) § 619 alusel käsunduslepinguga kohustub üks isik (käsundisaaja) vastavalt lepingule osutama teisele isikule (käsundiandja) teenuseid (täitma käsundi), käsundiandja aga maksma talle selle eest tasu, kui selles on kokku lepitud. Asjas on vaidlus selles, kas pooled sõlmisid suulise käsunduslepingu õigusteenuse osutamiseks. Kohus leiab, et hageja seletuse, hageja e-kirjade ja telefonikõnede eristusega on tõendatud käsunduslepingu sõlmimine ja selle täitmine. Pooltel puudub vaidlus selles, et kostja dokumendid seoses üürivaidlusega edastati teisest advokaadibüroost hagejale 03.01.2019 ja et pooled arutasid telefoni teel edasisi toiminguid. Hageja seletuse järgi soovis kostja, et hageja analüüsiks kostja kui üürniku õiguslikku olukorda ja koostaks kirja kostja üürileandja omanikule J S. 07.01.2019 hageja e-kirjaga on tõendatud, et hageja teavitas kostjat kohalduvast tunnitasust 150 eurot+käibemaks, tehtud töö mahust ning eraldi oli välja toodud eelnimetatud kirja koostamise tasu 400 eurot+käibemaks. 10.01.2019 edastas hageja kostjale kirja projekti. Kostja möönis kohtuistungil, et ta soovis selle kirja koostamist ja et isiku nime, kellele kiri koostada, sai advokaat tema käest. Hageja märkis ka, et selgitas kostjale, et antud kiri iseenesest ei oma õiguslikku tähendust, kuid kostja soovis seda siiski üürileandja mõjutamiseks. Kohus leiab, et kui kostja tahtele ei oleks vastanud hageja poolt osutatud tasuline teenus, siis oleks kohane olnud sellest hagejat koheselt teavitada. Ebamõistlik on eeldada, et advokaat osutab teenust oma kutsetegevuses tasuta ja koostab hiljem ise omal algatusel kliendi käsundita kirja, millel kliendi üürileandjaga tekkinud vaidluse lahendamisel iseseisvat õiguslikku tähendust ei ole. Asjas ei ole tõendamist leidnud, et kostja oleks soovinud koheselt hagi koostamist. Kostja ei ole hageja 07.01.2019 e-kirjale vastanud ega teavitanud, et tema tahe ei olnud mitte kostja materjalide analüüs ja kirja projekti koostamine, vaid käsundi sisu oli üksnes hagi koostamine 4 ja et õiguslikku analüüsi ta ei vajanud, kuna oli selle väidetavalt juba teisest advokaadibüroost saanud. Kohus leiab, et kostja sellekohased suulised vastuväited hagejale on tõendamata.
lg 1 sätestab, et juhul, kui käsundisaaja täitis käsundi oma majandus- või kutsetegevuses, siis võib käsundi täitmist mõistlikult eeldada üksnes tasu eest.
Kohus leiab, et kostjal ei olnud alust eeldada, et hageja osutaks teenust tasuta, kuna tegemist oli advokaadi õigusteenusega, mida advokaat osutab AdvS § 40 lg 1 alusel kutsetegevusena, seega tasu eest. Et kliendile õigusabi osutada, on advokaadil vaja tema käsutusse antud dokumendid läbi töötada ja anda nendele õiguslik hinnang. Advokaat peab õigusteenuse osutamiseks analüüsima asjakohaseid õigusakte ja vastavat kohtupraktikat. Advokaat ei saa lähtuda teise advokaadibüroo analüüsist, vaid peab ise materjalidega tutvuma, neid analüüsima ja kujundama selle alusel õigusliku positsiooni. Samas leiab kohus, et tasus kokkuleppimine ei ole tõendamist leidnud. Hageja 07.01.2019 ekirjale, milles hageja teavitas tunnitasust 150 eurot+ käibemaks, ei ole kostja kirjalikult vastanud. Samuti ei ole kostja vastanud hageja 31.01.2019 arvele summas 720 eurot, milles hageja oli teinud allahindlust, paludes tasuda töö eest, lähtudes tunnihinnast 70,60 eurot+käibemaks. Seega ei ole kostja tahteavalduse olemasolu tasus kokkuleppimiseks tõendatud. Nimetatu ei ole aga aluseks jätta kostjalt hageja poolt osutatud käsundi täitmise eest tasu välja mõistmata, kuivõrd
Hageja on esile toonud, et analüüsis käsundi täitmiseks kostja esitatud dokumente, andis suulist konsultatsiooni ja koostas kostjale dokumendi, milleks kulus kokku 8, 5 tundi. Asjaolu, et kostja hilisemalt soovis ka hagi koostamist ja hagejal seda koostada võimalik ei olnud, ei saa olla aluseks hageja tehtud töö eest tasumata jätmiseks. Samuti ei saa selleks aluseks olla asjaolu, et hageja tehtud töö ei andnud kostjale nn lisaväärtust. Advokaat ei saa tagada kliendile kindla tulemuse saavutamist. Tõendamist ei ole ka leidnud, et kokku oleks lepitud mingi nn lisaväärtuse saavutamises. Kohus leiab, et hageja palutud tasu on mõistlik ja põhjendatud, kuna üldiselt teadaolevalt jääb antud tunnitasu 70,60 eurot+käibemaks oluliselt alla vandeadvokaatide tunnitasule, mis on Tallinnas keskmiselt 150-200 eurot/h.
