsuse põhjenduste kohaselt tuleb täisealisel lapsel elatise saamiseks tõendada oma vajadusi enda tavalisest elulaadist lähtudes. Hageja on oma vajadused hinnanud 474 eurole kuus, sh eluasemekulud 80 eurot, toidukulud 150 eurot, transpordikulud 30 eurot, sidekulud 14 eurot, kulud tervishoiule 30 eurot, kulud hügieenitarvetele 20 eurot, kulud koolikohustuse täitmisele 20 eurot, kulud riietele ja jalanõudele 100 eurot ning muud vältimatud püsikulud 30 eurot. Kostja ei nõustunud hageja kulutustega tervishoiule, rõivastele-jalatsitele ja vältimatute püsikuludega, st kostja ei nõustunud hageja kuludega summas 160 eurot. Kostja on seega sisuliselt tunnistanud hageja kulusid summas 314 eurot. Kohus leidis, et hageja põhjendatud kulud moodustavad 379 eurot kuus, sh eluasemekulud 80 eurot, toidukulud 150 eurot, transpordikulud 30 eurot, sidekulud 14 eurot, ravimid 15 eurot, hügieenitarbed 20 eurot, koolitarbed 20 eurot ja rõivad-jalatsid 50 eurot. Kuigi ülalpidamise ulatus on perekonnaseaduse (PKS) § 99 lg 1 järgi määratud ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest lähtudes, tuleb elatist välja mõistes PKS § 102 ja § 105 lg 3 järgi arvestada ka ülalpidamiseks kohustatud isiku varalist seisundit. Kohus tuvastas kostja pangakonto väljavõtte põhjal, et kostja igakuine netosissetulek on keskmiselt 340–350 eurot. 2 Kohus ei nõustunud kostja igakuiste kuludega summas 340 eurot. Kostja elab oma vanemate juures, st kostjal puuduvad korteri hooldamisega seotud kulud, kuna nimetatud maksed tasuvad tõenäoliselt kostja vanemad, kellele korter kuulub. Kostja ei ole esitanud tõendeid selle kohta, et tema tasuks korteri hooldamise kulud. Maksu- ja Tolliameti vastuste kohaselt oli ajavahemikus 01.09.2018–31.08.2019 hageja netosissetulek 1455,90 eurot ja kostja netosissetulek 1537,16 eurot. Töötamise registri andmetel töötas hageja ajavahemikus 27.06.–27.08.
13. Seega alates 28.08.2019 hageja ei tööta. Kostja töötab alates 01.04.2019 XXXX KÜ-s ja XXXX KÜ-s. Eeltoodust nähtub, et hageja töötas suvel, õppeperioodil on hageja töötamine piiratud/välistatud seoses õpingutega. Kohus leidis, et hariduse omandamise ajal, kui see toimub enne 21-aastaseks saamist, puudub hagejal kohustus ise ennast täiel määral üleval pidada, tema peaülesandeks on hariduse omandamine. Seega tuleb vanemal vähemalt sellel perioodil arvestada, et tema täisealine laps vajab ülalpidamist. Kuni 19-aastaseks saamiseni, s.o kuni XXXXXXXXX, saab hageja peretoetust 60 eurot kuus. Mis puudutab hageja poolt
14. a esimesel poolaastal haridus- ja teadusministeeriumilt saadud põhitoetust 60 eurot kuus (ei ole teada, kas tegemist on igakuiselt saadava summaga), siis isegi toetusi arvestades moodustavad hageja katmata kulud 259 eurot kuus (379 – 120). Seega on põhjendatud mõista kostjalt välja elatis hageja poolt kohtuistungil taotletud summas, s.o 100 eurot kuus. Sel juhul jääb kostja vajaduste katteks 240–250 eurot kuus, mis on piisav, võttes arvesse, et kostja elab oma vanemate juures ja ei ole esitanud tõendeid oma kulude kohta. Kostja kasutas menetluses lepingulist esindajat, mis tähendab, et ta omab rahalisi vahendeid õigusteenuse eest tasumiseks. Seega peaks kostjal olema piisavalt raha ka elatise maksmiseks. Kuna hageja suvekuudel töötas, siis mõistis kohus elatise välja mitte alates hagi esitamisest, s.o 01.07.2019, vaid alates õppeaasta algusest, 01.09.
15. ASJAOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED
16. S. D. esitas apellatsioonkaebuse, milles taotleb Viru Maakohtu
17. oktoobri 2019 otsuse tühistamist osaliselt ja uue otsuse tegemist, millega mõista S.D. välja elatis V.D. kasuks alates
18. septembrist
19. a 40 eurot kuus, v.a juuli ja august 2020, kuni õpingute lõpetamiseni XX Kutsehariduskeskuses, s.o kuni
20. juunini
21. Apellatsioonimenetluse menetluskulud palub apellant jätta vastustaja kanda. Apellatsioonkaebuse põhjenduste kohaselt: 1) kohus nõustus, et hageja kulud 474 eurot kuus on põhjendamatult suured, samas otsusest ei nähtu, mille alusel kohus hageja vajaduste suuruse tuvastas. Hageja ei ole tõendeid esitanud; 2) oli Maksu- ja Tolliameti vastuste järgi ajavahemikus 01.09.2018–31.08.2019 hageja netosissetulek 1455,90 eurot ja kostja netosissetulek 1537,16 eurot. Seega ühe kuu keskmine sissetulek on pooltel võrdne, hagejal 121,33 eurot ja kostjal 128 eurot. Hagejal on võimalik suvel teenitud raha kasutada õppeperioodil. Selgusetuks jääb, mille põhjal jõudis kohus järeldusele, et õppeperioodil on hageja töötamine piiratud/välistatud. Nõustuda ei saa ka seisukohaga, et täisealise alla 21-aastase isiku peaülesandeks on hariduse omandamine. Täisealine isik peab arvestama, et kui vanematel puuduvad võimalused tema toetamiseks, tuleb valida vastav õppevorm (kas õhtune või kaugõpe), et teenida endale ise ülalpidamist; 3) mõistis kohus elatise välja ka
22. a suvekuude eest, vaatamata sellele, et suvel õppetööd ei toimu ja hageja saab sel ajal ise endale ülalpidamist teenida; 4) ei ole kohus arvestanud PKS § 102 lg-s 1 sätestatut. Olukorras, kus kostjale jääb igakuiselt 240–250 eurot, saab tema enda tavaline ülalpidamine oluliselt kahjustatud. Põhjendamatu on 3 eeldada, et kostjat peavad üleval tema pensionäridest vanemad. Kostja osaleb nii eluaseme- kui ka toidu- ja muude kulude kandmises vastavalt oma võimalustele. Poolte võrdsusest lähtudes saab asuda seisukohale, et kuna hageja elab koos emaga, puuduvad ka temal korteriga seotud kulud, kuna eelduslikult tasub need ema, kellele korter kuulub.
23. V.D. vaidleb apellatsioonkaebusele vastu. Vastuväidete kohaselt ei ole hageja nõus 40-eurose elatisega, kuna juba riiklik lapsetoetus on suurem. Kostja saab lisaks töövõimetushüvitisele ka töötasu Sihtasutuselt Hea Hoog ning XXXX KÜ-lt ja XXXX KÜ-lt. Kostjal on hageja ees elatisevõlgnevus 12 429,29 eurot. Hageja oli nõus sellega, et suvel võib ta töötada. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
24. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata ja Viru Maakohtu 31.10.2019 otsuse resolutsioon muutmata. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 657 lg 1 p 21 alusel tuleb osaliselt muuta maakohtu otsuse põhjendusi ning jätta maakohtu otsusest välja põhjendava osa p 15 viimane lõik ja p
26. Vastavalt TsMS § 651 lg-le 1 kontrollib ringkonnakohus apellatsiooni korras esimese astme kohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Maakohtu otsuse peale on esitanud apellatsioonkaebuse kostja, taotledes maakohtu otsuse tühistamist osaliselt ning uue otsusega kostjalt hageja kasuks elatise väljamõistmist summas 40 eurot kuus alates 01.09.2019 kuni hageja õpingute lõpetamiseni XX Kutsehariduskeskuses, s.o kuni 26.06.2021, v.a juuli ja august
27. Ringkonnakohus kontrollibki maakohtu otsust eeltoodud osas.
28. Ringkonnakohus leiab, et ükski apellatsioonkaebuses esitatud põhjendustest ei anna alust kostjalt hageja kasuks üksnes 40-eurose elatise väljamõistmiseks.
