Obsah (9)

§ 111§ 29§ 31§ 69§ 38§ 30§ 63§ 19§ 23

4-19-3954 KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 16. jaanuaril 2020.a Tallinna kohtumajas Väärteoasja nr 4-19-3954 (väärteoasjad nr 2302,19,006889 ja nr 2302

§ 111§ 132 p 3, § 133-135 kohus otsustas: 1.

Rahuldada Anneli Salamäe esitatud kaebused. 2. Tühistada Politsei – ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse kohtuesindusgrupi vanemväärteomenetleja J. P 27.06.2019.a koostatud otsus väärteoasjas nr 2302,19,006889 Anneli Salamäe karistamises Liiklusseadus § 223 lg 1 alusel rahatrahviga summas 600€ ja 1 Liiklusseaduse § 236 lg 1 alusel rahatrahviga summas 600€ ning lõpetada väärteoasjas menetlus

§ 29lg 1 p 1 alusel tema teos väärteotunnuste puudumise tõttu.

3. Tühistada Politsei – ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse kohtuesindusgrupi juhtivspetsialist M.P 17.07.2019.a koostatud otsus väärteoasjas nr 2302,19,008805 Anneli Salamäe karistamises Liiklusseadus § 223 lg 1 alusel mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega neljaks kuuks ja Liiklusseaduse § 236 lg 1 alusel mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega neljaks kuuks ning lõpetada väärteoasjas menetlus

§ 29lg 1 p 1 alusel tema teos väärteotunnuste puudumise tõttu.

4. Juhindudes

§-st 23 hüvitada Anneli Salamäele riigi eelarve vahenditest tema poolt valitud kaitsjale makstud mõistliku suurusega tasu summas 2076.- (kaks tuhat seitsekümmend kuus) eurot.

