← Eesti

2-19-20197/3

Obsah (8)§ 187§ 444§ 407§ 367§ 163§ 175§ 218§ 468

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tagaseljaotsus Kohtu nimetus Harju Maakohus Kohtunik Toomas Ventsli Otsuse tegemise aeg ja koht 20. veebruar 2020. a, Tallinna kohtumaja, Lubja tn 4, Tallinn Tsiviilas

) § 394 nõuetele vastav kirjalik vastus hagile. Kajalt tuleb tasuda kautsjonina summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1500 eurot. Apellatsioonkaebuse esitamine Hageja võib esitada kohtuotsuse peale apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui apellatsioonitähtaja jooksul tehakse asjas täiendav otsus, hakkab apellatsioonitähtaeg kulgema täiendava otsuse kättetoimetamisest ka esialgselt tehtud otsuse suhtes uuesti. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Kohtuotsuse peale osas, millega on määratud kindlaks menetluskulude rahaline suurus, võib esitada apellatsioonkaebuse, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot. Selgitus menetlusabi taotlejale Kohus selgitab, et vastavalt

§ 187

lg 6 peab menetlusabi taotluse esitamise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Kohtuotsuse kirjeldava väljajätmine

§ 444

lg 3 sätestab, et tagaseljaotsuse või hagi õigeksvõtul põhineva otsuse võib kohus teha kirjeldava ja põhjendava osata. Kohus lahendab käesoleval juhul hagiavalduse tagaseljaotsusega ning jätab välja kohtuotsuse kirjeldava osa. Kohtuotsuse põhjendav osa 2

(5)1. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 407 lg 1 sätestab, et kohus võib hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks.

§ 407

lg 6 sätestab, et kui hageja on nõus tagaseljaotsuse tegemisega, kuid hagi ei ole hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud, teeb kohus otsuse, millega jätab hagi rahuldamata. Kohus määras hagile vastamise tähtajaks 14 päeva alates hagi ja menetlusse võtmise määruse kättetoimetamisest. Kostjale on hagiavaldus koos menetlusse võtmise määrusega kätte toimetatud 03.02.2020. Hagile vastamise tähtpäev oli 17.02.2020. Kohus teeb eeltoodut arvestades asjas tagaseljaotsuse, millega rahuldab hagiavalduse osaliselt ning jätab seejuures hagiavalduse osaliselt

§ 407lg 6 alusel rahuldamata.

  1. Hageja põhjendab hagiavaldust väitega, et Elisa Eesti AS-i ja kostja vahel sõlmiti 27.01.2016 liitumisleping 4480189 kliendinumbriga 8337541, mille alusel kohustus Elisa Eesti AS pakkuma kostjale mobiilsidealaseid teenuseid ning kostja oli kohustunud saadud kaupade (mobiiltelefoni)/teenuste eest õigeaegselt ja regulaarselt tasuma vastavalt esitatud arve(tel)e. Kostja asus Elisa Eesti AS-i teenuseid kasutama ning Elisa Eesti AS esitas kostjale järgmised arved: 01.08.2016 kuni 31.08.2016 osutatud teenuste eest summas 51,51 eurot tasumise tähtajaga kuni 18.09.2016; 01.09.2016 kuni 30.09.2016 osutatud teenuste eest summas 42,91 eurot tasumise tähtajaga kuni 18.10.2016; 01.10.2016 kuni 31.10.2016 osutatud teenuste eest summas 64,78 eurot tasumise tähtajaga kuni 18.11.2016; 01.11.2016 kuni 30.11.2016 osutatud teenuste eest summas 396,75 eurot tasumise tähtajaga kuni 18.12.
  2. Tasu on maksmata. Elisa Eesti AS loovutas 01.02.2018 nõuded hagejale. Kohus loeb hageja esitatud faktilised väited lepingu sõlmimise, teenuse osutamise, tasu suuruse ja sissenõutavaks muutumise aja ning nõude loovutamise kohta kostja poolt omaksvõetuks (

§ 407lg 1).

Võlaõigusseaduse (VÕS) § 108 lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Kohus rahuldab hagiavalduse tasu maksmise nõudes ja mõistab kostjalt hageja kasuks välja 555,95 eurot.

