) § 102 lg 1 ja § 103 lg 1 p-de 1-2 alusel täielikult vabastada. Kostja põhjendused Viljandi Linnavalitsus ei ole õigustmõistev organ, vaid täitevorgan ning teostab oma seadustest tulenevaid kohustusi enda jaoks mõistlikumal viisil ning tõenditele tuginedes, vältimaks maksumaksjate raha ebaotstarbekat kulutamist. Hagejate sissetulekud on piisavad tasumaks kahepeale 60% kostja hoolduskuludest puudujäävat osa. Ülejäänu tasub Viljandi Linnavalitsus. Puuduvad tõendid, millele tuginedes saaks Viljandi Linnavalitsus teisiti otsustada. Viljandi Linnavalitsuse otsuse tegemise ajal oli puudujääv osa 100 euro ringis kuus (juuni 2018 97,98 eurot ja juuli 2018 109,84 eurot). K.K.ja A.K.osalus isa hoolduskulude tasumisel ei kahjusta nende tavapärast ülalpidamist ega elukorraldust. Kostja taotleb jätta hagiavaldus täies ulatuses rahuldamata. Kohtu põhjendused Käesolevas tsiviilasjas esitatud hagejate nõude nende täielikuks ülalpidamiskohustusest vabastamiseks jätab kohus rahuldamata. 2
kohaselt on ülalpidamist kohustatud andma täisealised esimese ja teise astme ülenejad ja alanejad sugulased.
p 3 kohaselt on ülalpidamist õigustatud saama abivajav alaneja või üleneja sugulane, kes ei ole võimeline ennast ise ülal pidama. Hagejad on kohustatud kostjat ülal pidama. Kostja esindaja on esitanud asjaolu, mille kohaselt on kostjal abivajadus (tl 39), kuivõrd kostja eestkostja on paigutanud kostja hoolekandeasutusse, kus kostja viibib käesoleva ajani. Vaidluse all ei ole ka asjaolu, mille kohaselt kostja ei ole võimeline iseseisvalt kõiki oma ülalpidamisega seotud kulusid kandma, sest kostja igakuine sissetulek ei kata tema kohatasu. Kostja eestkostja kui kohaliku omavalitsuse omavalitsusasutus on osaliselt rahastanud kostjale hoolekandeteenuse osutamist. Kostja eestkostjal on õigus pöörduda ülalpidamist andma kohustatud isikute poole, et need hüvitaks teenuse osutamiseks selle osa, milleks nad on kohustatud, arvestades hoolekandeteenuse saaja ehk kostja enda omaosalust teenuse eest tasumisel (Riigikohtu 17. juuni 2015. a. otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-67-15 p 14). Kostja eestkostjal on seetõttu ülapidamiskohustusest tulenevalt hoolekandeteenuse tasu hüvitamise nõue hagejate vastu.
lg 1 järgi võib kohus kohustatud isiku ülalpidamiskohustuse täitmisest vabastada või täitmist ajaliselt piirata või elatise suurust vähendada, kui kohustuse täitmist on äärmiselt ebaõiglane nõuda, eelkõige kui ülalpidamist saama õigustatud isiku abivajadus on tekkinud tema enda ebamõistliku käitumise tagajärjel (p 1); õigustatud isik on jämedalt rikkunud oma ülalpidamiskohustust ülalpidamiskohustuslase vastu (p 2) või õigustatud isik on süüdi tahtlikus kuriteos ülalpidamist andma kohustatud isiku või tema lähikondse suhtes (p 3). Esimesena tuginevad hagejad alusele, mille kohaselt hagejad tuleb vabastada ülalpidamiskohustusest täielikult, sest neilt on ülalpidamiskohustuse täitmist äärmiselt ebaõiglane nõuda, sest kostja abivajadus on tekkinud tema enda ebamõistliku käitumise tagajärjel. Kohus leiab, et
lg 1 p-s 1 sätestatud alus ei ole hagi rahuldamiseks piisav, sest kostja abivajadus ei ole selgelt ja mööndusteta mõistetavalt tekkinud kostja enda ebamõistliku käitumise tagajärjel. Kostja vanuses inimesed on eas, mille puhul abivajadust saab eeldada. Vastavate meditsiiniliste näidustuste ja sotsiaalselt ebaturvaliste olukordade tekkimisel on vajalik (sotsiaal-)abi tekkinud abivajaduse katmiseks ühiskonnas elementaarne. Kostja poolt pikaajaline alkoholi tarvitamine ei ole vastuvaidlematult ja tõsikindlalt käesoleva olukorra st kostja abivajaduse tekkepõhjuseks. Tunnistaja S S ütluste sisuks olev kostjapoolne lähisuhtevägivald hagejate ema A K suhtes ei too kaasa hagi rahuldamist. A K tunnistajana ütlusi andes kinnitas S S poolt kohtule avaldatut. Sama saab järeldada A K ja G R poolt kirjalikult avaldatust (tl 13-14). Ka hagejate vande all antud seletused kinnitavad, et kostja kasutas nende ema suhtes vägivalda. Kostja käitumine enda perekonna suhtes oli kindlasti ebapiisav, et lugeda seda pereväärtusi hoidvaks. Kõrvalsuhe, alkoholi tarbimine, vägivald lähedaste vastu tingis lõppkokkuvõttes olukorra, kus kostja ja hagejate ema abielu lahutati 14.03.1990. Siiski pole eelnimetatud etteheited kostjale sellised, mis tooksid kaasa hagi rahuldamise. Mitu aastakümmet varem toimunud sündmusi ei hinnata tänaste väärtushinnangute kohaselt põhjusel, et erinevate poolte arusaamine ja mälestused võivad olla ajaga muutunud. 