2-19-17787/39

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Üllar Roostoja, Kersti Kerstna-Vaks, Triin Uusen-Nacke Määruse tegemise koht ja aeg Tartu,

1. veebruar 2020 Tsiviilasja number 2-19-17787 Tsiviilasi M.R.e hagi A.A. vastu elatise vähendamiseks Vaidlustatud kohtulahend Tartu Maakohtu
2. jaanuari
3. a määrus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik A.A. määruskaebus Kohtuistungi toimumise aeg Kirjalik menetlus Menetlusosalised ja nende Määruskaebuse esitaja: A.A. XXXXXXXXXXXX), seaduslik esindaja A.R. esindajad (isikukood Vastustaja: M.R. (isikukood XXXXXXXXXXXX) RESOLUTSIOON
4. Rahuldada A.A. määruskaebus.
5. Tühistada Tartu Maakohtu
6. jaanuari
7. a määrus ja saata tsiviilasi läbivaatamiseks maakohtule. Edasikaebamise kord Menetlusosalisel on õigus esitada määruskaebus Riigikohtule 15 päeva jooksul alates käesoleva määruse kättetoimetamisest. Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel määruskaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. ASJAOLUD
8. M.R. (hageja) esitas
9. novembril
10. a Tartu Maakohtule hagi A.A. (kostja) vastu elatise vähendamiseks. Hageja palub vähendada hagejalt kostja kasuks väljamõistetud elatist 80 euroni kuus kuni kostja täisealiseks saamiseni. Hagiavalduse kohaselt kinnitati Tartu Maakohtu
11. novembri
12. a kohtumäärusega tsiviilasjas nr 2-12-38818 kompromiss, mille punkti 1.2 kohaselt tasub hageja kostjale alates
13. maist 2013 elatist kuni kostja täisealiseks saamiseni perekonnaseaduse § 101 lõikes 1 sätestatud määras. Hagejal on
14. oktoobri 2019 seisuga tekkinud kostja ees elatise võlgnevus 16 351 eurot 28 senti, kuna hageja ei ole suuteline oma ülalpidamiskohustust täitma. Hagejal oli
15. jaanuaril
16. a peaajuinfarkt. Hageja taastumise kestus ja määr on teadmata. Hagejal tuvastati Eesti Töötukassa poolt osaline töövõime esialgu üheks aastaks alates
17. märtsist 2019 kuni
18. märtsini
19. Hagejale määrati töövõime toetus 7 eurot 25 senti kalendripäeva eest, mis teeb umbes 235 kuni 250 eurot kuus. Pärast toetuse arestimist jääb hagejale sellest umbes 150 eurot. Hageja on füüsilisest isikust ettevõtja. Hageja saab tulu sõltuvalt sellest, kuidas tööd jagub ning kuidas hageja on tervise tõttu suuteline tööd tegema. Hagejal puudub hetkel ettevõtlusest saadav tulu. Hagejal on alates
20. detsembrist 2019 lepinguline töökoht. Hageja töötasu on 660 eurot (bruto). Hagejal ei ole kinnisvara, väärtpabereid, sõidukeid ega muid väärtuslikke esemeid. Hageja isiklikud kulud on toidukulu 160 eurot, tervishoiukulu 30-35 eurot, hügieenivahendid 8 eurot, transpordikulu 25 eurot, riided 7 eurot ning sidekulu 20 eurot. Hageja on sõlminud maksegraafiku elatise tasumiseks kogusummas 300 eurot kuus. Maksegraafik sisaldab elatist 270 eurot kuus ja elatise võlga 30 eurot kuus. Hagejal on võlgnevus kohtutäitur Reet Rosenthal ees 323 eurot 15 senti. Hageja kohustub selle graafiku alusel tasuma 100 eurot kuus. Hageja osa kommunaalteenustes on 84 eurot 50 senti. Hageja osa hagejaga kooselava alaealise lapse kuludest on 109 eurot. Hagejalt elatise väljamõistmine kahjustab seega hageja kui ka hageja teiste alaealiste laste ülalpidamist. Kostja vanemate varaline seisund ei ole võrdne. Hageja sissetulek on 150 eurot kuus ja töötasu 660 eurot (bruto). Kostja ema sissetulek on keskmiselt 1000 eurot kuus (neto). Vanemate erineva sissetuleku ja varalise seisundi korral peab kumbki vanem osalema lapse ülalpidamises vastavalt vanemate sissetulekute ja varalise seisundi proportsioonile. Kostjale makstav igakuine lapsetoetus 60 eurot katab osa kostja vajadusest. Toetuse maksmine on mõjuv põhjus, mis annab aluse mõista hagejalt elatise välja alla miinimummäära. Hageja on leiab, elatise vähendamise hagi esitamine on lubatav, kuna hageja varaline olukord on muutunud. Arvestades hageja tervislikku seisundit ja asjaolu, et peres on ülalpidamisel veel alaealine laps, on elatise vähendamine alla elatusmiinimumi põhjendatud.
