Obsah (9)

§ 185§ 238§ 275§ 126§ 180§ 175§ 2565§ 313§ 326

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht 12. märts 2020, Tallinn Kriminaalasja number 1-20-1261 Kohtukoosseis Pavel Gontšarov, Ivi Kesküla, Urmas Reinola Kriminaalasi Ris

§ 185

lg 2 alusel välja mõista Risto Kirsipuult Eesti Vabariigi kasuks 64,80 (kuuskümmend neli eurot ja kaheksakümmend senti) eurot määratud kaitsjale makstud tasu katteks. Kaitsjatasu kuulub tasumisele 1 kuu jooksul Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele kas SEB PANK EE351010052031000004; SWEDBANK EE502200221014193355; LUMINOR PANK EE401700017002872300 või EE

1. Menetluskulu tasumiseks vajalik viitenumber on kättesaadav isikule saadetavas makseinfos. 1 EDASIKAEBAMISE KORD Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul Tallinna Ringkonnakohtu kaudu alates päevast, mil menetlusosaline sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Süüdistataval on määruskaebuse esitamise õigus advokaadist kaitsja vahendusel. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
2. Risto Kirsipuud süüdistatakse selles, et tema, olles karistatud Pärnu Maakohtu poolt 16.09.
3. a KarS § 424 lg 1 järgi ning milline karistus on käesoleval ajal kehtiv, juhtis uuesti, st korduvalt ja tahtlikult 15.02.2020 kella 12.50 ajal Tallinnas Viljandi mnt 41a juures mootorsõidukit Citroen Berlingo registreerimismärgiga XXXXXX, olles joobeseisundis (alkoholi sisaldus väljahingatavas õhus 1,31 mg/l, laiendmääramatusega ± 0,12 mg/l, lõplik lugem 1,19 mg/l), millega rikkus liiklusseaduse (LS) § 69 lg 1 ning lg 2 p 1 ja korrakaitseseaduse (KorS) § 36 lg 1 nõudeid. Seega pani R. Kirsipuu toime korduva mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis s.o KarS § 424 lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo.
4. Harju Maakohtu 17.02.
5. a otsusega lühimenetluses tunnistati R. Kirsipuu süüdi KarS § 424 lg 2 järgi ja mõisteti talle karistuseks 6 kuud vangistust.

§ 238lg 2 alusel vähendati mõistetud karistust ühe kolmandiku võrra ning loeti R.

Kirsipuu poolt kandmisele kuuluvaks karistuseks 4 kuud vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel suurendati R. Kirsipuule mõistetud karistust (4 kuud) Pärnu Maakohtu 16.09.

1. a kohtuotsusega kriminaalasjas nr 1-19-6944 mõistetud ärakandmata karistuse võrra (5 kuud) ning mõisteti temale liitkaristuseks 9 (üheksa) kuud vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvestati R. Kirsipuu karistusaja algust tema kinnipidamisest s.o 15.02.
2. a.

§ 275lg 1 alusel kohaldati R.

Kirsipuu suhtes tõkendina vahistamist kuni kohtuotsuse jõustumiseni. R. Kirsipuu võeti kohtusaalist vahi alla. KarS § 50 lg 1 alusel võeti R. Kirsipuult mootorsõiduki juhtimisõigus 5 (viieks) kuuks. Määrati, et mootorsõiduk Citroen Berlingo registreerimismärgiga XXXXXX, mis asub politsei parklas aadressil Rahumäe tee 6/1, Tallinn – tagastatakse

§ 126lg 3 p 2 alusel sõiduki omanikule või tema poolt volitatud isikule.

R. Kirsipuult mõisteti välja

§ 180

lg 1 alusel menetluskuluna:

§ 175

lg 1 p 4 alusel kaitsjatasu 243 eurot;

§ 175

lg 1 p 9, § 179 lg 1 p 2 ja

§ 2565lg 2 alusel sundraha 438 eurot.

