← Eesti

2-19-121974/10

Obsah (9)§ 142§ 407§ 317§ 444§ 468§ 162§ 174§ 175§ 177

KOHTUOTSUS TAGASELJAOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohtuasja number 2-19-121974 Otsuse tegemise aeg ja koht 21. veebruar 2020, Narva Kohus Viru Maakohus Kohtunik Andres Hallmägi Kohtuasi OÜ Aktiva Finant

§ 142lg 2).

Menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus, saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates. Menetluskulude kindlaksmääramise määruse või selle täiendamise määruse peale võib esitada määruskaebuse menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud ja menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui kaebuse hind ületab 200 eurot. ASJAOLUD Aktiva Finants OÜ esitas kostja vastu hagi võlgnevuse nõudes ja menetluskulude hüvitamiseks. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid kostja ja Elisa Eesti AS 19.09.2016 liitumislepingu nr xxx ja 17.04.2017 osamaksetega vara müügilepingu nr 6152840. Ajavahemikul 01.10.2017-01.01.2017 esitas Elisa Eesti AS kostjale arveid, mida kostja ei tasunud. Elisa Eesti AS ütles kostjaga sõlmitud lepingud võlgnevuse tõttu 27.12.2017 ühepoolselt üles, s.t enne tähtajalise kohustuse lõppemist. Elisa Eesti AS loovutas nõude kostja vastu 15.01.2019 Osaühingule Aktiva Finants. Hageja palub kostjalt välja mõista põhivõlgnevuse 100,24 eurot, võla sissenõudmiskulud 25,00 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivised 15,16 eurot, viivised alates 10.12.2019 kuni põhinõude 100,24 eurot täitmiseni VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hageja palub jätta menetluskulud kostja A Ii kanda ja mõista kostjalt välja hageja Osaühingu Aktiva Finants kasuks menetluskuluna tasutud riigilõiv 75 eurot ja hageja õigusabikulud 240 eurot. Samuti mõista kostjalt A Iilt viivis väljamõistetud menetluskuludelt menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hagiavalduses esitas hageja esindaja kohtule taotluse hagi rahuldamiseks tagaseljaotsusega vastavalt

§ 407lg 1.

Kohus saatis kostjale hagimaterjalid ja nõudis kirjalikku vastust. Kohus hoiatas kostjat, et kirjaliku vastuse tähtajaks andmata jätmise korral on kohtul õigus tagaseljaotsusega hagi rahuldada. Kostja tegelik elukoht on kohtule teadmata. 2

(4)2-19-121974 Kuna kostja tegelik asukoht oli teadmata, toimetati kostjale hagimaterjalid kätte avalikult, väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu 09.01.2020

§ 317

lg 5 kohaselt loetakse dokument avalikult kättetoimetatuks 15 päeva möödumisel väljavõtte väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast. Hagimaterjalid loetakse kostjale kättetoimetatuks. Kohus kohustas kostjat 20 päeva jooksul kirjalikult vastama. Kohus selgitas kohtuteates kostjale hagimaterjalide kättesaamise võimalust ja kohtule vastamise kohustust. Kostja kohtule ei vastanud ja vastuväiteid hagile ei esitanud. KOHTU PÕHJENDUSED Kohus rahuldab hagi tagaseljaotsusega. Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

§ 407

) lg 1 ja lg 3 võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada kohtuistungit pidamata hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kuna kostja vastuväiteid hagile ei esitanud, leiab kohus, et kostjal ei ole vaidlust hagi üle ning hagi tuleb rahuldada kogu haginõude ulatuses.

§ 444

lg 3 kohaselt võib tagaseljaotsuse või hagi õigeksvõtul põhineva otsuse kohus teha kirjeldava ja põhjendava osata. Hagi on tõendatud kostja omaksvõtuga ning õiguslikult põhjendatud võlaõigusseaduse (VÕS) §dega 76, 100, 101, 108, 113 ja 128 ning

§-ga 367. Vastavalt

§ 468

lg 1 p-le 2 tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks. Eeltoodu alusel ja juhindudes

§ 407lg 1 ja 3 rahuldab kohus hagi täies ulatuses.

Menetluskulud Vastavalt

§ 162lg 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Hageja kantud menetluskulud, sealhulgas vajalikud kohtuvälised kulud, kannab kostja.

§ 174

lg 1 ja 2 järgi määrab kohus kohtuotsuses kindlaks menetluskulude rahalise suuruse. Hageja nimetatud menetluskulud on riigilõiv 75 eurot ja õigusabikulud kokku 240 eurot. Kohus leiab, et hageja menetluskulud on põhjendatud ja vajalikud riigilõivu 75 euro osas täies ulatuses (RLS § 59 lg 1 ja lisa 1). Kooskõlas

§ 175

lg-ga 1 leiab kohus, et hageja õigusabi kulud on põhjendatud ja vajalikud osaliselt, 50 euro ulatuses. Kohus arvestab hageja õigusabi kulude hindamisel hagihinda ja asjaolu, et esitatud on masshagi avaldus. Kohus leiab, et käesolev tsiviilasi ei ole sedavõrd keerukas, et hagejal tekiks 240 eurot õigusabikulu. Hageja poolt kohtule esitatud hagiavaldus on 4-l leheküljel, millest sisulist teksti on 2 lehekülge. Hageja ei ole pidanud osalema kohtuistungitel ega tutvuma vastaspoole vastuväidetega. Menetluskulude jaotusest lähtudes mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud summas 125 eurot, s.h riigilõiv 75 eurot ja õigusabikulud 50 eurot. 3

(4)2-19-121974 Hageja palub kostjalt välja mõista viivise menetluskuludelt alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras vastavalt

§ 177

lg 2.

§ 177

lg 2 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks viivis tasumata menetluskuludelt alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras. (digitaalallkiri) Andres Hallmägi kohtunik 4

(4)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.