21. Kostja vastuse kohaselt on kostja nõus alandama hagejalt kostja kasuks välja mõistetud elatist kuni 180 euroni kuus. Kostja palub jätta menetluskulud hageja kanda. Kostja leiab, et elatise vähendamine hageja poolt soovitud summas ei ole õiglane. Kostja kulud ei ole aastatega vähenenud. Kostja kulud on transport 100 eurot, söök 250 eurot, riided 100 eurot, mobiilsideteenus 10 eurot, hügieen 10 eurot, ravimid 20 eurot ja muud kulud, nagu õppevahendid, õppekäigud, kultuuriüritused, kooli pildistamised, jõulu- ja õpetajate kingipakid, 2 50 eurot, kokku 540 eurot. Hageja ei maksa kõigile oma lastele elatist. Hagejal on osade laste kohta teised kokkulepped. Hageja ei ole teinud pingutusi, et minna tööle ja hakata maksma elatist. Hageja väide, et ta ei leia tööd, on kahtlane. Töövõimetus ei ole ka põhjuseks, kuna hageja ei maksnud juba enne töövõimetust elatist. Kostja kohtub hagejaga ainult vanavanemate juures. Kostja ei käi hageja juures.
22. Pooled sõlmisid
23. jaanuaril
24. a istungil kompromissi. MAAKOHTU SEISUKOHT
25. Tartu Maakohus kinnitas
26. jaanuari
27. a määrusega hageja ja kostja vahel sõlmitud kompromiss alljärgnevas: 1.
28. M.R. maksab alates
29. novembrist 2019 A.A.le elatist 180 eurot kuus. Elatist tuleb tasuda kuni lapse täisealiseks saamiseni; 1.
30. M.R. kinnitab, et teavitab töökoha vahetusest A.R.t; 1.
31. M.R. maksab lapse elatise võlga kuni lapse täisealiseks saamiseni või kuni majandusliku olukorra paranemiseni võimalusel; 1.
32. Kui M.R. on maksnud alates
33. novembrist 2019 elatist rohkem kui 180 eurot kuus, arvestatakse enammakstud summa elatise võla katteks. Tartu Maakohus lõpetas tsiviilasja menetluse ja jättis menetluskulud poolte endi kanda. Kohus leidis, et kompromiss ei ole vastuolus heade kommetega ega seadusega ega riku olulist avalikku huvi. Kompromissi on võimalik täita. Kohus selgitas kompromissi p 1.3 kohta, et poolte soov oli see, et hageja asub elatise võlga kustutama siis, kui kostja saab täisealiseks või kui hageja majanduslik olukord seda võimaldab. Pooled said aru, et hagejal ei ole praeguse sissetuleku juures võimalik lisaks kokku lepitud elatisele elatise võlga tasuda. MÄÄRUSKAEBUS
34. Kostja esitas määruskaebuse. Kostja soovib kompromissi vaidlustada, kuna istungil sõnastatud kompromiss ei saanud nii nagu kostja aru sai. Kostja ei soovinud, et hageja ei ole kohustatud maksma elatise võlga kuni kostja täisealiseks saamiseni. Kostja soovib, et hageja maksaks elatise võlga. Kompromissi järgi on elatisvõla maksmine lükatud kaugele tulevikku, kuigi hageja majanduslik olukord võimaldaks seda maksta varem. Kostja soovib, et hageja tasuks elatist 180 eurot kuus ning elatise võlga 100 eurot kuus või võimalusel rohkem. VASTUSTAJA SEISUKOHT
35. Hageja palub jätta määruskaebus rahuldamata. Hageja leiab, et kostjale ei saanud kompromissis midagi segaseks jääda, sest kohtunik küsis korduvalt mõlemalt poolelt ja selgitas piisavalt kompromissi sisu. Istungi helisalvestise kohaselt said hageja ja kostja aru, mis kompromissiga nad nõustusid ja millele alla kirjutavad. Kohus selgitas, et menetlusosalistel on õigus esitada taotlus protokolli parandamiseks kolme tööpäeva jooksul alates protokolli allkirjastamisest. Protokolli parandusi ei tehtud. Kohus on kompromissi punkti 1.3 määruse põhjendavas osas täpsustanud ning märkinud, et poolte soov oli see, et hageja asub elatise võlga kustutama siis, kui laps saab täisealiseks või kui hageja majanduslik olukord seda võimaldab. Pooled said aru, et hagejal ei ole praeguse sissetuleku juures võimalik lisaks kokku lepitud elatisele elatise võlga tasuda. Hageja saab maksta seadusega ettenähtud elatist vastavalt kompromissile 180 eurot. Kostja nõudmine 300 eurot ei ole jätkusuutlik ega võimalda hagejal säilitada minimaalselt vajalikku 3 inimväärset elustandardit. Kui hagejale enam töövõimetoetust ei maksta, ei ole hagejal pärast graafikujärgset elatisraha maksmist vahendeid, et oma teist last üleval pidada. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
36. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebus tuleb rahuldada. Maakohtu määrus tuleb menetlusõiguse normi olulise rikkumise tõttu tühistada. Tsiviilasi tuleb saata maakohtule läbivaatamiseks (TsMS § 659, § 657 lg 1 p 3). Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 430 lg 1 järgi kompromissi tingimused. Kompromissi kinnitamise määrus on TsMS § 432 ja täitemenetluse seadustiku (TMS) § 2 lg 1 p 1 järgi täitedokument. Täitemenetluse formaliseerituse põhimõttest tulenevalt on täitemenetluses võimalik täita üksnes kohtumäärust, mille resolutsioon on selge. Kompromissi kinnitamise määruse resolutsioon, sh selles märgitud kompromissi tingimused, peavad eeltoodust tulenevalt ning TsMS § 463 lg 2 ja § 442 lg 5 järgi seega olema selged ja määruse muu tekstita täidetavad. Maakohtu määruse resolutsiooni p 1.3 järgi kohustub hageja maksma lapse elatise võlga kuni lapse täisealiseks saamiseni või kuni majandusliku olukorra paranemiseni võimalusel. Maakohtu määruse resolutsiooni punkti 1.3 sõnastusest ei ole selgelt aru saada, millist elatise võlga on mõeldud, so kas
37. novembri
38. a või kompromissi kinnitamise seisuga sissenõutavaks muutunud elatise võlga või ka pärast kompromissi kinnitamist tekkida võivat elatise võlga. Maakohtu määruse resolutsiooni punkti 1.3 sõnastusest ei ole selgelt aru saada, millistel tingimustel on hageja kohustatud elatise võlga tasuma, so kas hageja kohustub maksma elatise võlga kuni lapse täisealiseks saamiseni võimalusel või alternatiivselt kuni majandusliku olukorra paranemiseni võimalusel. Kuna määruse resolutsiooni punktis 1.3 on nimetatud sündmused on märgitud alternatiivsetena, on võimalik määrusest aru saada muuhulgas nii, et hagejal on ka pärast kostja täisealiseks saamist võimalik maksta elatise võlga kuni majandusliku olukorra paranemiseni võimalusel. Maakohtu määruse resolutsiooni punkti 1.3 sõnastusest ei ole lisaks aru saada, mida on mõeldud sõna „võimalusel“ all. Maakohus on määruse põhjendavas osas küll selgitanud resolutsiooni p 1.3 aluseks olnud poolte tahteavaldusi. Samas saab maakohtu määruse kui täitedokumendi täitmisel täitemenetluse formaliseerituse põhimõttest tulenevalt tugineda üksnes maakohtu määruse resolutsioonile, mitte määruses põhjendustes märgitud selgitustele või istungil poolte poolt väljendatud seisukohtadele. Kohtutäituril ei ole täitemenetluse formaliseerituse põhimõttest tulenevalt ka võimalik välja selgitada, millal on hageja majanduslik olukord niivõrd paranenud, et hagejal tekiks kohustus elatise võlga tasuma hakata. Ringkonnakohus leiab sellest tulenevalt, et maakohtu määruse resolutsioon ei ole selge ega täidetav ilma määruse muu tekstita ega vasta sellest tulenevalt TsMS § 463 lg 2 ja § 442 lg 5 sätestatud nõuetele. Põhjendamatu ja menetlusõiguse üldpõhimõtteid rikkuv on maakohtu poolne täiendav teatis, mille kohaselt on vajadusel võimalik pooltel esitada hagi TsMS § 368 lg 2 alusel, et selgitada täitedokumendi sisu. Ringkonnakohus märgib lisaks, et menetluses on esitatud elatise vähendamise nõue. Maakohtu poolt kinnitatud kompromissist ei ole võimalik aru saada, et kompromissi p-s 1.
39. vähendatakse tsiviilasjas nr 2-12-38818 sõlmitud kompromissiga kokkulepitud elatist. Nimetatu peab aga nähtuma selgelt pooltevahelisest uuest kompromissist. 4 Pooled ei ole esitanud elatise tasumise kohta selget kokkulepet. Ringkonnakohtul ei ole seega võimalik kompromissi sõnastust vastavalt poolte tahtele täpsustada ja ise selget kompromissi kinnitada. Ringkonnakohus saadab asja seega maakohtule läbivaatamiseks. Menetluskulude jaotuse ja rahalise suuruse määrab TsMS § 173 lg 1 ja 3 ning § 174 lg 1 ja 2 järgi kindlaks maakohus lõpplahendis. /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ Üllar Roostoja Kersti Kerstna-Vaks Triin Uusen-Nacke 5