Lähtudes

§ 313

lg 1 p 7 ja

§ 180

lg 3 tuleb menetluskulu summas 681 eurot tasuda 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest vastava kuu viimaseks kuupäevaks igal kuul 56,75 eurot. ESITATUD APELLATSIOON

1. Harju Maakohtu otsusele esitas apellatsiooni süüdistatav R. Kirsipuu kaitsja Karine Nersesjan, kes palub maakohtu otsus mõistetud karistuse osas tühistada ja asendada vangistus üldkasuliku tööga. Apellant on seisukohal, et süüdistatavale mõistetud karistus on liiga karm ning ei vasta süüdimõistetu isikule. R. Kirsipuu leiab, et vangistus oleks võimalik asendada üldkasuliku tööga. Kaitsja leiab, et karistuse mõistmisel tuleks enam arvestada süüdistatava isikut ja tema edaspidise mõjutamise võimalust. Kohtuotsuses asus Harju Maakohus põhjendamatult seisukohale, et R. Kirsipuu kahetsuse puhtsüdamlikkuses on alust kahelda. Maakohtu hinnangul kahetseb R. Kirsipuu pigem seda, et joobespäi sõiduki juhtimisega vahele jäi. Kaitsja sellega ei nõustu ja märgib järgmist. Esiteks käesolevas kriminaalasjas on süüdistatav kohtueelses menetluses puhtsüdamlikult kahetsenud toimepandut. Süü tunnistamine annab alust järeldada, et ta on oma teo ohtlikkusest ja tagajärje 2 kahjulikkusest aru saanud. Teiseks on R. Kirsipuu kohtuistungil korduvalt rõhutanud ja tähelepanu juhtinud, et ta kahetseb toimepandut ja on nõus alluma alkoholiravile. Riigikohus on oma otsuses nr 3-1-1-14-07 rõhutanud, et KarS § 57 lg-s 1 loetletud karistust kergendavate asjaolude tuvastamisel on nendega arvestamine kohtu poolt obligatoorne. Kohtu sellesisuline hinnang peab olema kohtuotsuses selgesõnaliselt ka esitatud. Üksnes siis, kui kohus põhjendatult tuvastab, et kahetsus pole kontrollitav ega tulene materjalidest, puhtsüdamlik kahetsus puudub. Antud juhul on süüdistatava puhtsüdamlik kahetsus kontrollitav ja tuleneb kriminaalasja materjalidest. Harju Maakohus asus seisukohale, et R. Kirsipuud tuleb karistada vangistusega ja vangistust ei ole võimalik asendada üldkasuliku tööga nagu seda soovis süüdistatav. Kuna süüdistatav ei ole vangistust varem kandnud, siis leidis maakohus, et on lootust, et lühiajalisem (alla keskmise määra) karistus võib täita karistuse eesmärgid ja mõjutada R. Kirsipuud edaspidi seadusekuulekalt käituma. Kaitsja leiab, et arvestades toimepandud kuriteo raskust on süüdistatava karistamine reaalse vabadusekaotusega ebaproportsionaalne ning KarS § 424 lg 2 võimaldab asendada vangistuse üldkasuliku tööga. Apellant leiab, et süüdistatav on isik, kelle suhtes oleks võimalik kohaldada KarS § 69 sätteid, asendamaks karistuse üldkasuliku tööga. Antud juhul esinevad üldkasuliku töö kohaldamise formaalsed eeldused. R. Kirsipuule mõistetud vangistus on alla kahe aasta. Teiseks on süüdistatav nõus vangistuse asendamisega üldkasuliku tööga. Süüdistatav on seisukohal, et antud juhul esinevad ka üldkasuliku töö kohaldamise materiaalsed eeldused. R. Kirsipuule inkrimineeritakse ühe süüteo episoodi toimepanemist, raskeid tagajärgi ei saabunud, ta on nõus alluma alkoholiravile. Karistusregistrist tulenevalt on tegemist isikuga, kes on vaid kord olnud karistatud KarS § 424 lg 1 alusel ilma kontrollnõueteta. Varasemalt ei ole talle üldkasulikku tööd määratud, ta ei ole kriminaalhooldusametniku juures käinud. Seega on põhjendamatu maakohtu seisukoht sellest, et R. Kirsipuu ei ole sobiv isik üldkasuliku töö kui vangistuse asenduskaristuse