1. Käesolev kohtuotsus teha teatavaks kaebuse esitaja Anneli Salamäele, kaebuse esitaja esindaja vandeadvokaat Olavi-Jüri Luigele ja Politsei – ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri liiklusjärelevalvekeskusele. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib menetlusalune isik edasi kaevata Riigikohtule advokaadist kaitsja vahendusel, kohtuväline menetleja ise või tema advokaadist esindaja, teatades kirjalikult kassatsiooni esitamise soovist Harju Maakohtu Tallinna kohtumajale 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse lõpposa kuulutamisest ning esitades kassatsiooni Riigikohtule 30 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtuotsus on avalikult teatavaks tehtud. Kohtuotsus tehakse avalikult teatavaks hiljemalt 17.02.2020.a. Väärteo asjaolud ja menetluse käik Politsei – ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri väärteoasjas nr 2302,19,006889 27.06.2019.a koostatud otsusega karistati Anneli Salamäed LS § 223 lg 1 tunnustele vastava väärteo toimepanemise eest rahatrahviga 150 trahviühikut s.o summas 600.- eurot ning LS § 236 lg 1 tunnustele vastava väärteo toimepanemise eest rahatrahviga 150 trahviühikut s.o summas 600.eurot. Väärteoprotokolli ja väärteootsuse teokirjelduse kohaselt menetlusalune isik Anneli Salamäe juhtis mootorsõidukit Harjumaal, Rae vallas, Peetri alevikus, Suurekivi põik xxxx juures (05.04.2019 kell 06:57; 11.04.2019 kell 07:59; 12.04.2019 kell 08:03; 16.04.2019 kell 07:43; 30.04.2019 kell 08:03 ja kell 19:15; 13.05.2019 kell 17:59; 20.05.2019 kell 07:49, kell 07:51 ja kell 08:12; 22.05.2019 kell 07:48) oli hooletu, ei hoidunud tagurdamisel kõigest, mis võiks kahjustada teist vara ning tagurdas vastu Suurekivi põik xxxx aia äärde istutatud elupuu hekki. Oma tegevusega põhjustas varalise kahju V K'ile (mis on fikseeritud fotode ning videosalvestitega). Anneli Salamäe lahkus liiklusõnnetuse sündmuskohalt Harjumaal, Rae vallas, Peetri alevikus, Suurekivi põik xxxx juurest (05.04.2019 kell 06:57; 11.04.2019 kell 07:59; 12.04.2019 kell 08:03; 16.04.2019 kell 07:43; 30.04.2019 kell 08:03 ja kell 19:15; 13.05.2019 kell 17:59; 20.05.2019 kell 07:49, kell 07:51 ka kell 08:12; 22.05.2019 kell 07:48) politseid liiklusõnnetusest teavitamata, kuigi varalise kahju saajaga oli lahkarvamus ja kirjalikult oli nimetamata kahju tekitamise eest vastutav isik. Kohtuväline menetleja asus seisukohale, et Anneli Salamäe eelpool kirjeldatud tegevusega rikkus LS §-de 16 lg 1; § 169 lg 5 ja § 169 lg 4 p.p 4, 5 nõudeid (s.o tekitas varalist kahju või tervise kahjustuse, liiklusõnnetusest mitteteatamine), pannes toime väärteod, millised on kvalifitseeritavad LS § 223 lg 1 ja § 236 lg 1 järgi. 2 Kohtuväline menetleja eelpool märgitud kuupäeval koostatud väärteootsuses asus seisukohale, et menetlusaluse isiku süü temale etteheidetud väärtegude toimepanemises on tõendatud käesolevas väärteoasjas videosalvestiste, tunnistaja ütluste, menetlusaluse isiku enda ütluste ning muude väärteoasjas kogutud materjalidega. Kohtuväline menetleja märkis otsuses, et toimikule lisatud videosalvestistelt nähtub üheselt, et Anneli Salamäe ei hoidu oma sõidukiga liigeldes kõigest, mis võiks kahjustada vara või keskkonda. Vastupidi, menetlusalune isik suhtub äärmise hoolimatusega teisele isikule kuuluvasse elupuuhekki ja tagurdab korduvalt sinna sisse. Vaidlustatud väärteootsuses märgitakse, et kuivõrd menetlusalune isik pidi teadma, et elupuuhekk nimetatud kohas asub, siis pidi ta ka tajuma, et jättes sellega arvestamata võib ta sellele otsa sõita ja põhjustada liiklusõnnetuse. Kohtuväline menetleja asus seisukohale, et Anneli Salamäe pani rikkumised toime vähemalt kaudse tahtlusega. Kohtuväline menetleja ei nõustunud menetlusaluse isiku seisukohaga nagu peaks kinnisasi ja sinna istutatud taim tingimata kuuluma ühele omanikule, leides, et elupuuhekk ei ole kindlasti kinnisasja oluline osa. Vastavalt kokkuleppele maa omanikuga võib konkreetsele maatükile taimi istutada iga huvitatud isik, mis aga ei tähenda, et istutatud taim muutub sellega automaatselt kinnisasja osaks. Tegemist on sisuliselt samalaadse olukorraga, kus üks isik kasvatab teise isiku maa peal vilja. Menetlusaluse isiku tähelepanu juhiti teadmisele, et väärteoasja materjalidest nähtub, et elupuu taimed ostis V K ja seetõttu on menetlusalune isik varalise kahju põhjustanud just temale. Hinnanud väärteoasjas kogutud materjale kogumis leidis kohtuväline menetleja, et menetlusaluse isiku poolt juhitud sõiduki teel liikumise tagajärjel tekkis varaline kahju ja seega esinevad asjas LS § 2 p 32 kirjeldatud liiklusõnnetuse tunnused. Tulenevalt eeltoodust asus kohtuväline menetleja seisukohale, et Anneli Salamäele LS § 223 lg 1 alusel etteheidetav rikkumine on leidnud täielikku tõendamist, on kvalifitseeritud õigesti, süüd välistavad asjaolud puuduvad ja menetlusaluse isiku vastulauses välja toodud selgitused on ümberlükatud väärteoasjas kogutud materjalidega. Märgitust tulenevalt kohtuväline menetleja asus seisukohale, et menetlusalusele isikule etteheidetav tegu kuulub karistamisele LS § 223 lg 1 alusel. Kohtuväline menetleja selgitas, et kuivõrd üheselt leidis tõendamist, et menetlusalune isik sai aru, et ta sõitis elupuuhekile otsa ja et tal oli elupuude omanikuga lahkarvamus süü küsimuse osas, kuid sellest hoolimata ei teavitanud ta toimunud liiklusõnnetusest politseid, siis rikkus ta LS § 169 lg 4 p 4,5 ja LS § 16 lg 5 nõudeid pannes sel moel toime LS § 236 lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo. Kohtuväline menetleja arvestas menetlusalusele isikule karistuse määramisel, muu hulgas, isiku poolt toime pandud tegusid, tema süü suurust ja seda, et isikul oli 1 kehtiv väärteokaristus samalaadsete tegude toimepanemise eest. Samuti arvestas otsuse tegija ka seda, et Anneli Salamäe on leidnud mitmeid erinevaid põhjuseid miks kõnealune liiklusõnnetus üldse toimus ja tugevalt viidanud sellele, et süüdi on kõik teised peale tema enda. Kõik see viitas kohtuvälise menetleja hinnangul asjaolule, et isik ei ole aru saanud tema poolt toime pandud tegude tõsidusest ega ole teinud ka varasemast karistusest enda jaoks järeldusi. Tulenevalt eeltoodust asus menetleja seisukohale, et igati on põhjendatud menetlusaluse isiku range karistamine ja teda on võimalik teda mõjutada edaspidi rikkumistest hoiduma määrates talle karistuseks rahatrahvid sanktsiooni keskmises määras. (väärteotoimik tl 36-37, 39-42) Politsei – ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri väärteoasjas nr 2302,19,008805 17.07.2019.a koostatud otsusega karistati Anneli Salamäed LS § 223 lg 1 tunnustele vastava väärteo toimepanemise eest mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega 4 kuuks ning LS § 236 lg 1 tunnustele vastava väärteo toimepanemise eest mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega 4 kuuks. 3 Väärteoprotokolli ja väärteootsuse teokirjelduse kohaselt menetlusalune isik Anneli Salamäe 28.05.2019 kella 07:58 ajal juhtis Suurekivi põik xxxx juures, Peetri alevikus, Rae vallas, Harju maakonnas mootorsõidukit, oma käitumises ei hoidunud kõigest, mis võiks kahjustada teist vara, tagurdades otsa elupuuhekile, seda kahjustades osaliselt. Oma tegevusega põhjustas liiklusõnnetuse ja varalise kahju V K´ile (fikseeritud liiklusõnnetuse akti, fototabelite ja valvekaamera salvestusest tehtud koopiaga). Lahkus sündmuskohalt politseid liiklusõnnetusest teavitamata kuigi varalise kahju saaja ei olnud teada ja kirjalikult oli nimetamata kahju tekitamise eest vastutav isik. Samuti Anneli Salamäe 30.05.2019 kella 08:01 ajal juhtis Suurekivi põik xxxx juures, Peetri alevikus, Rae vallas, Harju maakonnas mootorsõidukit, ei hoidunud tagurdamisel kõigest , mis võiks kahjustada teist vara. Tagurdas vastu Suurekivi põik 9a aia äärde istutatud elupuuhekki. Oma tegevusega põhjustas varalise kahju V K´ile (fikseeritud videosalvestisega). Lahkus liiklusõnnetuse sündmuskohalt politseid liiklusõnnetusest teavitamata kuigi varalise kahju saajaga oli lahkarvamus ja kirjalikult oli nimetamata kahju tekitamise eest vastutav isik. Menetlusalusele isikule heideti ette LS §-de 16 lg 1 ja § 169 lg 4 p.p 4, 5, lg 5 normide rikkumist ja LS §-de 223 lg 1 ja § 236 lg 1 järgi kvalifitseeritavate väärtegude toimepanemist. Kohtuväline menetleja koostatud väärteootsuses märkis, et menetluse käigus kogutud materjalidega on tõendatud, et menetlusalune isik on toime pannud temale väärteoprotokollides inkrimineeritud väärteod. Kohtuväline menetleja leidis, et väärtegude toimepanemine menetlusaluse isiku poolt on tõendatud väärteoasjas kogutud materjalidega s.h sündmuskoha, sõiduki ja asitõendi vaatlusprotokollidega koos nende lisadega (fotod, skeem, videosalvestised), tunnistaja ütlustega ja ka menetlusaluse isiku enda ütlustega selle kohta, et tema juhtis mootorsõidukit registreerimismärgiga 009MEX väärteoprotokollides märgitud ajal ja kohas. Kohtuväline menetelja koostatud väärteootsuses märkis, et LS § 223 lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo koosseisuliseks tunnuseks on varalise kahju tekitamine sõltumata kahju suurusest ja ulatusest. Varalise kahju tekitamine loeti tõendatuks tunnistaja V K ütlustega, sündmuskoha vaatlusprotokolliga ja ka videosalvestistega. Asjaolu, kelle kinnistul kahjustatud ese asus ei oma kohtuvälise menetleja hinnangul tähtsust. Hinnanud väärteoasjas kogutud tõendeid kogumis leidis kohtuväline menetleja, et Anneli Salamäe juhitud sõiduki teel liikumise tagajärjel tekkis varaline kahju ning seega esinevad liiklusseaduse § 2 p 32 kirjeldatud liiklusõnnetuse tunnused. Arvestades liiklusõnnetuse iseloomu ja videosalvestiselt nähtuvat leidis kohtuväline menetleja, et piisavalt tähelepaneliku ja hoolsa suhtumise korral pidi menetlusalune isik, aru saama, et toimus liiklusõnnetus ning seega tekkisid temale liiklusseaduse § 169 loetletud kohustused, millised ta jättis täitmata. Kohtuväline menetleja asus seisukohale, et väärteod vastavad süüteokoosseisule, on kvalifitseeritud õigesti ja süüd välistavad asjaolud puuduvad. Kohtuväline menetleja märkis väärteootsuses, et liiklusõnnetuse põhjustamine on ühiskonnaohtlik tegu millega seatakse ohtu teiste isikute vara ja kaasinimeste elu ning tervis. Liiklusõnnetuse sündmuskohalt lahkumine on tahtlikult toime pandud tegu ilmse eesmärgiga varjata eelnevalt toime pandud süülist tegu. Väärteootsuses märgiti, et menetlusaluse isiku poolt toime pandud süütegude eest on riigi poolt kehtestatud ranged karistusmäärad, sealhulgas juhtimisõiguse äravõtmine nii põhi kui ka lisakaristusena ja arest. Sellega on riik andnud selge signaali, et selline hooletu käitumine liikluses ei ole ühiskonnas aktsepteeritav ja tegu ei ole vähetähtsate väärtegudega milles puudub avalik menetlushuvi. Kuna isik on toime pannud mitu enamohtliku süütegu, siis hindas kohtuväline menetleja menetlusaluse isiku süüd suureks, märkides, et Anneli Salamäe on ka eelnevalt toime pannud samalaadsed süütegusid, kuid nende 4 eest määratud karistused rahatrahvide näol ei ole teda mõjutanud seadusekuulekalt käituma. Tulenevalt eeltoodust, õiguskorra kaitsmise huvides ning eesmärgiga mõjutada isikut edaspidi liikluses seadusekuulekalt, hoolsalt ja tähelepanelikult käituma, leidis kohtuväline menetleja, et antud juhul on põhjendatud ja eesmärgipärane mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmine põhikaristusena. (väärteotoimik tl 29-33). Menetlusaluse isiku kaebus Anneli Salamäe oma esindaja vandeadvokaat Olavi – Jüri Luik vahendusel esitas
2. juulil 2019.a Harju Maakohtu Tallinna kohtumajale eelpool märgitud kohtuvälise menetleja otsuse nr 2302,19,006889 peale kaebuse, millises taotletakse tühistada Politsei – ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri vanemväärteomenetleja J P 27.06.2019.a koostatud otsus, lõpetada väärteomenetlus nr 2302,19,006889 kuna käesolevas väärteoasjas puudub süüteo objektiivne ja subjektiivne koosseis, Anneli Salumäele etteheidetaval teol puuduvad süüteokooseisu tunnused s.t mistõttu kuulub

