kohase pärandvara nimekirja esitamiseks kolm kuud alates kohtumääruse kättesaamisest.
) § 110 lg 1 p 1 kohaselt võib kohus pärandaja surma korral rakendada pärandvara hoiumeetmeid, kui pärija ei ole teada. Rahvastikuregistri väljavõtte kohaselt suri V.T. XX.XX.XXXX ning pärimisregistri andmetel ei ole tema suhtes pärimismenetlust algatatud. Rahvastikuregistri andmete kohaselt ei ole registrisse kantud V.T. seotud isikuid. Kuna kinnistusraamatu väljavõtte kohaselt kuulub V.T. pärandvarasse korteriomand XXX (registriosa nr XXX), on põhjendatud pärandvara hoiumeetmete kohaldamine.
lg 2 p 1 järgi on pärandvara hoiumeetmeks pärandvara valitsemise korraldamine ning
lg 1 alusel võib pärandvara hoiumeetmeid kohaldada kuni pärandi vastuvõtmiseni pärijate poolt, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Vastavalt
lg 1 nimetab kohus pärandvara valitsemiseks pärandi hooldaja, kellele kohus võib anda korraldusi vara valdamiseks, kasutamiseks ja käsutamiseks.
lg 2 kohaselt võib hooldajaks olla isik, kes saab pärandvara nõuetekohaselt valitseda ja kes on sobiv hooldaja kohustusi täitma. Kohus võib hooldaja, kes pärandvara nõuetekohaselt ei valitse, hooldaja kohustustest vabastada. Pärandvara hooldajaks nimetamiseks on kohtule andnud Elva Vallavalitsus, kelle kohus määrab V.T. pärandvara hooldajaks. Kohus peab vallavalitsuse hooldajaks määramist mõistlikuks, kuna seadusjärgsete pärijate puudumisel on pärijaks kohalik omavalitsusüksus. Kohus selgitab, et hooldajal tuleb täita pärimisseadusega pandud kohustusi.
lg 3 p 1-5 järgi hooldaja on kohustatud vara heaperemehelikult valitsema ning tagama selle säilimise; andma pärandvara arvel ülalpidamist käesoleva seaduse §-s 132 nimetatud isikule; täitma pärandvara arvel pärandvaraga seotud kohustused; aru andma vara valitsemisest kohtule ja pärijatele; võtma käesoleva seaduse § 111 lõikes 3 nimetatud juhul, samuti muul juhul, kui see on vajalik pärandvara säilimise tagamiseks, pärija või kolmanda isiku valduses oleva pärandvara oma valdusesse või tagama muul viisil selle eraldamise pärija varast.
lg 4 sätestab, et hooldaja võib pärandvara käsutada üksnes oma kohustuste täitmiseks ja pärandvara valitsemisega seonduvate kulude katmiseks. Hooldajal ei ole õigust kohtu loata käsutada pärandvara hulka kuuluvat kinnisasja.
lg 5 alusel pärijal ei ole õigust käsutada pärandvara, mis on antud hooldaja valitseda.
lg 7 järgi kui pärija ei ole selgunud kuue kuu jooksul pärandi avanemisest arvates, samuti juhul, kui pärandi vastu võtnud pärija ei ole kuue kuu jooksul pärandi vastuvõtmisest arvates asunud pärandvara valitsema, võib pärandi hooldaja pärast inventuuri tegemist pärandvara müüa ning hoiustada pärandvara müügist saadu.
lg 2 sätestab, et kui hooldus on määratud vastavalt
lg-le 3, on hooldaja kohustatud pärast pärandvara nimekirja koostamist rahuldama pärandvara arvel kõik pärandvara nimekirja kantud nõuded
§-s 142 nimetatud järjekorras. Pärandvara ei või pärijale välja anda enne nõuete rahuldamist. 2. Inventuuri tegija määramine
lg 1 teise lause kohaselt koos pärandi hooldaja nimetamisega määrab kohus pärandi inventuuri tegijaks kohtutäituri.
kohaselt, notar määrab inventuuri tegijaks kohtutäituri, kelle tööpiirkonnas pärand avanes. Kohus on seisukohal, et pärandi inventuuri tegijaks tuleb määrata kohtutäitur Reet Rosentahl, kellele kohus annab seaduses ette nähtud ülesannete täitmiseks tähtaja kolm kuud alates kohtumääruse kättesaamisest.
lg 1 kohaselt esitab inventuuri nõude esitaja inventuuri tegijale nimekirja talle teada olevast pärandvarast ja pärandvaraga seotud kohustustest. Kohtule teada olevalt kuulub V.T. korteriomand XXX (registriosa nr XXX). Avaldaja andmetel on korteriga seotud võlgnevusi. Kohus selgitab inventuuri tegijale, et tal tuleb täita pärimisseadusega pandud kohustusi. Inventuuri tegijal on õigus saada pärandvara kohta teavet pärijalt, krediidiasutuselt, samuti muult isikult, kelle valduses on pärandvara või kellel on pärandvara kohta andmeid. Inventuuri käigus koostatakse pärandvara nimekiri, kuhu kantakse kõik pärandi avanemise ajal olemasolevad päritavad asjad ning õigused ja kohustused, samuti nende tähistamiseks ning väärtuse kindlakstegemiseks vajalik kirjeldus ja hinnang. Pärandvara nimekiri esitatakse notarile.
lg 1 kohaselt tuleb pärandaja kohustuste kindlakstegemiseks inventuuri käigus viia läbi üleskutsemenetlus. Üleskutsemenetluse läbiviimiseks avaldab inventuuri tegija ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded ja üleriigilise levikuga päevalehes teate, mis peab sisaldama vähemalt järgmisi andmeid: teade pärandaja surmast ja sellest, et pärija või muu õigustatud isik nõuab pärandi inventuuri; üleskutse pärandvara suhtes nõudeid ja õigusi omavatele isikutele teatada oma nõuetest ja õigustest inventuuri tegijale ühe kuu jooksul üleskutse avaldamisest arvates; nõudest või õigusest tähtaegselt teatamata jätmise tagajärjed. Üleskutsemenetluses ei pea teatama nõuetest, mis on tagatud käsipandiga või avalikku registrisse kantud pandiga, samuti
§- 131–133 nimetatud nõuetest.
lg 1, 2 kohaselt kantakse pärandvara nimekirja pärandvara hulka kuuluvad esemed, üleskutsemenetluses tähtaegselt esitatud nõuded ja seaduse § 140 lõikes 3 nimetatud nõuded. Nimekirja kantakse ka pärandaja võlausaldajate nõuded, mis on inventuuri tegijale teada. Pärandvara nimekiri esitatakse notarile. Pärast pärandvara nimekirja notarile esitamist loetakse inventuur lõppenuks. Vastavalt
, kui inventuuri tegija süüliselt ei kanna pärandvara nimekirja pärandi hulka kuuluvat asja või õigust või kannab pärandvara nimekirja olematu kohustuse selleks, et kahjustada võlausaldaja või teiste pärandist kasu saama õigustatud isikute huve, vastutab ta tekitatud kahju eest kohtutäituri seaduse alusel. Kõik pärandvaraga seotud toimingud tuleb teha pärandvara arvelt. Tulenevalt
on pärandvara hooldajal õigus saada pärandvara valitsemise eest pärandi arvel tasu. Hooldamise tasu suuruse määrab kohus. Kohus määrab vallavalitsusele V.T. pärandi hooldamise tasu pärast aruannete esitamist. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.