  1. Hageja nõuab kostjalt viivise 431,45 eurot tasumist, mis on arvestatud põhinõudelt määraga 0,07% päevas kuni 16.12.
  2. Hageja põhjendab viivisenõuet sellega, et Elisa Eesti AS ja kostja on kokku leppinud tüüptingimustes, mille kohaselt on Elisa Eesti AS-il õigus nõuda kostjalt maksete mittetähtaegsel tasumisel viivist arvele märgitud maksetähtajale järgnevast kuupäevast füüsilise isiku puhul 0,07% võlasummast iga viivitatud päeva eest. VÕS § 42 lg 3 p 5 ja § 42 lg 1 järgi on tühine vähemalt selline tarbijaga sõlmitud viivisekokkulepe, kus kokkulepitud viivisemäär ületab kolmekordset seadusjärgset viivisemäära. Seadusjärgne viivisemäär tuleneb VÕS § 113 lg-st 1 ja VÕS §-st 94, mis alates 01.07.2016 kuni käesoleva hetkeni on 8% aastas. Hagis märgitud päevane viivisemäär 0,07% teeb aastaseks viivisemääraks 25,55% (0,07 x 365=25,55), mis on rohkem kui kolmekordne seadusjärgne viivisemäär. Kohus leiab, et tüüptingimus viivisekokkuleppe kohta on eeltoodut arvestades tühine. VÕS § 39 lg 2 sätestab, et tühisele tüüptingimusele ei või tõlgendamisega anda sisu, mille kohaselt tingimus kehtib. Tulenevalt VÕS § 39 lõikest 2 ei muuda tühist viivisekokkulepet kehtivaks see, kui hageja ümardab kokkuleppelist viivisemäära kuni 24%-ni. Kuivõrd tüüptingimus viivisekokkuleppe kohta on tühine, kohaldub VÕS § 113 lg 1 ls
  3. VÕS § 113 lg 1 ls 2 sätestatud ulatuses põhinõudelt 555,95 eurot arvestatud viivise summa on kokku 135,09 eurot vastavalt järgmisele arvestusele: põhinõudelt 51,51 eurot ajavahemiku 19.09.2016 kuni 16.12.2019 arvestatud viivis on 13,36 eurot, põhinõudelt 42,91 eurot ajavahemiku 19.10.2016 kuni 16.12.2019 arvestatud viivis on 10,75 eurot, põhinõudelt 64,78 eurot ajavahemiku 19.11.2016 kuni 16.12.2019 arvestatud viivis on 15,94 eurot ning põhinõudelt 396,75 eurot ajavahemiku 19.12.2016 kuni 16.12.2019 arvestatud viivis on 95,04 eurot. Kohus rahuldab hagiavalduse viivise tasumise nõudes osaliselt ja mõistab kostjalt hageja kasuks välja viivise 135,09 eurot. Kohus jätab rahuldamata hagiavalduse viivise 296,36 eurot tasumise nõudes (431,45-135,09=296,36).

§ 367

sätestab, et viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte 3

(5)kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Hageja nõuab põhinõudelt viivise protsendina väljamõistmist põhinõude 555,95 tasumata osalt alates 17.12.
  1. Kohus tuvastas eelnevalt, et tüüptingimus viivisemäära 0,07% päevas põhinõudelt kohta on tühine. Hageja ei ole põhjendanud hagiavaldust sellega, et tal on tekkinud kahju, mis ületab summaliselt põhinõuet. Kohus rahuldab seetõttu hagiavalduse osaliselt. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja viivise põhinõude 555,95 eurot tasumata osalt VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses alates 17.12.2019 kuni põhinõude täitmiseni, kuid mitte suuremas ulatuses kui 420,86 eurot.
  2. VÕS § 1132 lg 2 p 2 sätestab, et pärast lepingu lõppemist võib majandus- või kutsetegevuses tegutsev võlausaldaja nõuda tarbijalt tarbijaga sõlmitud lepingu alusel ja lisaks iga solidaarvõlgniku või tagatise andja kohta sissenõudmiskulude hüvitist kogusummas kuni 40 eurot, seejuures võib esimese tarbijale saadetava tasulise meeldetuletuskirja eest nõuda kuni 20 eurot ning kummagi järgmise kahe kirja eest kuni 5 eurot, kui võlausaldaja nõue on üle 500 euro ja kuni 1000 eurot. VÕS 1132 lg 2 p 2 saab võlausaldaja pärast lepingu lõppemist sissenõudmiskulude hüvitist maksimaalselt 40 euro ulatuses. VÕS 1132 lg 2 ei anna võlausaldajale erinevalt VÕS 1132 lg-st 1 õigust nõuda sissenõudmiskulude hüvitamist iga sissenõutavaks muutunud kohustuse sissenõudmise eest, vaid kõigi lõppenud lepingust tulenevate kohustuste sissenõudmise eest. Seejuures sätestab VÕS 1132 lg 2 p 2 sissenõudmiskulude ülempiiri lepingu kohta. Hageja nõuab kostjalt sissenõudekulu 30 eurot hüvitamist 27.01.2016 liitumislepingu 4480189 kliendinumbriga 8337541 alusel. Kostjale on saadetud kolm võlateatist saatmise aegadega 01.04.2018, 01.05.2018 ja 01.06.
  3. Kohus loeb hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks (

§ 407lg 1).