3 Kostja vande all antud seletuse (tl 52 pöördel) kohaselt lõi ta oma laste ema harva. Ilmselt pisendab kostja enda osa ja süüd abikaasana, kes käitus mitmes mõttes ebaõigesti. Samas ei ole kostja vägivald hagejate ema suhtes hagi rahuldamist kaasa toov, sest sellel puudub otsene seos tõendamisesemega. Teisena tuginevad hagejad alusele, mille kohaselt nad tuleb vabastada ülalpidamiskohustusest täielikult, sest neilt on ülalpidamiskohustuse täitmist äärmiselt ebaõiglane nõuda, sest kostja on jämedalt rikkunud oma ülalpidamiskohustust hagejate vastu. Ka see alus ei leidnud kohtulikul uurimisel kinnitust. Kostja osales perekonnaelus ja laste ülalpidamises enne perekonna juurest lahkumist aastaid. Ka pärast kostja abielu lahutamist toimis kostja ja hagejate vaheline suhtlus määral, mis välistab selle katkenuks lugemise. Ülalpidamiskohustus ei ole samastatav isikuhoolduse teostamisega (sh nn kasvatamiskohustusega). Hagejad käisid kostja juures pärast viimase perekonna juurest lahkukolimist aeg-ajalt, mh raha küsimas (tl 53 pöördel – „mõnikord andis ta nt 25 krooni“). Ka tunnistaja A K ütlustest (tl 51 pöördel) saab järeldada, et hoolimata muudest asjaoludest kostja siiski osales laste ülalpidamises. Kolmandana tuginevad hagejad alusele, mille kohaselt hagejad tuleb vabastada ülalpidamiskohustusest täielikult, sest hagejate muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades ei ole nad võimelised andma kostjale ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist.
lg 1 kohaselt isik vabaneb ülalpidamiskohustusest selles ulatuses, milles ta ei ole tema muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades võimeline andma teisele isikule ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist.
lg 1 kohaselt eelistatakse juhul, kui ülalpidamist saama õigustatud isikuid on mitu ja ülalpidamiskohustuslane ei ole võimeline neile kõigile ülalpidamist andma, alaealist last teistele lastele, lapsi kaugema astme alanejatele sugulastele, alanejat sugulast ülenejale sugulasele ning ülenejate sugulaste puhul lähema astme sugulast kaugema astme sugulasele. Hagejatelt on õigustatud ülalpidamist saama esmajärjekorras nende alanejad sugulased, hagejate lapsed. Samas võimaldab mõlema hageja varaline seisund ka kostja suhtes ülalpidamiskohustuse täitmist kostja esindaja poolt esitatud asjaoludel. Seega hagejate täielik ülalpidamiskohustusest vabastamine ei ole põhjendatud. Kohus tugineb hagejate poolt esitatud andmetele (tl 61-62, samuti tl 19-28, 34-81), millest nähtuvalt muude ettenägematute kuludena nimetatud summad on oluliselt suuremad, kui kostja esindaja poolt nimetatud kostja hoolduskulude puudujäävast osast ühele hagejale langev osa (tl 38). Nimetatud ettenägematute kulude osaline mittekandmine ei ole möödapääsmatu olukorras, kus üleneja sugulane so kostja on abivajadusega. Kuivõrd kostja ei ole võimeline iseseisvalt kõiki oma ülalpidamisega seotud kulusid kandma, siis puudub alus otsustada erinevalt kostja esindaja poolt kohtule avaldatust (tl 37-38, 90) ja õige on kostja esindaja seisukoht, mille kohaselt hagejad on suutelised tasuma mõlemad võrdselt 30% (tl 16, 17) kostja hoolduskuludest puudujääva osa eest. Kostja esindaja on selgitanud nimetatud seisukoha kujunemist (tl 47). 4 Menetluskulude jaotus Kostja ei ole menetluskulusid esitanud. Vastavalt esitatud menetluskulude nimekirjale on hagejad palunud välja mõista kostjalt menetluskuludena 3272,88 eurot, mille koosseisus on mh riigilõiv 300 eurot. Kostja esindaja vastuväiteid menetluskulude esitanud ei ole. Arvestades asja keerukuse astet on põhjendatud hagejate õigusabi tunni hind 120 eurot. Õigusdokumentide koostamisega seoses peab kohus põhjendatult kulutatud ajaks 10 tundi Kohtuistungitest osavõtuga seoses peab kohus põhjendatult kulutatud ajaks kokku 5 tundi ja istungiteks ettevalmistus 1 tund. Samuti peab kohus põhjendatuks hagejate lepingulise esindaja sõidukulusid kokku on 37,40 eurot. Menetluskuludena ei arvesta kohus hagejate lepingulise esindaja sõidule kulunud aega (tl 84), e-kirjavahetusega seotud toiminguid ja telefonikõnesid. Hagejate lepingulise esindaja põhjendatud ja vajalikus ulatuses kulud kokku on 1957,40 eurot. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Menetluskulud tuleb jätta solidaarselt hagejate kanda. (allkirjastatud digitaalselt) Kalev Kuningas Kohtunik 5
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.