← Eesti

2-19-18739/21

Obsah (9)§ 659§ 657§ 463§ 442§ 356§ 172§ 171§ 174§ 696

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Mati Maksing, Gaida Kivinurm ja Ulvi Loonurm Määruse tegemise aeg ja koht 14. veebruar 2020, Tallinn Tsiviilasja number 2-19-18739 Tsiviilasi UF

) § 172 lg 10 alusel kohtutäituri kanda. 9.

  1. Maakohus tuvastas, et võlgnik taotles oma kaebuses vaidlusaluse täitemenetluse peatamist tsiviilasjana nr 2-19-14301 peetava kohtuvaidluse lõpuni. Kohtutäitur tühistas
  2. oktoobri 2019 otsusega vaidlusaluses täiteasjas nõude tagatiseks oleva võlgnikule kuuluva Hõralaiu kinnistu enampakkumise ja otsustas vaadata võlgniku
  3. oktoobri 2019 kaebuse läbi sissenõudja osavõtul hiljemalt
  4. novembril
  5. Kuivõrd võlgnik taotles
  6. oktoobri 2019 kaebuses täitemenetluse peatamist, puudus kohtutäituril alus enampakkumise tühistamiseks. Kohtutäituri
  7. oktoobri 2019 otsuse põhjendustest ei nähtu ka, et enampakkumine on tühistanud lähtuvalt TMS § 97 lg-st 1¹. Puudub viide, et täiturile oleks tasutud raha, mis on vajalik sissenõudja nõude rahuldamiseks ja täitekulude katteks. Samuti ei nähtu otsusest asjaolud, millest tulenevalt toob sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi menetlemine kaasa enampakkumise tühistamise. Eeltoodud põhjendustel tuleb kohtutäituri
  8. oktoobri 2019 otsus tühistada osas, millega tühistati Hõralaiu kinnistu enampakkumine. 9.
  9. Võlgniku kaebuse läbivaatamiseks aja määramine on kooskõlas TMS § 217 lg-ga 3, mistõttu puudub alus nimetatud osas kohtutäituri otsuse tühistamiseks. 9.
  10. Kohtutäituri
  11. novembri 2019 otsus tuleb samuti tühistada, kuna see on motiveerimata. Otsusest ei selgu, kas kohtutäitur peab TMS § 84 lg 3 sätete rikkumist oluliseks enampakkumise tingimuse rikkumiseks ja kui peab, siis millisel põhjendusel, või on enampakkumise tühistamise alus mõni muu rikkumine. Kohtutäitur ei viidanud materiaalõiguse normile, mille sisustamisel on kohtutäitur lähtunud kaalutlusõigusest, mis annaks kohtutäiturile aluse enampakkumise tühistamiseks motiivil, et kohtu menetluses on sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi. TMS § 97 lg-st 1¹ ei tulene, et enampakkumise saaks tühistada kui võlgnik ja sissenõudja esitavad täitemenetluse käigus erinevad hinnangud kinnistu turuväärtuse kohta. 9.
  12. Puudub vajadus kohustada kohtutäiturit läbi vaatama sissenõudja
  13. oktoobri 2019 kaebust osas, milles vaidlustatakse enampakkumise tühistamine, kuna maakohus selles osas kohtutäituri otsused tühistas. Küll aga tuleb kohtutäituril vaadata läbi sissenõudja kaebus osas, mis puudutab enampakkumise akti koostamist ja pakkumise parimaks tunnistamist. 9.
  14. Sissenõudja vaidlustas
  15. oktoobri 2019 kaebuse p-s 1 enampakkumise läbiviimise tühistamise, seega on sissenõudja nõude osas läbitud kohtueelne menetlus. 3

