lg 2 järgi Menetlusalune isik (kaebuse esitaja) Pentti Lina, isikukood 38601235234, elukoht: xxxx töökoht: xxxx Istungil osalenud isikud * menetlusalune isik Pentti Lina *kohtuvälise menetleja –PP KKB liiklusjärelevalvekeskuse -esindaja Triinu Riigor Menetluse liik kaebemenetlus LÕPPOSA 1.Jätta Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse 02.01.2020.a. otsus väärteoasjas nr 2302,19,002053 muutmata ja Pentti Lina kaebus rahuldamata. 2.Rahatrahv tasuda kohtuvälise menetleja otsuses märgitud arvele 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest. 3. Kohtuvälise menetleja poolt kohtuistungil täiendava tõendina esitatud CD-plaat videosalvestusega jätta kohtutoimikusse. Edasikaebe kord Kohtuotsusele võib menetlusaluse isiku advokaadist kaitsja, kohtuväline menetleja või tema advokaadist esindaja esitada kassatsioonkaebuse. Kui kohtumenetluse pool soovib kasutada kassatsiooniõigust, peab ta sellest kirjalikult teatama maakohtule seitsme päeva jooksul alates kohtuotsuse lõpposa kuulutamisest. Kui üks kohtumenetluse pool on seitsmepäevase tähtaja jooksul teatanud kassatsiooniõiguse kasutamise soovist ega ole sellest loobunud, on ülejäänud kohtumenetluse pooltel kassatsiooniõigus olenemata sellest, kas nad ise on kassatsiooniõiguse kasutamise soovist teatanud. Kassatsioon esitatakse Riigikohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Otsus jõustub, kui seitsme päeva jooksul alates otsuse lõpposa kuulutamisest ei ole kohtule teatatud kassatsiooniõiguse kasutamise soovist. Kaevatava otsuse sisu Pentti Linat karistati
lg 2 järgi rahatrahviga 20 trahviühikut, s.o 80 eurot selle eest, et tema 27.10.2019.a. kell 13.08 Tallinnas Kai tn xxxx parkis mootorsõiduki nii, et see häiris oluliselt liiklust, mis seisnes selles, et esimene sõidurada oli osaliselt blokeeritud ning sõidukid, mis liikusid mööda Kai tänavat ühesuunalisel teel esimeses sõidureas ning pöörasid vasakule olid sunnitud menetlusaluse isiku pargitud mootorsõiduki ümberpõikeks rikkuma liiklusseadust. Sellise tegevusega rikkus Pentti Lina
lg 2 p 5 ja 21 lg 4 p 1 nõudeid ning pani toime
Kaebus Kohtule esitatud kaebuses palub Pentti Lina tühistada kohtuvälise menetleja otsus ja temale määratud rahatrahv. Menetlusalune isik leiab, et ta ei ole rikkunud ühtegi liiklusseaduse punkti, mis talle ette heidetakse. Kaebusest nähtuvalt ta ei parkinud, vaid peatus; rikutud on menetlusnorme, sest trahv koostati ilma tema juuresolekuta; vastuseta on tema küsimus, millist liiklusseaduse punkti rikkusid tema autost ümberpõiget teinud inimesed; kus on kirjas, et ühesuunalisel teel ei tohi parkida ega peatuda. Eitab liikluse häirimist või nn tänava kinni parkimist. Kohtu seisukoht Tulenevalt VTMS §-st 123 lg- st 2, mis sätestab maakohtu kohustuse arutada väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollib kohus kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud kõiki faktilisi ja õiguslikke asjaolusid. Kuulanud ära menetlusaluse isiku selgituse, kohtuvälise menetleja seisukoha ja tunnistaja ütlused ja uurinud kohtuistungil väärteotoimikus olevaid kirjalikke tõendeid ja vaadanud kohtuistungil kohtuvälise menetleja poolt esitatud videosalvestist, asub kohus alljärgnevatele seisukohtadele. Kohus märgib esmalt, et väärteoasja arutamisel ei tohi kohus faktiliste asjaolude kindlakstegemisel väljuda väärteoprotokolli piiridest, s.o tuvastada selliseid asjaolusid, mida ei ole väärteoprotokolli teokirjeldusse kantud. Sellest tulenevalt jätab kohus tähelepanuta kohtuvälise menetleja väited ja tunnistaja ütlused kohtuistungil menetlusaluse isiku parkimise kohta ülekäiguraja lähedal, kõrval ja ristmikul, kuna selliseid rikkumisi ei ole Pentti Linale süüks pandud. Väärteoprotokollis ja vaidlustatud otsuses on menetlusalusele isikule heidetud ette
lg 2 järgi kvalifitseeritava väärteo toimepanemist, mis seisnes selles, et 27.10.2019.a. kell 13.08 Tallinnas Kai tn xxxx parkis mootorsõiduki nii, et see häiris oluliselt liiklust.