§ 29lg 1 järgi väärteomenetlus lõpetamisele.

Alternatiivselt taotletakse lõpetada väärteomenetlus otstarbekuse kaalutlusel kuivõrd menetlusaluse isiku süü ei ole suur ja asjas puudub avalik menetlushuvi ning samuti taotletakse menetluskulude täies ulatuses Eesti Vabariigi kanda jätmist. Kohtule esitatud kaebuses juhitakse esmalt kohtu tähelepanu teadmisele, et väärteoprotokollis ei ole kirjeldatud objektiivse teokooseisu elementi – varalise kahju tekkimine tagajärjena. KarS § 12 lg 2 kohaselt on süüteokoosseisu objektiivsed tunnused seaduses kirjeldatud tegevus või tegevusetus ja seaduses sätestatud juhtudel sellega põhjuslikus seoses olev tagajärg. Seaduses võib olla sätestatud ka muu süüteokoosseisu objektiivne tunnus. LS § 223 lg-s 1 sätestatud väärteo objektiivne koosseis on mootorsõidukijuhi poolt liiklusnõuete rikkumine ja selliselt teisele isikule varalise kahju tekitamine.

§ 29

lg 1 kohaselt on teol väärteo tunnuste puudumine väärteomenetlust välistav asjaolu. Kohtule esitatud kaebuses märgitakse, et käesolevas asja väärteoprotokollis on abstraktselt märgitud: „Oma tegevusega põhjustas varalise kahju V K`ile (mis on fikseeritud fotode ning videosalvestistega).“ Väärteomenetluses on etteheidetava teo objektiivseks koosseisutunnuseks teo tagajärjena varalise kahju tekkimine. VÕS § 128 lg 2 järgi on varaline kahju eelkõige otsene varaline kahju ja saamata jäänud tulu. VÕS § 128 lg 3 kohasel hõlmab otsene varaline kahju eelkõige kaotsiläinud või hävinud vara väärtuse või vara halvenemisest tekkinud väärtuse vähenemise, isegi kui see tekib tulevikus, ning kahju tekitamisega seoses kantud või tulevikus kantavad mõistlikud kulud, sealhulgas mõistlikud kulud kahju ärahoidmiseks või vähendamiseks ja hüvitise saamiseks, muu hulgas kahju kindlaks tegemiseks ja kahju hüvitamisega seotud nõuete esitamiseks. VÕS § 128 lg 4 kohaselt on saamata jäänud tulu kasu, mida isik oleks vastavalt asjaoludele, eelkõige tema poolt tehtud ettevalmistuste tõttu, tõenäoliselt saanud, kui kahju hüvitamise aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. Saamata jäänud tulu võib seisneda ka kasu saamise võimaluse kaotamises. Kohtule esitatud kaebuses märgitaks, et kaitsja möönab, et karistusõiguslik ja tsiviilõiguslik kahju sisu ei kattu alati täies ulatuses, kuid arvestades LS § 223 lg-s 1 kastutatud sõnastust „varaline kahju“, ei saa käesolevas asjas kahju sisustada sarnaselt KarS §-ga 203, vaid peab lähtuma VÕS-s sätestatud otsese varalise kahju definitsioonist. Arvestades asjaolu, et väärteoprotokollis ei ole kirjeldatud, milles seisnes varalise kahju tekkimine, ei ole Anneli Salamäel võimalik teostada efektiivselt oma kaitseõigust, kuivõrd ei ole võimalik esitada vastuväiteid kahju tekkimisele, kui pole teada, milline kahju on tekkinud. 5 Kaitsja märgib, et väärteoprotokollis ei saa teokirjeldust asendada fotode või videosalvestistega.

§ 31

lg 11 kohaselt võib foto- või videosalvestis olla iseseisvaks tõendiks, kuid see ei tähenda, et foto- või videosalvestisega võib asendada

§ 69

lg 2 ps 5 sätestatud kohustust märkida väärteoprotokolli teave väärteoga põhjustatud kahju kohta. Eelnevast tulenevalt ei ole kaitsja hinnangul piisav väärteoprotokolli märgitu, et kahju on fikseeritud fotode ning videosalvestistega. Kuna väärteoprotokolli teokirjelduses kahju asjaolusid ei mainita, pole võimalik menetlusalusele isikule ette heita ka liiklusõnnetusest mitteteatamist LS § 236 lg 1 järgi. Kohtule esitatud kaebuses on asutud seisukohale, et kokkuvõtlikult ei ole käesolevas asjas võimalik teostada kaitseõigust, kuivõrd menetlusalusele isikule ei ole selge, millise varalise kahju tekitamist talle ette heidetakse. Arvestades asjaolu, et väärteoprotokolli ei saa kohtumenetluses enam täiendada – kaitseõiguse rikkumist ei saa kõrvaldada, kuulub väärteomenetlus lõpetamisele

§ 29

lg 1 kohaselt.