(6)MÄÄRUSKAEBUSED
  1. Kohtutäitur esitas
  2. jaanuaril 2020 määruskaebuse, milles palub vaidlustatud määruse tühistada osas, millega maakohus: tühistas kohtutäituri
  3. oktoobri 2019 otsuse osas, millega kohtutäitur tühistas Hõralaiu kinnistu enampakkumise; - tühistas kohtutäituri
  4. novembri 2019 otsuse osas, millega kohtutäitur jättis rahuldamata sissenõudja kaebuse, millega vaidlustati kohtutäituri
  5. oktoobri 2019 otsusega tühistatud enampakkumine; - kohustati kohtutäiturit uuesti läbi vaatama sissenõudja
  6. oktoobri 2019 kaebus osas, mis puudutab enampakkumise akti koostamist ja pakkumise parimaks tunnistamist, ning selle kohta otsust tegema; - jättis menetluskulud kohtutäituri kanda. Kaebuse väited on kokkuvõtvalt järgmised: - - - - sissenõudja enampakkumise läbiviimise tühistamise nõue ei ole läbinud TMS § 217 kohast kohtueelset menetlust. Sissenõudja ei esitanud kohtutäiturile nõuet enampakkumise tühistamise otsuse tühistamiseks. Nähtuvalt
  7. oktoobri 2019 kaebusest esitas sissenõudja kaks nõuet: jätkata täitemenetlust ning koostada enampakkumise akt ja tunnistada parimaks pakkumiseks hinnalt kõrgeim pakkumine; kohtutäitur ei lahendanud
  8. oktoobri 2019 otsusega võlgniku kaebust ega selles sisalduvat taotlust, vaid tegi otsuse võlgniku kaebusest ja lisatud tõendist saadud informatsiooni põhjal kaalutlusõiguse alusel, silmas pidades enampakkumises mõlema poole õigusi, huve ja endapoolset õigusrikkumist; kuivõrd oluliselt on rikutud enampakkumise tingimusi, ei ole võimalik koostada enampakkumise akti ega kuuluta välja hinnalt kõrgeimat enampakkumise tulemit; täitemenetlus täiteasjas on kohtutäituri
  9. novembri 2019 otsusega peatatud, mistõttu kohtutäitur ei saa teha peatatud täitemenetluses toiminguid; osalise nõude rahuldamise tõttu tuleb jaotada menetluskulud osaliselt. Lisaks tuleb menetluskulude jaotamisel silmas pidada, et maakohus jättis sissenõudja nõude kohtutäituri
  10. oktoobri 2019 otsuse õigusvastasuse tuvastamiseks menetlusse võtmata.
  11. Võlgnik esitas
  12. jaanuaril 2020 määruskaebuse, milles palub vaidlustatud määruse tühistada eespool p-s 10 märgitud kaebuse taotlustest kolme esimese osas. Ühtlasi esitas võlgnik taotluse menetluse peatamiseks kuni tsiviilasjas nr 2-19-14301 jõustunud lahendi saabumiseni. Menetluskulud palub võlgnik panna sissenõudja kanda. Kaebuse väited on järgmised: - - maakohus ei arvestanud kohtutäituri sisulisi kaalutlusi enampakkumise tühistamisel, vaid leidis põhjendamatult, et TMS § 97 lg 1¹ alusel ei saanud enampakkumist tühistada. TMS § 97 lg 1¹ näol ei ole tegemist imperatiivse normiga ning kohtutäituril tuligi kaaluda milliseid toiminguid teha ja mida on otstarbekas ette võtta, arvestades kõigi menetlusosaliste õiguste tasakaalu; alusetu ja põhjendamata on kohtutäituri kohustamine sissenõudja
  13. oktoobri 2019 kaebuse uueks läbivaatamiseks osas, mis puudutab enampakkumise akti koostamist ja pakkumise parimaks tunnistamist ning selle kohta otsust tegema. Maakohus ei andnud mingisugust hinnangut TMS § 91 lg 4 kohaldamisele kohtutäituri esiletoodud asjaolusid arvestades ning rahuldas sissenõudja taotluse ilma teiste menetlusosaliste positsioone ja seisukohti arvesse võtmata. 4
(6)MENETLUSE EDASINE KÄIK
  1. Maakohus võttis määruskaebused menetlusse ja andis menetlusosalistele tähtaja neile vastamiseks. Sissenõudja vaidles kaebustele vastu. Kohtutäitur nõustus võlgniku kaebusega. Võlgnik kohtutäituri kaebuse osas seisukohta ei esitanud. Maakohus määruskaebusi ei rahuldanud ja edastas need lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule, kuhu tsiviilasja toimik saabus
  2. jaanuaril
  3. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
  4. Ringkonnakohus leiab, et vaidlustatud määrus on lõppjärelduses õige ja selle resolutsioon tuleb jätta muutmata.

§ 659

kaudu kohalduva

§ 657lg 1 p 2¹ alusel täiendab ringkonnakohus vaidlustatud määruse põhjendusi.

Määruskaebused jäävad rahuldamata. Kohtutäitur kannab enda kaebusega seonduvad menetluskulud ja võlgnik seoses enda kaebusega. 14.

§ 463

lg 2 kaudu kohalduva

§ 442

lg 5 alusel lahendab ringkonnakohus esmalt võlgniku taotluse peatada tsiviilasja menetlus. Sellise taotluse võib lahendada ka asjas tehtava lõpplahendiga (vt nt Riigikohtu

  1. mai 2017 otsus tsiviilasjas nr 3‑2‑1‑41‑17, p 10;
  2. mai 2019 otsus tsiviilasjas nr 2-17-8142, p 18). Ringkonnakohus jätab võlgniku taotluse rahuldamata. Täidetud ei ole

§ 356lg-s 1 sätestatud tingimused menetluse peatamiseks.

Praegusel juhul ei ole kohtutäituri otsuste vaidlustamine puutumuses sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi eseme ega selles asjas tuvastatava õigussuhtega. Seega ei ole menetluse peatamine põhjendatud, kuna käesoleva asja lahendamine ei sõltu tsiviilasja nr 2-19-14301 tulemusest.