lg 2 kohaselt on karistatav sõiduki parkimine selleks keelatud kohas või liikluskorraldusvahendiga ettenähtud parkimiskorda või - viisi rikkudes nii, et see on ohtlik teistele liiklejatele või häirib oluliselt liiklust. Vaidlust ei ole selles, et menetlusaluse isiku sõiduauto asus väärteoprotokollis nimetatud ajal aadressil Tallinn Kai tee xxxx. Vaidlus on selles, kas tegemist oli Pentti Lina poolt sõiduki peatamisega või parkimisega ja kas tema tegevus häiris oluliselt liiklust. 2 Pentti Lina leidis, et tegemist oli peatumisega, sest see kestis 15 minutit ja ta oli autos sees. Ta peatus selles kohas sellepärast, et ootas laevalt tulevaid sugulasi ja puudusid keelavad märgid. Menetlusalune isik oli seisukohal, et tema sõiduk ei takistanud liiklust. Tunnistaja A B ütluste kohaselt oli tegemist sõiduki parkimisega, sest ta tunnistas sündmuskohal, et ootab laevalt kedagi. Menetlusaluse isiku sõiduk oli pargitud esimesel parempoolsel sõidurajal, mis jääb ristmiku ala sisse liiklust segavalt ja sundis teisi liiklejaid rikkuma liiklusseadust. Rikkumisena pidas tunnistaja silmas seda, et kahe sõidurea vahel oli pidev joon ja need sõidukid, kes tahtsid temast mööduda, pidid sõitma üle pideva joone.
p 52 sätestab, et peatumine on sõiduki ettekavatsetud seismajätmine sõitjate peale- või mahamineku või veose laadimise ajaks. Sama paragrahvi p 49 sätestab, et parkimine on sõiduki ettekavatsetud seismajätmine kauemaks, kui seda on vaja sõitjate peale- või mahaminekuks või veose laadimiseks. Kohus leiab, et tegemist oli Pentti Lina poolt sõiduki parkimisega. Riigikohus on lahendis 3-1130-14 punktis 7 märkinud, et sõitja pealemineku protsessi alguseks ei saa pidada seismajätmist sooviga hakata ootama inimest, kes peaks eeldatavasti mõne asja jooksul auto juurde jõudma. Sõiduki seismajätmisest sõitja pealeminekuks saab kõneleda eeskätt juhtudel, mil autosse tulla soovija on juhi jaoks nähtav ja pealeminek toimub vahetult pärast sõiduki seiskumist. Tuvastamist on leidnud, et menetlusaluse isiku sõiduk seisis väärteoprotokollis nimetatud kohas pikemat aega, ilma, et sõidukisse keegi oleks sisenenud. Seda on tunnistanud ka menetlusalune isik ise. Samuti nähtub kohtuistungil vaadatud videosalvestisest, et menetlusaluse isiku sõiduk saabub sündmuskohale 12:47:14, politseisõiduk saabub sündmuskohale kell 13:00:
lg 4 p 1 keelab parkimise kohas, kus ei tohi peatuda.