Hageja avaldatud asjaoludel on tal võimalik VÕS 1132 lg 2 p 2 järgi nõuda sissenõudmiskulude hüvitist maksimaalset 40 eurot 27.01.2016 liitumislepingu 4480189 kliendinumbriga 8337541 kohta. Kohus rahuldab hagiavalduse sissenõudmiskulude 30 eurot tasumise nõudes ja mõistab sissenõudmiskulud 30 eurot kostjalt hageja kasuks välja. 5.

§ 163

lg 1 sätestab, et hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Hageja esitas hagiavalduse sissenõutavaks muutunud võlgnevuse 1017,40 eurot tasumiseks. Kohus rahuldas hagiavalduse osaliselt ja mõistis kostjalt hageja kasuks välja sissenõutavaks muutunud võlgnevuse 721,04 eurot. Kohus rahuldas hagiavalduse osaliselt 70,87% ulatuses ning jättis hagiavalduse 29,13% ulatuses rahuldamata. Kohus jätab seetõttu menetluskulud hageja kanda 29,13% ulatuses ja kostja kanda 70,87% ulatuses.

  1. Kostja ei ole hagile vastanud ega teinud muid menetlustoiminguid. Seetõttu puuduvad kostjal menetluskulud. Kohus jätab menetluskulude rahalise suuruse nende puudumise tõttu kindlaks määramata.
  2. Hageja menetluskulud maakohtus on menetluskulude nimekirja kohaselt kokku 620 eurot, millest riigilõiv moodustab 200 eurot ja lepingulise esindaja kulu 420 eurot. Riigilõiv on kohtusse pöördumisel vältimatu menetluskulu. Kohus määrab kindlaks hageja kohtukulu 200 eurot (riigilõiv).

§ 175

lg 1 kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt. Hagejat esindas kohtumenetluses toimingute tegemise ajal lepinguline esindaja, kes vastab tsiviilkohtumenetluse seadustikus lepingulisele esindajale sätestatud nõuetele (

§ 218sätestatud nõuetele). Seetõttu on hagejal õigus nõuda kostjalt lepingulise esindaja kulude hüvitamist. 4

(5)Menetluskulude nimekirja kohaselt on hageja lepingulise esindaja tasu suurus 100 eurot tunnis, millele lisandub käibemaks ning õigusteenuse osutamiseks kulunud aeg 3,5 tundi. Kohus on seisukohal, et üldjuhul ei tohiks kindlaksmääratav lepingulise esindaja kulu rahaliste nõuete puhul ületada tsiviilasja hinda (vt Riigikohtu lahendit nr 3-2-1-4-15, p 14). Käesolevas asjas on hagihind 1159,45 eurot, mistõttu hageja lepingulise esindaja kulu 420 euro ei ületa hagihinda. Kohus leiab, et menetluskulude nimekirjas märgitud hageja lepingulise esindaja toimingud on olnud vajalikud ja põhjendatud, sest vähemalt keskmisele kvaliteedile vastava õigusabi osutamine hagimenetluses ei ole võimalik ilma dokumentide analüüsi ja materjalide komplekteerimiseta. Kohus leiab, et arvestades tsiviilasja vähest õiguslikku keerukust ja mahtu, on lepingulise esindaja õigusabile kulunud aeg põhjendatud 3,5 tunni ulatuses. Kohus on seisukohal, et lepingulise esindaja tasu suurus 120 eurot tunnis (sh käibemaks) ei ületa oluliselt sarnase teenuse eest tavaliselt makstavat tasu. Hageja on kinnitanud, et ta ei ole käibemaksukohustuslane ega ei saa tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada. Kohus leiab eeltoodu põhjal, et lepingulise esindaja kulu on vajalik ja põhjendatud 420 euro ulatuses. Kohus jättis menetluskulud kostja kanda 70,87% ulatuses. Kohus mõistab seetõttu kostjalt hageja kasuks välja riigilõivu 141,74 eurot (70,87% 200-st on 141,74) ja lepingulise esindaja kulu 297,65 eurot (70,87% 420-st on 297,65). Vastavalt hageja taotlusele mõistetakse välja kostjalt hageja kasuks viivis välja mõistetud menetluskulude 439,39 eurot tasumata osalt võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses käesoleva kohtulahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni. Kohtuotsuse viivitamata täidetavaks tunnistamine

§ 468lg 1 p 2 alusel tunnistab kohus omal algatusel tagaseljaotsuse tagatiseta viivitamata täidetavaks. /allkirjastatud digitaalselt/ Toomas Ventsli kohtunik 5

(5)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.