29. Pooled ei vaidle selle üle, et hageja (kostja poeg), kes sai XXXXXXXXX täisealiseks, õpib alates 01.09.2018 XX Kutsehariduskeskuses kutsekeskharidusõppes. Täisealine esimese astme üleneja sugulane on PKS § 96 järgi kohustatud andma ülalpidamist ning PKS § 97 p 2 järgi on ülalpidamist õigustatud saama mh laps, kes täisealisena omandab kutsekeskharidust, kuid mitte kauem kui 21-aastaseks saamiseni. Riigikohus on 19.10.2015 määruses tsiviilasjas nr 3-2-1-119-15 (p 10) asunud seisukohale, et juhul, kui täisealiseks saanud isikul ei ole vara enda ülalpidamiseks ja temalt ei saa õppetöö või muu mõjuva põhjuse tõttu eeldada sissetuleku hankimist oma vajaduste rahuldamiseks, tekib isikul õigus nõuda ülalpidamist. Seega Riigikohus on leidnud, et mõjuvaks põhjuseks sissetuleku mittehankimisel on mh õppetöö. Ringkonnakohtu arvates olukorras, kus laps õpib statsionaarses õppes, saab eeldada, et ta ei suuda samaaegselt ka tööl käia ja end ülal pidada. Sellisel juhul on PKS § 97 p 2 järgi õppiva lapse ülalpidamise kohustus kuni tema 21-aastaseks saamiseni eelkõige lapse vanematel. Ülaltoodust tulenevalt asus maakohus põhjendatult seisukohale, et hagejal on PKS § 96 ja § 97 p 2 alusel õigus saada kostjalt ülalpidamist.
30. Õppiva täisealise lapse ülalpidamise ulatus määratakse PKS § 99 järgi kindlaks lapse vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes, arvestades lapse kõiki eluvajadusi, sealhulgas tema võimete ja kalduvuste kohase hariduse ja kutsealase ettevalmistusega seotud kulutusi. Riigikohus on viidatud määruses selgitanud, et täisealine õppiv laps peab elatise saamiseks PKS § 99 järgi tõendama kohtumenetluses oma vajadused. 4 Hageja tõi hagiavalduses esile, et tema vajadused moodustavad 474 eurot kuus. Iseenesest on õige kostja väide, et hageja ei ole oma kulude kohta tõendeid esitanud. Samas kostja esitas maakohtus konkreetsed vastuväited vaid hageja kulutustele riietele-jalatsitele, tervishoiule ja vältimatutele püsikuludele. Ringkonnakohus leiab sarnaselt maakohtuga, et kuivõrd kostja hageja igakuistele kuludele 314 euro ulatuses, sh siis eluasemekulud 80 eurot, toidukulud 150 eurot, transpordikulud 30 eurot, sidekulud 14 eurot, kulud hügieenitarvetele 20 eurot, kulud koolikohustuse täitmisele 20 eurot, vastu ei vaielnud ning hagejal selliste kulude olemasolu ja suurus on ka eluliselt usutav, saab lähtuda hageja väljatoodust. Hageja märgitud kulusid riietele-jalanõudele ja ravimitele on maakohus kostja vastuväidet arvestades oluliselt (poole võrra) vähendanud (riided-jalanõud 50 eurot, ravimid 15 eurot) ning muud vältimatud püsikulud üldse arvestamata jätnud, kuna hageja ei ole neid põhjendanud. Kostja on kirjalikus vastuses maakohtule pidanud enda elementaarseteks kuludeks samuti nii kulusid riietele-jalanõudele (30 eurot) kui ka ravimitele (25 eurot). Kostja ei ole selgitanud, miks samad kulud ei kuulu hageja esmaste vajaduste hulka. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et kostja poolt vaidlustatud kulud on vajalikud ja samuti on need maakohtu poolt arvesse võetud mõistlikus suuruses. Kostja väitel moodustavad kostja kulud keskmiselt 340 eurot kuus, st hageja põhjendatuks loetud kulud 379 eurot on ligilähedaselt sama suured ega ole tavalist elulaadi arvestades ülemäärased.
31. Asjaolu, et hageja töötas
32. a juulis ja augustis ning tal võib olla võimalik töötada ka
33. a suvel, ei anna alust vähendada kostjalt hageja kasuks väljamõistetud elatise suurust ja/või jätta
34. a juuli ja augusti eest elatis välja mõistmata. Tõenditest nähtuvalt töötas hageja
35. a suvel kaks kuud (27.06.–27.08.2019) ning seetõttu mõistis maakohus kostjalt elatise välja mitte alates 01.07.2019, vaid alates 01.09.