§ 38lg 1 ja Kr

MS § 183 lg 1 järgi palub kaitsja jätta menetluskulud täies ulatuses Eesti Vabariigi kanda. Kohtule esitatud kaebuses märgitakse, et käesolevale menetlusdokumendile on lisatud menetluskulude nimekiri ning väljastatud arve. Alternatiivselt

§-le 29 taotleb kaitsja väärteomenetluse lõpetamist

§ 30

lg 1 p 1 järgi, kuivõrd eelnevatest põhistustest tulenevalt ei ole menetlusaluse isiku süü suur. Täiendavalt ei ole käesolevas asjas isiku karistamise osas avalikku huvi. Esitatud tõendite järgi ei ole menetlusaluse isiku tegevusega tekkinud erilist kahju. (kd I tl 2-3, 6-7) Anneli Salamäe oma esindaja vandeadvokaat Olavi – Jüri Luik vahendusel esitas

1. augustil 2019.a Harju Maakohtu Tallinna kohtumajale väärteootsuse nr 2302,19,008805 peale kaebuse, millises taotletakse tühistada Politsei – ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri 17.07.2019.a eelpool märgitud otsus, lõpetada väärteomenetlus, alternatiivselt lõpetada väärteomenetlus otstarbekuse kaalutlusel ja jätta menetluskulud täies ulatuses Eesti Vabariigi kanda. Märgitud kaebuses on menetlusaluse isiku kaitsja asunud taas seisukohale, et väärteoasjas puudub süüteo objektiivne ja subjektiivne koosseis ning rikutud on väärteomenetluse õigust. Kohtu tähelepanu juhiti teadmisele, et käesolevas väärteoasjas ühendati 16.07.2019.a väärteoasjad 2302.19.007881 2302.19.008805 kohtuvälise menetleja määrusega ühiseks menetluseks nr 2302.19.
2. Nimetatud määrust menetlusalusele isikule ei edastatud.

§ 63

lg 3 järgi väärteoasjad ühendatakse või eraldatakse kohtuvälise menetleja määrusega.

§ 19

lg 1 järgi on menetlusalusel isikul õigus teada, millist väärteoasja tema suhtes menetletakse. Olukorras, kus menetlusalust isikut ei teavitada erinevate väärteoasjade ühendamisest, ei ole isikule teada milliseid väärteoasju tema suhtes menetletakse. Seeläbi ei ole menetlusalusele isikule loogiliselt järgitav, kuidas ja millistele faktiliste asjaoludele tuginedes tehakse väärteoasjas otsus. Selliselt ei ole menetlusalusel isikul võimalik efektiivselt teostada kaitseõigust. Kaitsja palub Harju Maakohtul anda hinnang sellisele rikkumisele ja kujundada arvamus, kas sellist rikkumist saab kohtumenetluses kõrvaldada. Samuti juhitakse kohtu tähelepanu teadmisele, et väärteoprotokollides ei ole kirjeldatud objektiivse teokooseisu elementi – varalise kahju tekkimine tagajärjena. LS § 223 lg-s 1 sätestatud väärteo objektiivne koosseis on mootorsõidukijuhi poolt liiklusnõuete rikkumine ja selliselt teisele isikule varalise kahju tekitamine.

§ 29

lg 1 kohaselt on teol väärteo tunnuste puudumine väärteomenetlust välistav asjaolu. Kohtule esitatud kaebuses märgitakse, et käesoleva asja protokollis nr 1 on abstraktselt märgitud: „Oma tegevusega põhjustas liiklusõnnetuse ja varalise kahju V K`ile (fikseeritud liiklusõnnetuse akti, fototabelite ja valvekaamera salvestusest tehtud koopiaga).“ Käesoleva asja protokollis nr 2 on abstraktselt märgitud: „Oma tegevusega põhjustas varalise kahju V K`ile (fikseeritud videosalvestusega).“ Käesolevas väärteomenetluses on etteheidetava teo objektiivseks koosseisutunnuseks teo tagajärjena varalise kahju tekkimine. Arvestades asjaolu, et väärteoprotokollis ei ole kirjeldatud, milles seisnes varalise kahju tekkimine, ei ole Anneli 6 Salamäel võimalik teostada efektiivselt oma kaitseõigust, kuivõrd ei ole võimalik esitada vastuväiteid kahju tekkimisele, kui pole teada, milline kahju on tekkinud. Kohtule esitatud kaebuses kaitsja märgib, et väärteoprotokollis ei saa teokirjeldust asendada fotode või videosalvestistega. Eelnevast tulenevalt ei ole piisav väärteoprotokolli märgitu, et kahju on fikseeritud fotode ning videosalvestistega. Kuna väärteoprotokolli teokirjelduses kahju asjaolusid ei mainita, pole võimalik menetlusalusele isikule ette heita ka liiklusõnnetusest mitteteatamist LS § 236 lg 1 järgi. Kokkuvõtlikult ei ole menetlusaluse isiku kaitsja hinnangul käesolevas asjas võimalik teostada kaitseõigust, kuivõrd menetlusalusele isikule ei ole selge, millise varalise kahju tekitamist talle ette heidetakse. Arvestades asjaolu, et väärteoprotokolli ei saa kohtumenetluses enam täiendada – kaitseõiguse rikkumist ei saa kõrvaldada, kuulub väärteomenetlus lõpetamisele

§ 29

lg 1 kohaselt.

§ 38lg 1 ja Kr

MS § 183 lg 1 järgi palub kaitsja jätta menetluskulud täies ulatuses Eesti Vabariigi kanda, selgitades, et käesolevale menetlusdokumendile on lisatud menetluskulude nimekiri ning väljastatud arve Alternatiivselt

