Kohustada Aleksandr Serebrovskit täitma katseaja jooksul
lg 1 sätestatud kontrollnõudeid: 1) elada kohtu määratud alalises elukohas – xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx xxxxxxxxx 2) ilmuda kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel 1
lg 2 p 2, 21 alusel määrata Aleksandr Serebrovskile katseajaks järgmised kohustused: 1) mitte tarvitada alkoholi; 2) mitte omada või tarvitada narkootilisi või psühhotroopseid aineid.
lg 4 alusel kohustada Aleksandr Serebrovskit xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxoholi-ja narkosõltuvuse rehabilitatsiooniprogrammi. läbima Määrus Aleksandr Serebrovski suhtes kriminaalhoolduse teostamiseks saata täitmiseks Tallinna Vangla kriminaalhooldusosakonnale. Vabastada süüdimõistetu Aleksandr Serebrovski karistuse kandmiselt peale käesoleva kohtumääruse jõustumist. Sisse nõuda Aleksandr Serebrovskilt riigituludesse kaitsetasu 213 (kakssada kolmteist) eurot ja 12 senti vandeadvokaadi abi Merike Allikmäe poolt osutatud õigusabi eest. Menetluskulu hüvitis tuleb kanda 1 (üks) kuu jooksul kohtumääruse jõustumisest arvates Maksu- ja Tolliameti a/a-le (EE351010052031000004 SEB Pank, EE502200221014193355 Swedbank, EE401700017002872300 Luminor Bank), märkides viitenumbriks 99917700028295. Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale on õigus esitada Tartu Maakohtule kirjalik määruskaebus 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK Aleksandr Serebrovski on süüdi tunnistatud Harju Maakohtu 20.04.2017.a kohtuotsusega kriminaalasjas nr 1-17-2899
lg 2 p 2 järgi ja karistuseks mõistetud 3 aastat vangistust.
lg 2 alusel suurendati karistust Harju Maakohtu 29.08.2016 otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa 1 aasta 5 kuu 26 päeva võrra ning liitkaristuseks mõisteti Aleksandr Serebrovskile 4 aastat 5 kuud ja 26 päeva vangistust.
lg 1 alusel loeti eelvangistus karistusaja hulka ning mõistetud vangistuse alguseks loeti 01.03.
lg 2 p 2 kohaselt võib kohus tahtlikus esimese astme kuriteos süüdlase katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt kaks kolmandikku mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud. Käesolevaks ajaks on Aleksandr Serebrovski temale mõistetud karistusajast ära kandnud vähemalt kaks kolmandikku, kuid mitte vähem kui neli kuud. Seega esinevad formaalsed alused Aleksandr Serebrovski tingimisi vangistusest ennetähtaegseks vabastamiseks.
lg 4 järgi arvestab kohus tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, sealhulgas osalemist uue kuriteo toimepanemise riski vähendavates tegevustes või nõusolekut osaleda sellistes tegevustes käitumiskontrolli ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Aleksandr Serebrovskit on kriminaalkorras korduvalt karistatud ning vanglakaristust kannab ta neljandat korda. Käesolevat karistust kannab suures koguses narkootilise või psühhotroopse aine ebaseadusliku käitlemise eest. Kuritegude toimepanemist on soodustanud eesmärk saada majanduslikku kasu, kuid ka soov rahuldada oma sõltuvusvajadust. Võttes küll arvesse süüdimõistetu varasemat elukäiku, pöörab kohus enam tähelepanu Aleksandr Serebrovski käitumisele praeguse karistuse kandmise ajal ja tagajärgedele, mida ennetähtaegne vabanemine võib kaasa tuua. Kohtupraktikas omaksvõetud seisukoha järgi on vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise peamine sisuline eeldus prognoos, et isik käitub edaspidi õiguskuulekalt.
lg 4 kohaselt on kõnealuse prognoosi aluseks hinnang sellele, kuidas isik ennast karistuse kandmise ajal on ülal pidanud ja kas ta on täitnud individuaalses täitmiskavas ette nähtud eesmärgid (Riigikohtu 07.03.2019 määrus kriminaalasjas nr 1-09-14104 p 21). Süüdimõistetu on vangistuse jooksul läbinud sotsiaalprogrammid „12 sammu“, „Tagasilanguse ennetamine“ ja „Eluviisitreening“, täitnud sõltuvusainete töövihiku ja õppinud eesti keelt. Ta on töötanud nii vangla majandustöödel kui ka avavangla viibides AS Eesti Keskkonnateenustes. Kinnipeetaval on üks noomitus võõras kambris viibimise eest. Vangla 3
Samaks tähtajaks peab kohus põhjendatuks allutada süüdimõistetu ka
Selleks, et vähendada uute kuritegude toimepanemise riske ja soodustada rehabilitatsiooniprogrammi läbimist, tuleb talle katseajaks
lg 2 p 2 alusel määrata täiendav kohustus mitte tarvitada alkoholi ning
lg 2 p 21 alusel mitte omada või tarvitada narkootilisi või psühhotroopseid aineid.
lg 4 alusel määrab kohus Aleksandr Serebrovskile kohustuse läbida xxxxxxxxxxxxxxxxxx alkoholi-ja narkosõltuvuse rehabilitatsiooniprogrammi. Menetluskulud Aleksandr Serebrovski tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise taotluse läbivaatamisel võttis kaitsjana 23.03.2020.a kohtuistungist määratud korras osa vandeadvokaadi abi Merike Allikmäe. Kaitsja esitas kohtule taotluse riigi õigusabi tasu suuruse ja riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatuse kindlaksmääramiseks, milles palus välja mõista riigi õigusabi tasu koos käibemaksuga summas 213,12 eurot. Kohus leiab, et esitatud taotlus on põhjendanud ja kinnitas pealdisega taotlusele riigi õigusabi osutamise eest väljamaksmisele kuuluvaks summaks 213,12 eurot. Määratud kaitsjale makstud tasu on KrMS § 175 lg 1 p 4 kohaselt menetluskulu, mille hüvitab tulenevalt KrMS § 180 lg 1 süüdimõistetu. Seega tuleb Aleksandr Serebrovskilt riigituludesse sisse nõuda kaitsetasu määratud korras osutatud õigusabi eest vastavalt kehtivatele määradele. Määruse tegemisel juhindus kohus KrMS § 426 lg 1, § 432 lg 3. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.