36. Seega kostjale ei ole pandud kohustust hagejat
37. a juulis ja augustis ülal pidada, kuna hageja on end sel ajal ise ülal pidanud. Väide, et hagejal on võimalik
38. a suvel töötada, on oletuslik. Ringkonnakohus leiab, et isegi juhul, kui kostja teenib
39. a suvel ülalpidamist, tuleb see arvestada 2020/21 õppeaasta õppeperioodi kulude katmiseks. Vaid kostjalt saadav elatis ja hageja emapoolne (eeldatavalt vähemalt samas suuruses) toetus hageja igakuiseid vajadusi ei kata. Õigus saada riiklikku 60eurost lapsetoetust lõpeb hageja 19-aastaseks saamisel, s.o XXXXXXXXX, seega 2020/21 õppeaastal hageja selle toetusega arvestada ei saa. Samuti on teadmata, kas hagejal on võimalik edaspidi saada õppetoetust, mida hageja sai
40. õppeaastal veebruarist maini. Ka kostja ei ole väitnud, et hagejal peaks olema õigus saada veel mingeid riiklikke toetusi.
41. Riigikohus on samuti selgitanud (viidatud lahendi p-s 11), et kuigi ülalpidamise ulatus on PKS § 99 lg 1 järgi määratud ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest lähtudes, tuleb ülalpidamiseks kohustatud isikult elatist välja mõistes arvestada PKS § 102 ja § 105 lg 3 järgi ka tema varalist seisundit. Esmalt tuleb elatist välja mõistes arvestada, et PKS § 105 lg 3 järgi täidavad mitu sama astme sugulast ülalpidamiskohustust osavõlgnikena ning iga osavõlgniku kohustuse suurus määratakse kindlaks võrdeliselt tema sissetuleku ja varalise seisundiga, arvestades ka tema ning ülalpidamist saama õigustatud isiku vahelisi suhteid. Lisaks tuleneb PKS § 102 lg-st 1, et isik vabaneb ülalpidamiskohustusest selles ulatuses, milles ta ei ole tema muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades võimeline andma teisele isikule ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist. Kostja on osalise töövõimega isik (osaline töövõime on tuvastatud perioodil 21.03.2017– 20.03.2020). Oma kirjalikus vastuses maakohtule on kostja teatanud oma igakuiseks sissetulekuks ca 375 eurot. Maakohus on tuvastanud kostja pangakonto väljavõtte põhjal kostja igakuise netosissetuleku suuruseks keskmiselt 340–350 eurot. Kostjal ei ole peale hageja rohkem ülalpeetavaid. 5 Ülaltoodu põhjal ringkonnakohus nõustub maakohtu seisukohaga, et kostja sissetulek võimaldab tal anda hagejale ülalpidamist 100 euro ulatuses kuus. 279 eurot (379 – 100) tuleb katta hageja emal ja hagejal endal (nt suvel teenitu arvel). Kostja vajaduste katteks jääb igakuiselt ca 250 eurot ning ringkonnakohus leiab sarnaselt maakohtuga, et olukorras, kus kostja elab koos oma vanematega, on kostjal võimalik oma põhivajadused selle summaga katta ja hagejale kuni õpingute lõpetamiseni jäänud aja jooksul (s.o eeldatavalt kuni 26.06.2021) 100-eurose elatise maksmine ei kahjusta kostja enese tavalist ülalpidamist.
42. Ringkonnakohus nõustub kostja apellatsioonkaebuse väidetega selles, et maakohtu järeldused, mis tuginevad elatisabi regulatsioonil, ei põhine seadusel. Seega tuleb maakohtu otsuse p 16 kohtuotsuse põhjendustest välja jätta. Samuti jätab ringkonnakohus kohtuotsuse põhjendustest välja p 15 viimase lõigu, st maakohtu järelduse, mis on tehtud kostja poolt tsiviilasjas lepingulise esindaja kasutamise põhjal. Maakohtul puudusid andmed asjaolu kohta, kas ja kui palju kostja maakohtu menetluses oma lepingulisele esindajale tasus.
43. Seoses apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmisega jäävad menetluskulud ringkonnakohus TsMS § 171 lg 1 alusel apellandi (kostja) kanda. Asja materjalidest nähtuvalt hagejal apellatsiooniastmes hüvitamisele kuuluvad menetluskulud puuduvad. /allkirjastatud digitaalselt/ Viivi Tomson /allkirjastatud digitaalselt/ Indrek Parrest 6 /allkirjastatud digitaalselt/ Üllar Roostoja