§-le 29 taotleb kaitsja väärteomenetluse lõpetamist

§ 30

lg 1 p 1 järgi, kuivõrd eelnevatest põhistustest tulenevalt ei ole menetlusaluse isiku süü suur. Täiendavalt ei ole käesolevas asjas isiku karistamise osas avalikku huvi. Esitatud tõendite järgi ei ole menetlusaluse isiku tegevusega tekkinud erilist kahju. (väärteotoimik nr 4-1-9-4137 tl 19) Menetlus Harju Maakohtu Tallinna kohtumajas Harju Maakohtu Tallinna kohtumajas 04.09.2019.a kohtuistungil kaebuse esitaja Anneli Salamäe ning tema kaitsja vandeadvokaat Olavi – Jüri Luik jäid kohtule esitatud kaebuste ja kaebuses esitatud taotluste juurde. Kaebuse esitaja Anneli Salamäe kaitsja märkis, et käesolevas kaasuse koosseisud eeldavad varalise kahju tekkimist. Kui varaline kahju tekkis, siis oleks vaja olnud, et politsei oleks esitanud asjatundja või ekspertiisiarvamuse kahju kindlaks tegemise kohta. Käesoleval hetkel ei ole tekkinud vaidlust selles, et kinnistu, kuhu hekk oli istutatud ei kuulunud härrasmehele, kellele n-ö kahju on tekkinud. TsüS § 54 lg 1 kohaselt on kinnisasja oluliseks osaks mh ka taimed. Käesolevas väärteoasjas ei ole esitatud nõude loovutamise lepingut. Väärteomaterjalidest ei selgu, milline on kahju ning kindlasti on kahju saamiseks märgitud vale isik s.t isegi, kui kahju oleks tuvastatud, siis ei saaks neid otsuseid jõusse jätta. Kohtu tähelepanu juhiti teadmisele, et kui autoga on midagi väidetavalt riivatud, siis tuleb ära tõendada see, et juht tundis ja sai aru, et ta sõitis otsa ning sõitis seejärel tahtlikult minema, muul juhul karistada ei saa. Õueala, kus sündmused on aset leidnud kuuluvad kaebajale eraõiguslikult. Kui oleks tuvastatud ka kahju tekitamine, siis oleks see kahju tekitamine endale, selle eest karistada ei saa. Tegemist on kahe naabrivahelise konfliktiga ning, see tuleb sellest, et üks naaber omavoliliselt istutas võõrale maale heki. Sellega on tekitatud olukord, kus menetlusalusel isikul ei olegi võimalik alati olukorras, kui on kaks autot pargitud välja saada. Kõik teised naabrid saavad välja tagurdada kuna nendele ei ole ebaseaduslikult hekki istutatud. Vandeadvokaat Olavi – Jüri Luik selgitas kohtus, e tema kliendi abikaasa ja klient kasutavad vahetevahel kaubikut, mis on pikem kui sõiduauto ja sellega ei mahu välja. Seda on korduvalt sellele härrasmehele öeldud, et ajataks asju mõistlikult. (väärteotoimik nr 4-19-3954 tl 39-40) Kaebuse esitaja Anneli Salamäe kinnitas, et ta ei mahu sinna läbi sõitma, vastavalt sellele, kuhu nad oma autot pargivad. Ta ei mahu välja pöörama. Hekk on istutatud väljasõidu ette nii, et see takistab neil väljasõitu. (väärteotoimik nr 4-19-3954 tl 40) Käesoleva kaebemenetluse kohtuliku uurimise käigus kuulati tunnistajana üle J S, kes 26.09.2019.a andis kohtule, kaebuse esitaja esindaja ja kohtuvälise menetleja esindaja esitatud küsimustele ütlusi selle kohta, et tema on MTÜ xxxx juhatuse liige, juhatusse kuuluvad veel M Ö, A V. Anneli Salamäed teab tema oma 10 aastat, nad on naabrid, V Ki ta eriti ei tunne, ei ole 7 kordagi suhelnud, viimane on värske elanik. Kinnitab ta seda, et MTÜ juhatus on tegelenud K avaldustega, viimane saatis pidevalt kirju nemad selgitasid, et tegemist on kahe isiku omavahelise tüliga, mida nad peavad lahendama, et sellega ei pea tegelema juhatus. Tüli oli selles, et K istutas elupuud ühistu maale, küsis ainult oma naabrilt, ta ei tea kellelt luba. Kui puud istutati, siis juhatuselt luba ei küsitud, hekist sai ühistu teada tagantjärele. Tüli on tekkinud seetõttu, et Annelil on temasõnu vähe ruumi autoga välja sõitmiseks ta ise nägi videost, et ta viimane sõidab hekile peale. Kinnitab ta seda, et MTÜ-le varalist kahju tekitatud ei ole. Hekk on lubatud tagantjärele sinna jätta, aga see ei kuulu ühistule. Puud ostis K. Tunnistaja J S kinnitas kohtus, et MTÜ ja Ki vahel ei ole sõlmitud lepingut, millega MTÜ annaks oma õigusi Kile üle. Samuti heki istutamiseks ei eksisteerinud juhatuse otsust, enne neid intsidente, juhatus ei lubanud enne juhtumeid hekki sinna istutada. Juhatus tegi hiljem küsitluse ja selle alusel on tehtud otsus, ise nad ei saaks mingit otsust teha. Otsus tehti küsitluse tulemusel. Seda, kas tegemist on kirjaliku otsusega või mitte, selles osas jääb ta vastuse võlgu (väärteotoimik nr 419-3954 tl 40-41). Samuti kuulati kaebemenetluse käigus tunnistajana üle T S, kes andis eelpool märgitud kuupäeval ütlusi selle kohta, et Anneli Salamäe on tema abikaasa, V Ki on ta näinud, suhted puuduvad, vihavaenu viimase vastu ei tunne. Tunnistaja kinnitas, et enne heki istutamist tema käest nõusolekut ei küsitud, samuti ei ole tema osalenud MTÜ üldkoosolekul, kus oleks jutuks olnud heki istutamine, selle osas otsuse vastu võtmine. Tema teada ei ole MTÜ üldkoosolekul kunagi arutatud heki istutamisest. Tunnistaja T S kinnitas, et heki istutamisest tulenevalt on takistatud nendel väljasõit, hekk takistab otseselt, nad peavad tagurdama, nende sissesõit on 90kraadise nurga all. Sealt on väga halb ühe korraga välja saada, seal peab tegema mitu manöövrit. See tee osa on seal lihtsalt nii kitsas. Kindlasti sõltub see ka nende kasutatavast autost, viimasel ajal ei ole ta sinna oma kaubikuga tulnudki, sest kaubik ei mahu sealt välja keerama. Samuti on problemaatiline olukord, kui kõrvuti on kaks autot s.t oleneb mitu autot on parklas ja, millised autod on. Kui teist kõrval ei ole, siis on tõesti võimalik kuidagi välja ukerdada nii, et ei pea heki vastu puutuma. Teistel naabritel sellist olukorda seal ei ole. Välja saamiseks tuleb teha ikka mitu manöövrit ning hekile ei ole ta kunagi tahtlikult vastu sõitnud. See olukord tekkis neil Ki sinna elama tulekuga, eelmiste elanikega selliseid probleeme ei olnud. Märgib ta seda, et ta ei ole näinud, et see hekk oleks seal füüsiliselt katki läinud. Tunnistaja T S kinnitas kohtus, et nende perele kuuluvad sõiduautod xxxx xxxx, xxxx xxxx ja xxxx xxxx ja tihti tuleb tal ka sõita, kas kaubikuga või mingi pikap tüüpi autoga. Kaubik xxxx näiteks või xxxx, see ei mahu sinna üldse. (väärteotoimik nr 4-19-3954 tl 41-42) Tunnistajana üle kuulatud V K andis kohtus selgitusi selle kohta, et tema tunneb Anneli Salamäed, vihavaenu viimase vastu ei ole. Kinnitab ta seda, et seoses Anneli Salamäega on tekkinud tal varalist kahju, kahjustada said hekipuud, mis kasvasid eelmisel suvel ta territooriumi kõrval. Hekipuud ostis tema – V K ja ta pere. Heki istutas ta MTÜ - le ja ühisterritooriumile. Luba heki istutamiseks küsis ta alles siis, kui hekk oli istutatud. MTÜ juhatus viis läbi hääletuse ühistu liikmetega, hääletamine oli eelmine aasta oktoobris, otsus tehti 22.