  1. Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega ega korda neid. Vastuseks määruskaebustele märgib ringkonnakohus järgmist. 15.
  2. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et kohtutäitur on alusetult
  3. oktoobri 2019 otsusega enampakkumise läbiviimise tühistanud. TMS ei näe ette, et enampakkumine tuleb tühistada, kui võlgnikule või sissenõudjale saadetud enampakkumise teate sisu ei vasta kuulutuse sisule või kui kohtusse on esitatud hagi sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks või kui müüdava kinnistu alghind ei vasta turuhinnale. Maakohus viitas õigesti, et elektroonilise enampakkumise korral on TMS § 97 lg 1¹ alusel võimalik enampakkumine tühistada vaid juhul, kui võlgnik või kolmas isik tasub kohtutäiturile raha, mis on vajalik sissenõudja nõude rahuldamiseks ja täitekulude katteks. Võlgniku kaebusest ei nähtu, et sissenõudja nõue oleks rahuldatud enne elektrooniliselt toimunud enampakkumise lõppemist. Samas näeb TMS ette erinevad mehhanismid, mida kohtutäitur oleks saanud kasutada. Nii annab TMS § 46 lg 2 kohtutäiturile õiguse täitemenetlus peatada ning sellisel juhul ei saa täitemenetluses teha nõude täitmisele suunatud toiminguid, ühtlasi läbi viia enampakkumist. Sellist võimalust kohtutäitur ei kasutanud, vaid tühistas ennatlikult enampakkumise läbiviimise. 15.
  4. Eeltoodust tulenevalt tühistas maakohus õigesti kohtutäituri
  5. oktoobri 2019 otsuse Hõralaiu kinnistu enampakkumise tühistamise osas ja
  6. novembri 2019 otsuse ning kohustas kohtutäiturit uuesti läbi vaatama sissenõudja
  7. oktoobri 2019 kaebuse osas, mis puudutab enampakkumise akti koostamist ja pakkumise parimaks tunnistamist, ning selle kohta otsust tegema. 15.
  8. Võlgniku viide TMS § 91 lg-le 4 ei ole asjakohane, kuna kohtutäitur ei viinud enampakkumist läbi, vaid tühistas selle ennatlikult. 15.
  9. Alusetu on kohtutäituri väide, et maakohus vaatas läbi nõuet, mida kohtutäiturile ei esitatud. Nähtuvalt
  10. oktoobri 2019 kaebusest vaidlustas sissenõudja enampakkumise läbiviimise tühistamise, viidates kohtutäituri
  11. oktoobri 2019 otsusele. Seega asus maakohus õigesti seisukohale, et täidetud on kaebuse kohtus lahendamise eeldused. 5

(6)15.
  1. Põhjendamatu on kohtutäituri seisukoht, et täitemenetluse peatamisel ei saa kohtutäitur teha mingeid toiminguid, kaasa arvatud kaebuse lahendamine. Ringkonnakohus on seisukohal, et täitemenetluse peatamine ei takista täituri otsuse peale kaebuse läbivaatamist, sest TMS § 217 lg 1 alusel esitatud kaebuse lahendamine ja selle kohta otsuse tegemine ei ole täitetoimingud, mille tegemine oleks keelatud täitemenetluse peatamise ajal. Kaebuse lahendamist TMS §-de 217 ja 218 alusel tuleb käsitada kui kontrollivormi kohtutäituri tegevuse üle täitemenetluses, mitte kui täitetoimingut. Kaebuse esitamisel kohtutäituri toimingu või otsuse peale lahendatakse küsimust, kas juba tehtud täitetoiming või otsus on seaduslik ja põhjendatud. Samas ei saa kaebuse lahendamisel kohus kohustada kohtutäiturit tegema täitemenetluse peatamise ajal nõude täitmisele suunatud toiminguid. Käesolevas asjas maakohus sellist kohustust kohtutäiturile ei pannud. 15.
  2. Maakohus jaotas menetluskulud õigesti, kuid põhjendustes puudub viide

§ 172lg 1 teisele lausele.

Selles osas tuleb vaidlustatud määruses menetluskulude jaotus põhjendusi täpsustada.

§ 172

lg-d 1 ja 10 annavad kohtule igal konkreetsel juhul piisava diskretsiooniõiguse, et tagada kulude õiglane jaotamine. Maakohus põhjendas kohaselt, miks peab kohtutäitur kandma kõik kulud, kuigi avaldus rahuldati osaliselt. 16.

§ 171

lg 1 alusel jäävad kohtutäituri määruskaebusega seotud menetluskulud kohtutäituri kanda ja võlgniku määruskaebusega seotud menetluskulud võlgniku kanda. Maakohus ei määranud vaidlustatud määruses kindlaks menetluskulude rahalist suurust. Seetõttu toimub menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramine maakohtus

§ 174lg-s 4 sätestatud korras, st pärast menetlust lõpetava määruse jõustumist.

17.

§ 696

lg 1 esimene lause võimaldab esitada ringkonnakohtu määruse peale määruskaebuse Riigikohtule üksnes juhul, kui see on seaduse järgi lubatud. Käesoleva määrusega tehtud menetlusliku otsustuse peale ei näe

ette edasikaebe võimalust. TMS § 218 lg 3 teine lause võimaldab esitada määruskaebuse määruse peale osas, milles ringkonnakohus lahendas asja sisuliselt. / allkirjastatud digitaalselt / Mati Maksing / allkirjastatud digitaalselt / Gaida Kivinurm / allkirjastatud digitaalselt / Ulvi Loonurm 6

(6)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.