reaalseks täideviimiseks (R. Kirsipuu ise tunnistas, et tal on alkoholisõltuvusega probleeme). Toimikus puuduvad tõendid, et saaks rääkida tõsikindlast faktist, et ta jätab töötunde tegemata. Lisaks rõhutas süüdistatav ka kohtuistungil ja tunnistas, et ta saab aru, et tal on alkoholisõltuvus. Eespool öeldu kinnitab, et isik tunnistab, et tal on probleem alkoholi liigtarvitamisega ja on valmis sellega tegelema. Ilmselge, et antud juhul on igati põhjendatud ja kohane määrata süüdistatavale sõltuvusravi ja üldkasuliku töö tunnid, mis aitaksid tal vabaneda alkoholisõltuvusest. Samuti on kaebaja seisukohal, et maakohus on rikkunud kohtuotsuse põhjendamise kohustust, kuivõrd üldkasuliku töö kohaldamata jätmise põhjendused ei ole veenvad. Asjaolu, et isikut on varem joobes juhtimise eest tingimusliku vangistusega karistatud, ei ole seadusest tulenevalt asenduskaristuse kohaldamata jätmise aluseks. KarS § 73 lg 4 kohaselt võimaldab seadus karistusena mõistetud vangistust asendada üldkasuliku tööga isegi juhul, kui isik paneb uue tahtliku kuriteo toime katseajal. Seda enam oleks põhjust kaaluda vangistuse asendamist üldkasuliku tööga ja eriti juhul, kui isik varasemalt ei ole reaalset vanglakaristust kandnud. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUS JA JÄRELDUSED
2. Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium, tutvunud kriminaalasja materjalide ning esitatud apellatsiooniga, leiab üksmeelselt, et süüdistatava kaitsja esitatud apellatsioon on ilmselt põhjendamatu, perspektiivitu ning tuleb sellest tulenevalt jätta läbi vaatamata. 3 Riigikohtu kriminaalkolleegium on leidnud, et ilmselt põhjendamatuks saab lugeda apellatsiooni, mille rahuldamine pole võimalik põhjusel, et apellandi argumendid ei ole õiguslikult asjakohased või mille väited on küll õiguslikult asjakohased, kuid konkreetse kohtuasja eripärast tulenevad asjaolud võimaldavad kolmeliikmelise kohtukoosseisu liikmetel juba eelmenetluses jõuda veendumusele, et tegemist on perspektiivitu kaebusega. Selline olukord võib kõne alla tulla juhul, mil maakohtu otsus on kooskõlas kohtupraktikas selgelt ja üheselt välja kujunenud seisukohtadega ja ringkonnakohus ei pea vajalikuks kohtupraktikat muuta (vt nt RKKKm 3-1-1-120-09, p-d 8.2-8.5; 3-1-1-36-11, p 8; 3-1-1-43-11, p 6; 3-1-1-64-11, p 6; 3-1-1-71-11, p 6 ja 3-1-1-82-11, p 7).
3. Esitatud apellatsioonis ei vaidlustata mingeid sisulisi süüteo toimepanemise asjaolusid ega tõstatata põhimõttelisi õiguslikke probleeme, mida tuleks lahendada. Taotletakse maakohtu otsuse muutmist vaid süüdistatavale mõistetud karistuse osas. Kohtukolleegiuim leiab, et esitatud apellatsioonil puudub ilmselgelt edulootus. Apellant palub määratud karistus asendada üldkasuliku tööga, kuna selle kohaldamiseks esinevad nii formaalsed kui sisulised eeldused. Ringkonnakohus leiab, et käesoleval juhul puuduvad alused maakohtu otsuses tehtud õiguslike järelmite muutmiseks karistuse mõistmise osas. KarS §-st 56 lähtudes peab kohus pärast kuriteo toimepanemise tuvastamist süü suurusest lähtuvalt andma karistuse liiki ja määra sisaldava põhjendatud karistusõigusliku hinnangu toimepandud kuriteole. Riigikohtu kriminaalkolleegium on otsuses nr 3-1-1-14-07 selgitanud, et karistuse mõistmisel tuleb süü suuruse kvantitatiivsel kindlaksmääramisel igal juhul arvestada teo toimepanemisega seotud kergendavate ja raskendavate asjaoludega, eesmärgiga