1. Otsus oli positiivne, tal lubati jätta see hekk, ta pidi selle eest hoolt kandma. Heki istutas ta sinna seoses sellega, et ta tahtis omaette olla, sellest teest, mis oli tema ja ta maja vahel. Tunnistaja selgitas kohtus, et mööda teed sõidavad pimedal ajal koguaeg autod. Autolaternatest tuleb liiga palju valgust. Selle koha vastas on kohe ta maja välisuks. Seoses sellega, et hekk on istutatud ka teises kohas, pidid nad järgima, et see läheks kokku haljastusega. Sellepärast valis ta samasugused puud nagu olid seal kõrval. Hekki jättis ta ka vahed sisse. Hekk on istutatud rohelisele alale, kus sõita ei tohi, seal niidab ta ka muru ja seal mängivad ka ta lapsed. Heki pani ta sinna selles, et tal oleks roheline aed ning et see eraldaks teda sõiduteest. Kinnitas tunnistaja seda, et tal tekkis konflikt, Anneli nõudis talt luba selle kohta. Ta nõustus sellega ja seetõttu pöördus ta juhatuse poole, seal tehti hääletus, aga see otsus kuidagi ei mõjunud. Enne 8 kui see otsus oli tehtud, Anneli sõitis oma autoga nende puudele otsa, pärast ka. Ta üritas viimasega rääkida sellel teemal. Praktiliselt igapäev või ülepäeva, auto tagurdades sõideti hekile otsa. Ta kutsus välja firma, kes puud istutas ning firma ütles, et puu on kõvasti kahjustatud ning nad võivad välja vahetada, ta nõustus sellega. Kogu see juhtum kuulus töökindlustuse alla ning see firma ajas kindlustusega asju, millise kindlustusega, seda ta ei tea, kuid tema on V K on see isik, kes puid hooldab ning tema tegi rahalisi väljaminekuid puude ostmiseks. Kinnitab ta seda, et heki pihta on sõitnud ka Anneli Salamäe abikaasa ühel korral. Kindlustus talle isiklikult midagi hüvitanud ei ole (väärteotoimik nr 4-19-3954 tl 61-64). Politsei –ja Piirivalveameti esindaja Jaak Paju asus kohtulike vaidluste käigus seisukohale, et Anneli Salamäe on temale etteheidetud rikkumised toime pannud, rikkumised on õigesti kvalifitseeritud ning seetõttu palub ta jätta kaebused rahuldamata. (väärteotoimik nr 4-19-3954 tl 64) Kaebuse esitaja esindaja vandeadvokaat Olavi – Jüri Luik juhtis kohtu tähelepanu veel teadmisele, et käesolevas väärteoasjas olevad salvestused on ebaseaduslikud tõendid, salvestatud on ebaseaduslikult ning seetõttu peaks kohus märgitud tõendid kõrvale jätma. (väärteotoimik nr 4-19-3954 tl 64-65) Kaebuse esitaja Anneli Salamäe kohtulike vaidluste käigus märkis, et temal puuduvad tõendid selle kohta, et V K oleks puud ostnud, sellekohast arvet neil ei ole, temale ei ole üldse teada, kellele puud kuuluvad, kes on kulutusi teinud. Puud on väljasõidu juurde istutatud sihilikult, et piirata väljasõitu ning see probleem ei kao enne, kui see hekk eemaldatakse. (väärteotoimik nr 4-19-3954 tl 65) Kohtuväline menetleja repliigi korras asus seisukohale, et väärteoasjas kogutud tõendid on seaduslikud ning videosalvestusest on märku antud sildiga „territooriumil on videovalve“. (väärteotoimik nr 4-19-3954 tl 65) Kohtuotsuse motiivid Kohus, tutvunud esitatud kaebustega, ära kuulanud menetlusaluse isiku, tema kaitsja ja kohtuvälise menetleja seisukohad, tunnistajate ütlused, tutvunud väärteoasjas kogutud tõenditega, toimetanud paikvaatluse leiab, et esitatud kaebused on põhjendatud ja kuuluvad rahuldamisele. Anneli Salamäe suhtes koostatud väärteoprotokollides ja –otsustes heidetakse talle ette liiklusõnnetuse põhjustamist hooletusest ja korduvalt ning V Kile varalise kahju tekitamises mitmetel erinevatel kuupäevadel ja kellaaegadel, kuid samas asukohas – nimelt Harjumaal, Rae vallas, Peetri alevikus, Suurekivi põik xxxx juures 05.04.2019 kell 06:57; 11.04.2019 kell 07:59; 12.04.2019 kell 08:03; 16.04.2019 kell 07:43; 30.04.2019 kell 08:03 ja kell 19:15; 13.05.2019 kell 17:59; 20.05.2019 kell 07:49, kell 07:51 ja kell 08:12; 22.05.2019 kell 07:48 (väärteoasjas nr 2302,19,006889) ning 28.05.2019 kella 07:58 ajal, 30.05.2019 kella 08:01 ajal (väärteoasjas nr 2302,19,008805). LS § 223 lg 1 objektiivsesse koosseisu kuulub mootorsõidukijuhi poolt liiklusnõuete rikkumine ja selliselt teisele isikule varalise kahju tekitamine. Anneli Salamäe poolt liiklusnõuete rikkumine seisis väärteoasjas tehtud otsuste kohaselt selles, et juhtides mootorsõidukit ei hoidunud ta kõigest, mis võiks kahjustada teise isiku vara ja sõitis tagurdades otsa elupuuhekile. Sellise tegevusega põhjustas liiklusõnnetuse ja varalise kahju V K´ile. Varaline kahju on otsuste kohaselt fikseeritud liiklusõnnetuse akti, fototabelite ja valvekaamera salvestustega. Käesolevas väärteoasjas on seega etteheidetava teo objektiivseks koosseisutunnuseks teo tagajärjena varalise kahju tekitamine V Kile. 9 Väärteoasjas puudub vaidlus selles, et V K istutas elupuud kinnistule katastritunnusega 65301:001:1868, mille omanikuks on mittetulundusühing Suurekivi II. See on tõendatud kaebuse esitaja kaitsja poolt kohtule esitatud maakatastri kaartide ja kinnistusraamatu kandega (tl 25-27), aga ka tunnistaja J Si, MTÜ xxxx juhatuse liikme ütlustega, kes kinnitas, et V K istutas elupuuheki MTÜ kinnistule omavoliliselt, selleks luba küsimata. Heki osas toimus hiljem MTÜ liikmete hääletus, millega otsustati lubada heki rajamine MTÜ maale. Anneli Salamäe oma tegevusega MTÜ-le xxxx varalist kahju tekitanud ei ole. V K on kohtuvälise menetluse ajal korduvalt avaldanud, et Anneli Salamäe on korduvalt kahjustanud temale kuuluvaid elupuid (väärteoasja nr 2302,19,006889 originaalmaterjal lk 2, 10, 17, 28). Asitõendi vaatlusprotokollist (väärteoasja nr 2302,19,006889 originaalmaterjal lk 8) nähtub kahe elupuu toimetamine heki juurde 18.05.2019.a ning mootorsõidukiga xxxx vastu elupuuhekki tagurdamine 20.05.2019.a kell 07.49,12 ajal, mille tagajärjel elupuud painduvad, samuti nähtub vaatlusprotokollis vaadeldud salvestisest, et samal kuupäeval kella 07.51,46 ajal sõidab hõbedast värvi sõiduk vastu hekki, elupuu paindub selle tagajärjel. Samal kuupäeval kell 08.12,30 tagurdab hõbedast värvi sõiduk vastu hekki, elupuud painduvad selle tagajärjel. Samuti on