§-s 101 lg 1 sätestatud määras. Kostja seisukoht Kostja eel- ja kohtuistungile ei ilmunud, kohtukutse on talle teatavaks tehtud AET-i kaudu. Kostja vaidleb oma kirjalikus vastuses hagile vastu. Kostja väidab, et ta ei pruugi olla hageja isa. Kui tuvastatakse, et ta on hageja isa, ei ole ta nõus toetama last rahaliselt, vaid on nõus varustama teda vajalike asjadega. Kohtuotsuse põhjendus Kohus leiab, et hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele osaliselt.
lg 1 sätestab, et isaduse tuvastab kohus, kui käesoleva seaduse § 84 lõike 1 punkti 1 või 2 või § 86 kohaselt ei ole ühtki meest lapse isana kindlaks tehtud, samuti kui isadus on vaidlustatud käesoleva seaduse § 91 alusel ja kohus on tuvastanud, et laps ei põlvne mehest, kelle isadus vaidlustati.
lg 2 sätestab, et põlvnemise isast tuvastab kohus asjaolude alusel, mis võimaldavad eeldada, et laps põlvneb sellest isast.
lg 3 sätestab, et eostamisajaks loetakse ajavahemik kolmesajandast päevast kuni saja kaheksakümne esimese päevani enne lapse sündi. Kui on kindlaks tehtud, et laps on eostatud väljaspool eelmises lauses nimetatud ajavahemikku, siis loetakse eostamisajaks see ajavahemik. Eesti perekonnaseisuasutuses registreeritud sünni tõendist nr xxx-xxxx/xxx xx.xx.xxxx nähtub, et H J on sündinud xx.xx.xxxx xxxxxxxxx ning tema ema on S J. Sünniaktis isa kanne puudub. Sünd on registreeritud xxxxx Linnavalitsuses xx.xx.xxxx, dokumendi number xxx-xx-xxxx/xx. Ekspertiisiaktiga nr xxx-xxxxxx xx.xx.xxxx loeb kohus tuvastatuks, et kostja bioloogiline isadus hageja suhtes ei ole välistatud. Analüüsitud isikute DNA-profiilide võrdlemisel saadud isaduse indeks on 9,3x1011. Kostja saab 99,999999999% tõenäosusega olla hageja bioloogiline isa. Kohus leiab, et ekspertiisiaktiga leidis tõendamist, et kostja on hageja bioloogiline isa.
lg 1 kohaselt ülalpidamist on kohustatud andma täisealised esimese ja teise astme ülenejad ja alanejad sugulased.
Seega on kostja, kui hageja isa, kohustatud teda ülal pidama.
lg 1 sätestab, et ülalpidamise ulatus määratakse kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes.
lg 1 sätestab, et igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Kehtiva seadusandluse järgi on 2019.a 270 ja 2020.a 292 eurot ühe vanema kohustus tasuda elatist ühe lapse ülalpidamiseks. Kuna hageja palub välja mõista kostjalt elatise miinimummääras, siis hageja ei pea tõendama tema ülalpidamiseks tehtavaid kulutusi. Kostja on nõus varustama hagejat asjadega, kostja ei ole nõus hagejat toetama rahaliselt. Hageja esindaja väitel ei ole kostja siiani osalenud lapse kasvatamisel ega tema eest hoolitsemisel. Hageja ei ole viibinud kordagi kostja juures.
lg 2 sätestab, et alaealise lapse vanem täidab lapse ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamises. Lapsega koos elav vanem peab elatist kasutama lapse huvides. Kohus leiab, et kostja on kohustatud täitma hageja ülalpidamise kohustust hagejale elatise maksmise teel, kuna antud juhul on täidetud
lg 2 eeldused, s.o kostja ei ela lapsega koos ja ei osale lapse kasvatamises.
lg 2 sätestab, et kohus võib mõjuval põhjusel siiski vähendada elatist alla käesoleva seaduse § 101 lõikes 1 sätestatud määra. Mõjuvaks põhjuseks võib olla muu hulgas vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel käesoleva seaduse § 101 lõikes 1 sätestatud määras osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps. Hageja esindaja sõnul on kostjal kokku kolm alaealist last ning kostja netosissetuleku suurus on u 800 eurot kuus. Kohus leiab, et arvestades kostja sissetuleku suurust ja alaealiste laste arvu, tuleb kostjalt välja mõista 74,075% kehtivast poolest Eesti Vabariigi kehtestatud kuupalga alammäärast alates 16.12.2019, s.o hagi esitamisest, kuni hageja täisealisuseni. Hageja andis kohtuistungil nõusoleku kostjalt elatise väljamõistmiseks eeltoodud määras. Kostja on oma kirjalikus vastuses kinnitanud, et tal on kindel töökoht olemas.
Seega kohustub hageja esindaja kasutama elatist ainult hageja huvides. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine TsMS § 163 lg 1 sätestab, et hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. TsMS § 164 lg 11 sätestab, et põlvnemise tuvastamise hagi rahuldamise korral kannab menetluskulud kostja. Kohus võib jätta põlvnemise tuvastamise hagi rahuldamise korral kulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda, kui vastaspoole kulude väljamõistmine kostjalt oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik. Kohus leiab, et põlvnemise tuvastamise osas tuleb menetluskulud jätta kostja kanda, kuna kohus rahuldas hageja hagi kostja vastu põlvnemise tuvastamiseks. Hageja on tasunud ekspertiisikulud summas 171 eurot ning palub nimetatud summa kostjalt välja mõista. Kohus leiab, et taotlus on põhjendatud ja kostjalt tuleb välja mõista ekspertiisikulud summas 171 eurot hageja kasuks. Elatise väljamõistmise osas rahuldas kohus hagi 74,075% ulatuses. Seega tuleb jätta elatise väljamõistmise menetluskuludest 74,08% kostja ja 25,92% hageja kanda. Kohtunik: (allkirjastatud digitaalselt)
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.