lg 2 p 5 keelab peatamise kohas, kus peatatav sõiduk teeb võimatuks teiste sõidukite liikumise. 3 Tunnistaja ütlused ja videosalvestis tõendavad, et Pentti Lina poolt sõiduki parkimine kahesuunalise tee esimesel sõidurajal tegi võimatuks teiste sõidukite liikumise Pentti Lina poolt osaliselt blokeeritud sõidurajal. Nimelt sõidukid, mis liikusid mööda ühesuunalist teed esimeses sõidureas ning soovisid pöörata ristmikul vasakule, ei saanud sõita edasi mööda esimest sõidurada, vaid pidid suunduma teisele sõidurajale, tegema ümberpõike Pentti Lina autost ning seejärel ületama pideva joone, et saada tagasi esimesse sõiduritta. Kohus ei nõustu menetlusaluse isikuga selles, et ta ei häirinud ega takistanud liiklust, vaid leiab, et selliselt sõiduki parkimisega ta siiski häiris oluliselt teiste sõidukite liiklust. Menetlusaluse isiku väite, et kahe sõiduraja vahel puudus pidevjoon lükkab ümber videosalvestis, millelt on siiski märgatav kahe sõiduraja vahel enne valgusfooriga ristmikku pidevjoone olemasolu. Pidevjoon ei ole küll väga nähtav, aga siiski äratuntav. Tunnistaja Birnbaum kinnitas samuti, et kahe sõiduraja vahel on pidevjoon, mis väärteosündmuse ajal oli natuke halvemini nähtav. Majandus -ja kommunikatsiooniministri 22.02.2011 nr 12 määrusega „Liiklusmärkide ja teemärgiste tähendused ning nõuded fooridele“ § 24 lg 1 kohaselt on teekattemärgis teekattele kantav joon, nool, kirje ja kujutis. Sama määruse § 25 lg 1 p 2 kohaselt märgis 911 „Ühekordne pidevjoon“ eraldab sõiduradasid pärisuunavööndis (lisa 10 joonised 7, 8 ja 11). Märgist ületada ei tohi. Seega sõidukid, mis olid sunnitud tegema ümberpõike Pentti Lina sõidukist ja seejärel uuesti soovitud esimesse sõiduratta tagasi pöörates ületasid ühekordset pidevjoont, rikkudes märgi 911 nõuet. Videosalvestisega on tõendatud, et alates Pentti Lina sõiduki parkimisest kuni politseiametnike saabumiseni, s.o. 13 minuti jooksul vähemalt neli sõidukit sooritasid eespool kirjeldatud manöövri, millega rikkusid liiklusnõuet. Kohtu hinnangul saab sellist kordade arvu juba nimetada oluliselt häirivaks liikluseks. Samuti nähtub salvestiselt, et menetlusaluse isiku esimesel sõidurajal pargitud sõiduk tekitas liikluses paraja segaduse nende juhtide suhtes, kes soovisid Kai tänavalt edasi liikuda mööda esimest sõidurada. Võttes arvesse, et menetlusalune isik parkis oma sõiduki osaliselt esimesse sõiduratta, viibides pikema aja vältel sõidukis ja nägi teiste sõidukite poolt ümberpõike tegemist, pidi ta aru saama, et nimetatud kohas ja nimetatud viisil parkides takistab tema sõiduk teiste sõidukite sujuvat liiklust. Seetõttu on kohus veendunud, et süütegu pandi toime kaudse tahtlusega. Eeltoodust tulenevalt asub kohus seisukohale, et menetlusaluse isiku tegevuses on tuvastatud
lg-s 2 sätestatud väärteo objektiivsete tunnuste esinemine, st parkimine keelatud kohas ning viisil, mis häiris oluliselt teiste sõidukite liiklust. Kohtuväline menetleja on
Maksimaalseks karistuseks on 50 trahviühikut. Seega on kohtuväline menetleja määranud karistuse alla sanktsiooni keskmist olukorras, kus tegelikult isiku tegevuses puuduvad kergendavad asjaolud ning tal on üks kehtiv liiklusalane väärteokaristus. Eelnimetatud asjaoludel oleks põhjendatud ka keskmisest veidi suurema rahatrahvi määramine, kuid kohtul puudub õigus karistuse raskendamiseks. Eeltoodut arvestades leiab kohus, et alust kohtuvälise menetleja otsuse tühistamiseks ei ole ning Pentti Lina kaebus tuleb jätta rahuldamata. 4 Kohus juhindub VTMS § 132 p 1. Kassatsiooniteate esitamise korral on motiveeritud otsus Harju Maakohtu Tallinna kohtumaja kantselei kaudu kättesaadav alates 28.02.2020.a. kell 13.00 (digitaalselt allkirjastatud) Aime Ivanson kohtunik 5
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.