selle menetlustoimingu käigus vaadeldud salvestist 22.05.2019.a, millest nähtub, et kella 07.48,53 ajal tagurdab hõbedast värvi sõiduk xxxx vastu hekki, elupuud painduvad selle tagajärjel. Asitõendi vaatlusprotokollist (väärteoasja nr 2302,19,006889 originaalmaterjal lk 15) nähtub, et 13.05.2019.a kella 07.43,35 ajal tagurdab mootorsõiduk xxxx elupuuheki lähedale ning jääb seisma. Sõiduki juhikohal istuval isikul on seljas valget värvi riideese. Samal päeval kell 17.59,51 tagurdab hõbedast värvi sõiduk xxxx vastu hekki, elupuud painduvad selle tagajärjel. Sõiduauto seisab mõned sekundid ning kell 17.59,54 sõidab xxxx veidi edasi ning tagurdab uuesti kell 17,59,58 vastu elupuuhekki, mille tagajärjel painduvad elupuud vastu aeda. 13.05.2019 kell 17.59 ajal Suurekivi põik xxxx juures toimunud liiklusõnnetuse kohta on koostatud LÕ akt (väärteoasja nr 2302,19,006889 originaalmaterjal lk 9), millest nähtud, et LÕ esimene osaleja on Anneli Salamäe kes juhtis sõidukit xxxx reg nr xxxx, milline sõiduk kuulub T Sle ning teiseks osalejaks V K. Liiklusõnnetuse tagajärjel on kahjustatud elupuuhekk. Sündmuskohta politsei poolt ei vaadeldud. Ajavahemikul 20.05.
2. kella 07.49 kuni 22.05.2019.a kella 07.48 vahel toimunud liiklusõnnetuste kohta on koostatud LÕ akt (väärteoasja nr 2302,19,006889 originaalmaterjal lk 1), millest nähtud, et LÕ esimene osaleja on Anneli Salamäe kes juhtis sõidukit xxxx reg nr xxxx, milline sõiduk kuulub T Sle ning teiseks osalejaks V K. Liiklusõnnetuse tagajärjel on kahjustatud elupuuhekk. Sündmuskohta politsei poolt ei vaadeldud. Ajavahemikul 05.04.
3. kella 06.57 kuni 16.04.2019.a kella 07.43 vahel toimunud liiklusõnnetuste kohta on koostatud LÕ akt (väärteoasja nr 2302,19,006889 originaalmaterjal lk 16), millest nähtud, et LÕ esimene osaleja on Anneli Salamäe kes juhtis sõidukit xxxx reg nr xxxx, milline sõiduk kuulub T Sle ning teiseks osalejaks V K. Liiklusõnnetuse tagajärjel on kahjustatud elupuuhekk (5 puud). Sündmuskohta politsei poolt ei vaadeldud. 11.aprillil 2019 on V K saatnud kohtuvälise menetleja ametnikele e-kirja, milles vastuseks kohtuvälise menetleja e-kirjale samast päevast, kus menetleja esitas küsimusi kahjustatud vara omaniku suhtes, vastas V K, et puud on ostetud tema poolt kuus kuud tagasi, tasutud sularahas, 10 kviitungit praegu ei ole. Juhatuse otsus p 1 kinnitab, et need on tema puud (väärteoasja nr 2302,19,006889 originaalmaterjal lk 21) MTÜ xxxx juhatuse koosoleku protokollist nähtub, et juhatuse koosolek toimus 10.03.2019.a kella 12.00-12.45 ajal, esimese küsimusena arutati V Ki avaldust heki kohta (väärteoasja nr 2302,19,006889 originaalmaterjal lk 18), kuid kuna see MTÜ juhatuse koosolek on toimunud enne käesolevas väärteoasjas Anneli Salamäele süüksarvatud episoode, millest varaseim on toime pandud 05.04.2019, siis ei oma selles protokollis kajastatu käesoleva väärteoasja tõendamiseseme seisukohalt tõenduslikku tähtsust välja arvatud osas, mis tõendab, et ühistule otsest kahju tekitatud ei ole, kahju on tekitatud heki istutajale. Asitõendi vaatlusprotokollist (väärteoasja nr 2302,19,006889 originaalmaterjal lk 25) nähtub, vaadeldud on viite salvestist. Esimene salvestis algab 12.04.2019 kell 08.03,40 ning on näha, et vasakult poolt tagurdab hõbedast värvi sõiduk Renault 009MEX vastu hekki, elupuud painduvad vastu aeda. Teisest salvestisest nähtub, et 05.04.2019.a kell 06.57,10 tagurdab hõbedast värvi sõiduk xxxx vastu hekki, elupuud painduvad vastu aeda. Kolmandast salvestisest nähtub, et 11.04.2019.a kell 07.59,44 paremalt poolt tagurdab hõbedast värvi sõiduk xxxx vastu hekki, elupuud painduvad vastu aeda. Neljandast salvestisest nähtub, et 16.04.2019.a kell 07.43,34 vasakult poolt tagurdab hõbedast värvi sõiduk xxxx vastu hekki, elupuud painduvad. Sõiduk peatub korraks ja jätkab tagurdamist, mille tagajärjel painduvad elupuud vastu aeda. Selle menetlustoimingu raames on vaadeldud ka viiendat salvestist, millel puudub kuupäev ja kellaaeg. Salvestisel on näha, kuidas elupuud on juurtega maapinnast lahti. Asitõendi vaatlusprotokollist (väärteoasja nr 2302,19,006889 originaalmaterjal lk 33) nähtub, vaadeldud on kolme salvestist. Esimene salvestis algab 30.04.2019 kell 08.03,06 ning on näha, et paremalt poolt tagurdab hõbedast värvi sõiduk xxxx vastu hekki, elupuud painduvad vastu aeda. Sõiduauto seisab mõned sekundid ning sõidab veidi edasi ning tagurdab siis uuesti vastu hekki ning elupuud painduvad uuesti vastu aeda. Teisest salvestisest on näha esimesel salvestisel toimunu teisest kaamerast. Peale teist tagurdamis ei liigu elupuud enam esialgsesse asendisse tagasi. Kolmandalt salvestiselt nähtub, et 30.04.2019.a kell 19.14,30 tagurdab hõbedast värvi sõiduk xxxx vastu hekki, elupuud painduvad vastu aeda. Juht keerab rooli paremale ja liigub veidi edasi, seejärel tagurdab uuesti vastu hekki ning elupuud painduvad jälle vastu aeda. Ajavahemikul 30.04.
4. kella 08.03 kuni kella 19.15 vahel toimunud liiklusõnnetuse kohta on koostatud LÕ akt (väärteoasja nr 2302,19,006889 originaalmaterjal lk 27), millest nähtud, et LÕ esimene osaleja on Anneli Salamäe kes juhtis sõidukit xxxx reg nr xxxx, milline sõiduk kuulub T Sle ning teiseks osalejaks V K. Liiklusõnnetuse tagajärjel on kahjustada saanud elupuud. Sündmuskohta politsei poolt ei vaadeldud. 28.05.2019 kell 07.58 ajal Suurekivi põik 9a juures toimunud liiklusõnnetuse kohta on koostatud LÕ akt (väärteoasja nr 2302,19,008805 originaalmaterjal lk 1), millest nähtud, et LÕ esimene osaleja on V K ning teiseks osalejaks Anneli Salamäe kes juhtis sõidukit xxxx reg nr xxxx, milline sõiduk kuulub T Sle. Liiklusõnnetuse tagajärjel on hekk (elupuu Brabant) kahjustatud osaliselt, sõidukil vigastused puuduvad. Sündmuskohta vaatlusprotokollist koos skeemi ja fototabelitega (väärteoasja nr 2302,19,008805 originaalmaterjal lk 2-6) nähtub, et 28.05.2019.a kella 17.40 ajal alanud menetlustoimingu käigus on vaadeldud teelõiku Peetri alevikus, Suurekivi põik xxxx juures. 