teha kindlaks karistuse konkreetne määr vastava paragrahvi sanktsiooni piirides ja prognoosida konkreetsele isikule mõistetava karistuse eripreventiivseid eesmärke. Täiendavalt tuleb karistuse mõistmise juures arvestada ka veel õiguskorra kaitsmise huvisid positiivse üldpreventsiooni tähenduses. Nii nagu karistuse mõistmisel, on ka selle asendamisel määrava tähtsusega KarS § 56 lg 1 järgi isiku süü, samuti võimalus mõjutada teda edaspidi hoiduma kuritegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvid (vt nt RKKKo 1-17-689/29, p 26). Kohtukolleegium leiab, et maakohus on ülalnimetatut järginud. Maakohus on süüdistatava süü suuruse hindamisel võtnud arvesse seda, et R. Kirsipuu juhtis mootorsõidukit olles suhteliselt suures alkoholijoobes, tema joove mõjutas tema juhtimist niivõrd, et tema sõidustiil äratas kaasliiklejates kahtlust, ta juhtis sõidukit päevasel ajal kui liiklustihedus oli suur ja ta oli teistele liiklejatele ohtlik, tema varasem karistatus ning katseajal viibimine ei mõjutanud teda süüteo toimepanemisest hoiduma. Lisaks märkis maakohus, et on alust kahelda isiku puhtsüdamlikus kahetsuses. Kuigi kaebuse esitaja leiab, et maakohtul polnud alust sellisele seisukohale asuda, on maakohus sellest hoolimata mõistnud isikule karistuse kaugele alla sanktsiooni keskmist määra. Maakohtu poolt tähelepanuta jäetud KarS § 57 loetellu kuuluvaid karistust kergendavaid asjaolusid ringkonnakohus ei tuvastanud ning nendele ei viita esitatud apellatsioonis ka kaitsja. Kaebuse esitaja asub seisukohale, et maakohtu põhjendused üldkasuliku töö kohaldamata jätmise kohta ei ole veenvad. Ringkonnakohus nõustub täielikult maakohtu põhjendustega R. Kirsipuule karistuse mõistmise osas ning ei pea vajalikuks neid korrata. Maakohus on selgitanud miks ei ole maakohtu hinnangul võimalik asendada mõistetud karistust üldkasuliku tööga ning viidanud Tallinna Ringkonnakohtu lahendile, kus on põhjalikult vaidlusalust küsimust käsitletud. Samuti on maakohus leidnud, et olukorras, kus isik on varasemalt tingimisi karistuse kandmiselt vabastatud, kuid pannud toime uue samalaadse kuriteo, ei ole alust uskuda, et R. Kirsipuu oleks sobiv isik, kellele mõistetud karistus üldkasuliku tööga asendada ning teda on võimalik mõjutada edaspidi hoiduma kuritegude toimepanemisest kohaldades reaalset vangistust. Sarnaselt maakohtuga leiab ringkonnakohus, et lähtudes R. Kirsipuu poolt 4 toimepandud kuriteo raskusest, süü suurusest ning ka eripreventiivset eesmärki silmas pidades, ei ole talle mõistetud karistuse üldkasuliku tööga asendamine põhjendatud ning teda tuleb toimepandud kuriteo eest karistada reaalse vangistusega.
4. Eelnevast tulenevalt asub ringkonnakohus üksmeelselt seisukohale, et esitatud apellatsioon on ilmselt põhjendamatu ja perspektiivitu. Eeltoodu alusel ja juhindudes

§ 326

lg-st 3 jätab kohtukolleegium esitatud apellatsiooni kui ilmselt põhjendamatu läbi vaatamata. 7. Õigusabi osutanud kaitsja on taotlenud kulude hüvitamist koos käibemaksuga summas 64,80 eurot. Kohtukolleegium leiab, et tasutaotlus on põhjendatud ning kuulub rahuldamisele.

§ 185

lg 2 sätestab, et kui apellatsioonimenetluses jätab ringkonnakohus esimese astme kohtuotsuse muutmata, siis jäävad menetluskulud selle isiku kanda, kellel need on tekkinud. Seega jääb kaitsjatasu süüdistatava kanda ning kuulub temalt väljamõistmisele. /allkirjastatud digitaalselt/ 5