KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Ulvi Loonurm, Meeli Kaur, Mati Maksing Otsuse kuupäev 18.02.2020, Tallinn Kohtuasja number 2-19-12009 Kohtuasi Aktsiaselts

) § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Tagaseljaotsus vormistati kirjeldava ja põhjendava osata, kuid kohus lisas otsusele järgmised selgitused. Krediidiandja võib osadena tagastatava krediidi puhul tarbijakrediidilepingu tarbija makseviivituse tõttu üles öelda üksnes juhul, kui tarbija on täielikult või osaliselt viivituses vähemalt kolme üksteisele järgneva tagasimaksega (

§ 416lg 1).

Praegusel juhul ei olnud kostja viivituses kolme järjestikuse maksega, mistõttu oli lepingu ülesütlemine tühine. Hageja sai kostjalt nõuda üksnes selliste võlgnevuste tasumist, mis olid hagi esitamise hetkeks muutunud sissenõutavaks. Lepingu kehtivusajal võib majandus- või kutsetegevuses tegutsev võlausaldaja nõuda tarbijalt võla sissenõudmiskulude hüvitamist iga sissenõutavaks muutunud kohustuse kohta saadetava vaid ühe meeldetuletuskirja eest summas kuni 5 eurot (

§ 1132lg 1 ls 1).

Hüvitist võib nõuda, kui võlgnikule on saadetud vähemalt üks tasuta meeldetuletus enne tasulist kirja (

§ 1132lg 1 kolmas lause).

Kostjale saadeti kolm kirja. Esimese neist luges kohus tasuta meeldetuletuskirjaks ja kahe eest mõistis välja sissenõudmiskulu kokku 10 eurot Apellatsioonkaebus

1. Hageja palus tühistada maakohtu tagaseljaotsus osas, milles kohus jättis kostjalt välja mõistmata põhinõude 4 616,47 eurot, kuni 12.08.2019 sissenõutavaks muutunud viivise 931,01 eurot ja sissenõudmiskulu 25 eurot, jättis menetluskuludest 79% hageja kanda ning vähendas 2 kostjalt väljamõistetava menetluskulu suurust. Hageja palus asi saata vaidlustatud osas tagasi esimese astme kohtule uueks otsustamiseks ja jätta menetluskulud kostja kanda. Maakohus eksis, kui leidis, et krediidilepingu ülesütlemine oli tühine, sest kolmanda makse tasumise kuupäev ei olnud saabunud. Väikelaenulepingu tüüptingimuste p-i 11.1.4 järgi oli pangal on õigus leping üles öelda ja nõuda varaliste kohustuste ja teiste lepingust tulenevate nõuete kohest täitmist, teatades sellest laenusaajale kirjalikult, kui laenusaaja ei täida kohaselt teistest pangaga ja/või panga konsolideerimisgruppi kuuluvate tütarettevõtja(te)ga sõlmitud lepingutest tulenevaid varalisi kohustusi. Panga üldtingimuste p-ide 9.1 ja 9.2.8 järgi on pangal õigus leping mõjuval põhjusel ühepoolselt kohe üles öelda. Mõjuva põhjusega on tegemist eelkõige siis, kui klient on jätnud täitmata oma kohustuse, mis tuleneb panga grupiga sõlmitud mis tahes lepingust, ning see asjaolu annab pangale mõistliku põhjuse eeldada, et klient ei täida ka edaspidi oma kohustusi, mis lepingust tulenevad. Teatisest lepingu ülesütlemise kohta oli näha, et kostja oli pangaga sõlminud kaks laenulepingut: käesolevas menetluses viidatud laenulepingu nr 18-012938-VL ning laenulepingu nr 18-010181-VL. Teisest laenulepingust tulenev nõue oli lahendatud tsiviilasjas nr 2-19-
2. Tsiviilasjas nr 2-19-12232 tõendas hageja, et kostja oli osaliselt viivituses kolme üksteisele järgneva tagasimaksega, millega rikkus laenulepingut nr 18-010181-VL ja pangal oli õigus leping üles öelda. Lähtudes väikelaenulepingu tüüptingimuste p-ist 11.1.4 ja panga üldtingimuste p-idest 9.1 ja 9.2.8 oli pangal õigus ka lepingu nr 18-012938-VL üles öelda. Kuna lepingu ülesütlemine oli kehtiv, lõpetas pank lepingu 22.05.2018 ja kogu laenujääk 5 700 eurot muutus sissenõutavaks 23.05.
3. Eelneva tõttu oli hagi esitamise hetkeks sissenõutavaks muutunud ka viivisenõue 1 248,47 eurot ning hagejal oli õigus nõuda sissenõudmiskulusid 35 eurot. Maakohus jättis ebaõigesti menetluskulud 79% ulatuses hageja kanda. Hageja riigilõiv 500 eurot ja õigusabikulud hagimenetluses 420 eurot tuli jätta kostja kanda. Ringkonnakohtu seisukoht
4. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu tagaseljaotsus tuleb tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 646, 656 lg 2, 657 lg 2 alusel menetlusõiguse normi olulise rikkumise tõttu osaliselt tühistada. Tühistatud osas tuleb asi saata tagasi esimese astme kohtule uueks otsustamiseks. Apellatsioonkaebus tuleb rahuldada. TsMS § 651 lg 1 järgi kontrollib ringkonnakohus apellatsiooni korras maakohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Hageja vaidlustas apellatsioonkaebusest nähtuvalt maakohtu tagaseljaotsuse osas, milles kohus jättis kostjalt hageja kasuks välja mõistmata põhinõude 4 616,47 eurot, kuni 12.08.2019 sissenõutavaks muutunud viivise 931,01 eurot ja sissenõudmiskulu 25 eurot ning jättis menetluskuludest 79% hageja kanda ning vähendas kostjalt väljamõistetava menetluskulu suurust. Maakohtu tagaseljaotsust ei vaidlustatud osas, milles maakohus mõistis kostjalt hageja kasuks välja põhivõlgnevuse 1 083,53 eurot, sissenõudmiskulu 10 eurot, intressi 310,65 eurot, hagi esitamise seisuga (12.08.2019) sissenõutavaks muutunud viivise 317,46 eurot ja lisanduva viivise põhinõudelt 1 083,53 eurolt alates 13.08.2019 kuni põhinõude täitmiseni viivisemääraga 0,049% päevas. Samuti ei ole tagaseljaotsust vaidlustatud osas, milles kohus jättis menetluskulud vähemalt 21% ulatuses kostja kanda ja kohustas kostjat tasuma hagejale vähemalt 115,5 euro suuruse menetluskulude hüvitise ning sellelt viivise