alusel kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine.
lg 1 p-de 1, 3, 4 ja 6 järgi kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja: 1) nõuda kohustuse täitmist; 3) nõuda kahju hüvitamist; 4) taganeda lepingust või öelda leping üles; 6) rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist.
lg 1 alusel võlgnik vastutab kohustuse rikkumise eest, välja arvatud, kui rikkumine on vabandatav. Eeldatakse, et kohustuse rikkumine ei ole vabandatav.
lg-te 1 ja 3 alusel kui lepingupooltel on lepingust tulenevad vastastikused kohustused (vastastikune leping), võib üks lepingupool oma kohustuse täitmisest keelduda, kuni teine lepingupool on oma kohustuse täitnud, täitmist pakkunud või andnud täitmiseks tagatise või on kinnitanud, et ta kohustuse täidab. Kohustuse täitmisest ei või keelduda, kui see ei oleks asjaolusid arvestades mõistlik või ei vastaks hea usu põhimõttele, eelkõige kui teine lepingupool on oma kohustuse suuremas osas või oluliste puudusteta täitnud. 5 Kostja lepinguline kohustus seisnes tasu maksmises ning kostja võis keelduda tasu maksmisest juhul, kui hageja ei ole oma kohustusi nõuetekohaselt täitnud. Kostja on kohtumenetluse käigus tuginenud sellele, et hageja ei ole oma kohustusi nõuetekohaselt täitnud. TsMS § 230 lg 1 alusel kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Kostja märkis, et ei jõudnud veel hageja hinnapakkumisele vastata, kuna juba saabus arve. Arvet kostja vaidlustanud ei ole. Arve vaidlustas kostja alles maksekäsu kiirmenetluses esitatud vastuväites. Seetõttu loeb kohus tuvastatuks, et kostja on arve kätte saanud, millele kostja vastu ei vaidle ning kostja ei ole mõistliku aja jooksul arve suhtes pretensioone esitanud. Kohus leiab, et kostjal puudub alus keelduda tasu maksmisest. Seega kuulub hageja põhinõue rahuldamisele. Hageja palub välja mõista kostjalt ka viivise seaduses sätestatud määras. Kui võlgnik ei täida oma kohustusi, võib võlausaldaja kohtusse pöörduda ja kasutada kõiki lubatud õiguskaitsevahendeid, s.h nõuda viivist.
lg 1 kohaselt võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär €kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Kostja on põhjendamatult viivitanud tasu maksmisega. Seega kuulub viivis väljamõistmisele. Hageja nõuab lisaks seadusjärgses määras jooksva viivise väljamõistmist kindla summana kuni kohtuotsuse tegemiseni ja sealt edasi protsendina
Kohus rahuldab vastava hageja taotluse
MS § 367 kostjalt hageja kasuks tasumata põhinõudelt välja viivised
MS § 162 lg 1 järgi kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Hagi rahuldamise tõttu jäävad menetluskulud kostja kanda. TsMS § 174 lg 1 sätestab, et menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. Sama sätte lõige 2 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskuludeks menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. TsMS § 138 lg 2 kohaselt on kohtukuludeks riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. 6 Hageja on palunud kostjalt välja mõista menetluskuluna riigilõivu summas 175 eurot, millest 45 eurot on tasutud maksekäsu kiirmenetluses ja 130 eurot hagiavalduse esitamise eest. Hagi rahuldamise tõttu tuleb hageja taotlus rahuldada ja kostjalt välja mõista hageja kasuks menetluskuluna riigilõiv summas 175 eurot. /allkirjastatud digitaalselt/ Tiia Mõtsnik Kohtunik 7
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.