0punktiks on võetud Suurekivi põik xxxx hoone nurk. Sõidutee laiuseks on 3,0 meetrit. Sündmuskoha sõidutee vasakpoolses servas on kahjustatud hekk. Sõiduki vaatlusprotokollist koos fototabelitega (väärteoasja nr 2302,19,008805 originaalmaterjal lk 7-10) nähtub, et sõidukil xxxx reg nr xxxx välised vigastused puuduvad. 11 Asitõendi vaatlusprotokollist (väärteoasja nr 2302,19,008805 originaalmaterjal lk 14) nähtub, vaadeldud on ühte salvestist, millest on näha, kuidas heledat värvi sõiduauto xxxx tagurdab vastu aia äärde istutatud elupuid, mis kokkupuutest sõidukiga painduvad. Kuna asitõendi vaatlusprotokollist ei nähtu toimunu kuupäeva ega kellaaega, on kohus kohtuistungil vaadelnud ka asja materjalide juurde liidetud salvestist CD plaadil, millest nähtub, et salvestise algus on 28.05 kell 07.58, 55 ning et sõiduk xxxx tagurdab vastu aia äärde istutatud elupuid kell 07.58, 58 30.05.2019 ajal Suurekivi põik 9a juures toimunud liiklusõnnetuse kohta on koostatud LÕ akt (väärteoasja nr 2302,19,008805 originaalmaterjal lk 21), millest nähtud, et LÕ esimene osaleja on Anneli Salamäe kes juhtis sõidukit xxxx reg nr xxxx, milline sõiduk kuulub T Sle ning teiseks osalejaks V K. Liiklusõnnetuse tagajärjel said kahtlustatud elupuud. Sündmuskohta ei vaadeldud. Selle episoodi kohta on avalduse kirjutanud V K (väärteoasja nr 2302,19,008805 originaalmaterjal lk 21) Asitõendi vaatlusprotokollist (väärteoasja nr 2302,19,008805 originaalmaterjal lk 26) nähtub, vaadeldud on ühte salvestist pikkusega 22 sekundit. Salvestis algab 30.05.2019 kell 08.01,
5. Aia poole tagurdab heledat värvi sõiduauto xxxx, mis sõidab vastu elupuu hekki. Osad elupuu taimed ei liigu peale auto ärasõitmist algsesse asendisse tagasi, vaid jäävad osaliselt viltu. Kuna mõlemas kohtuvälise menetleja otsuses on fikseeritud, et Anneli Salamäe poolt liiklusõnnetusega V Kile tekitatud varaline kahju on tõendatud fotode ja videosalvestistega, siis kokkuvõtlikult on alljärgnevalt episoodide kaupa välja toodud, millist kahju videosalvestiste vaatluse pinnalt on V Kile tekitatud: 05.04.2019 kell 06:57 elupuud painduvad vastu aeda; 11.04.2019 kell 07:59 elupuud painduvad vastu aeda; 12.04.2019 kell 08:03 elupuud painduvad vastu aeda; 16.04.2019 kell 07:43 elupuud painduvad vastu aeda; 30.04.2019 kell 08:03 elupuud painduvad vastu aeda, tagurdab uuesti, elupuud painduvad uuesti vastu aeda; 30.04.2019 kell 19:15 elupuud painduvad vastu aeda, tagurdab uuesti, elupuud painduvad jälle vastu aeda; 13.05.2019 kell 17:59 painduvad elupuud vastu aeda; 20.05.2019 kell 07:49 elupuud painduvad; 20.05.2019 kell 07:51 elupuu paindub selle tagajärjel; 20.05.2019 kell 08:12 elupuud painduvad selle tagajärjel; 22.05.2019 kell 07:48 elupuud painduvad selle tagajärjel; 28.05.2019 kella 07:58 elupuud painduvad kokkupuutest sõidukiga; 30.05.2019 kella 08:01 Osad elupuu taimed ei liigu peale auto ärasõitmist algsesse asendisse tagasi, vaid jäävad osaliselt viltu. 12 Kohtule ei ole esitatud ühtegi tõendit selle kohta, milline oli V Ki poolt MTÜ xxxx kinnistule istutatud elupuude maksumus ning millist konkreetset varalist kahju Anneli Salamäe igal konkreetsel kuupäeval tekitas. Kohtule ei ole esitatud tõendeid, mis tõendaksid millal hekk algselt istutati ning seda, milline summa kulus heki esialgsele rajamisele, millest võiks teha järeldusi elupuude maksumuse kohta. Hekk on V Ki poolt rajatud MTÜ maale omavoliliselt ning hiljem, 2018.a oktoobris toimunud ühistu liikmete küsitlusega ja juhatuse otsusega 22.10.2018 lubatavaks tunnistatud. Kohtuvälise menetleja toimikus on hinnapakkumus 1818 mis on xxxx poolt tehtud V Kile 12.04.2019.a teenuse – 5 elupuu Brabant 120-140 cm istutamiseks koos lisamullaga summas 120 eurot ning kohaletoimetamises hinnaga 20 eurot, kokku summas 140 eurot (väärteoasja nr 2302,19,006889 originaalmaterjal lk 24), kuid kohtule ei ole teada, kes selle hinnapakkumuse alusel on V K kulutusi teinud, elupuid ja teenust ostnud ning selle eest tasunud. Seega leiab kohus, et tõendamata on liiklusõnnetusega tekitatud varaline kahju. Võs § 128 lg 2 kohaselt on varaline kahju eelkõige otsene varaline kahju ja saamata jäänud tulu. VõS § 128 lg 3 kohaselt otsene varaline kahju hõlmab eelkõige kaotsiläinud või hävinud vara väärtuse või vara halvenemisest tekkinud väärtuse vähenemise, isegi kui see tekib tulevikus, ning kahju tekitamisega seoses kantud või tulevikus kantavad mõistlikud kulud, sealhulgas mõistlikud kulud kahju ärahoidmiseks või vähendamiseks ja hüvitise saamiseks, muu hulgas kahju kindlaks tegemiseks ja kahju hüvitamisega seotud nõuete esitamiseks. Seega pole kohtule esitatud tõendite pinnalt võimalik tuvastada, milline oli vara, antud juhul elupuuheki algne väärtus ning milline oli vara hävimisest või halvenemisest tekkinud väärtuse vähenemine, ehk siis iga konkreetse sündmuse käigus tekkinud varalise kahju suurus. Seega puudub LS § 223 lg 1 ettenähtud väärteokoosseisu objektiivse koosseisu üks element ehk siis teisele isikule varalise kahju tekitamine ning kohus lõpetab väärteomenetluse Anneli Salamäe suhtes

§ 29

lg 1 alusel ning tühistab kohtuvälise menetleja otsused täies mahus, kuna ei ole tõendamist leidnud LS § 223 lg 1 väärteo toimepanemine tema poolt, sellest tulenevalt ei saa ta ka olla toime pannud LS § 236 lg 1 ettenähtud väärtegu. Kohus peab vajalikuks märkida sedagi, et videosalvestiste alusel ei ole võimalik kindlaks teha, kas kõigil neil kuupäevadel, mis on nimetatud väärteootsustes, juhtis sõidukit xxxx reg nr xxxx Anneli Salamäe või keegi teine isik.

§ 23

alusel hüvitatakse väärteomenetluse lõpetamise korral

§ 29

lg 1 p 1 sätestatud alusel menetlusalusele isikule tema taotlusel valitud kaitsele makstud mõistliku suurusega tasu kohtu määruse alusel riigieelarve vahenditest. Kohtu hinnates tuleb Anneli Salamäele hüvitada tema poolt valitud kaitsjatasu summas 2076.- eurot. Kohtunik Katre Poljakova /allkirjastatud digitaalselt/ 13