§ 113lg 1 teises lauses sätestatud määras.

Osas, milles maakohtu otsuse peale kaebust ei esitatud, on maakohtu 3 otsus jõustunud edasikaebetähtaja möödumise tõttu. Ringkonnakohus kontrollib maakohtu otsust vaidlustatud osas. Ringkonnakohus leiab apellatsioonkaebuse põhjal, et vaidlustatud osas on maakohus asja arutamisel rikkunud sedavõrd oluliselt menetluseõiguse normi, mis toob ilmselgelt kaasa vaidlustatud osas otsuse tühistamise apellatsioonimenetluses. Ringkonnakohus ei saa puudust ise kõrvaldada (TsMS § 646, § 656). Maakohus tegi lahendi, mille vormistamisel kasutas TsMS § 444 lg-s 3 kirjeldatud võimalust teha tagaseljaotsus kirjeldava ja põhjendava osata. Otsusele on lisatud vaid üksikud selgitused. Samas jättis maakohus tähelepanuta, et lihtsustus kirjeldava ja põhjendava osa otsusest väljajätmise kohta kehtib tagaseljaotsuse puhul vaid juhul, kui hagi rahuldatakse täielikult. Kui maakohus TsMS § 407 lg-st 1 juhindudes hagi põhjendatuse kontrollimisel leiab, et hagi ei ole täiel määral või üleüldse põhjendatud ning see tuleb rahuldada osaliselt või sootuks rahuldamata jätta, tuleb hagi aluseks olevaid asjaolusid kirjeldada ja otsust ka nõuetekohaselt põhjendada. Vaidlusalune otsus kirjeldatud nõudele ei vasta: kirjeldavat osa otsuses ei ole ja otsuse põgusad selgitused ei ole kvalifitseeritavad TsMS § 442 lg-s 8 kirjeldatud põhjendustena ning ei ole ka resolutsioonis vastu võetud otsustuste mahtu silmas pidades ammendavad. Eelnevalt kirjeldatud põhjusel tuleb maakohtu tagaseljaotsus vaidlustatud osas tühistada ja saata asi esimese astme kohtule uueks läbivaatamiseks. 6. Juhindudes TsMS § 173 lg-st 3 jätab kohus menetluskulude jaotuse esimese astme kohtu otsustada sõltuvalt asja lõpptulemusest. /allkirjastatud digitaalselt/ Ulvi Loonurm /allkirjastatud digitaalselt/ Meeli Kaur /allkirjastatud digitaalselt/ Mati Maksing 4