1-19-9074 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht 27. veebruar 2020, Tallinn Kohtuasja number 1-19-9074 Kohtukoosseis Meelika Aava, Sten Lind, Urmas Reinola Apelleeritud

§ 424

lg 2, § 213 lg 2 p 1 ja § 215 lg 2 p 1 järgi lühimenetluses Apellatsiooni esitaja Kaitsja vandeadvokaat Leelo Viil riigi õigusabi korras RESOLUTSIOON

1. Jätta Margit Sepa kaitsja vandeadvokaat Leelo Viili apellatsioon kui ilmselt põhjendamatu läbi vaatamata ja tagastada.
2. Määrata Vanalinna Advokaadibüroole makstava riigi õigusabi tasu suuruseks 64,80 eurot Margit Sepale apellatsioonimenetluses osutatud riigi õigusabi eest.
3. Mõista eelmises punktis nimetatud menetluskulu katteks Margilt Sepalt välja 64,80 eurot Eesti Vabariigi kasuks.
4. Makseinfo koos arveldusarve ja viitenumbriga menetluskulude tasumiseks edastatakse Margit Sepale eraldi dokumendina. Menetluskulu tuleb tasuda 30 päeva jooksul kohtuotsuse jõustumisest. Kui rahaline kohustus ei ole tähtajaks täielikult täidetud, saadetakse kohtuotsuse ärakiri kohtutäiturile täitemenetluse läbiviimiseks. Edasikaebamise kord Määruse peale võib süüdistatav advokaadist kaitsja vahendusel esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul Tallinna Ringkonnakohtu kaudu alates päevast, mil menetlusosaline sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
5. Harju Maakohtu
6. jaanuari
7. a otsusega lühimenetluses tunnistati Margit Sepp süüdi ja karistati karistusseadustiku (

) § 424 lg 2 järgi 2 aasta vangistusega,

§ 213

lg 2 p 1 järgi 1 aasta 6 kuu vangistusega ja § 215 lg 2 p 1 järgi 1 aasta 6 kuu vangistusega.

§ 64lg 1 alusel suurendati üksikkaristustest raskeimat ja liitkaristuseks mõisteti 3 aastat 6 kuud vangistust. Kr

MS § 238 lg 2 alusel vähendati mõistetavat karistust ühe kolmandiku võrra ning karistuseks mõisteti 2 aastat 4 kuud vangistust. Karistusest loeti kantuks 2 päeva. Karistuse kandmise alguseks määrati vanglasse asumise päev.

§ 50lg 1 alusel võeti M.

Sepalt lisakaristusena ära sõiduki juhtimisõigus 1 aastaks 6 kuuks alates kohtuotsuse jõustumisest. 2. M. Sepp tunnistati süüdi kolmes kuriteos. 2.1

§ 424jg 2 järgi mõisteti M.

Sepp süüdi tahtlikus mootorsõiduki Volkswagen Golf korduvas joobes juhtimises 13. märtsil 2019 kella 11.45 ajal Harjumaal Raasiku vallas ArukülaPeningi tee ja Jüri-Aruküla tee ristmikul (1,09 mg/l) ja põhjustades liiklusõnnetuse, millega rikkus liiklusseaduse § 69 lg 1 ning lg 2 p 1 ja korrakaitseseaduse § 36 lg 1 nõudeid. 2.2

§ 213lg 2 järgi mõisteti M.

Sepp süüdi selles, et ajavahemikus

1. juulist kuni
2. juulini 219 võttis XX teadmata neljal korral erinevatest pangaautomaatidest välja sularaha kogusummas 650 eurot. Samuti tasus ta
3. juulil 2019 selle pangakaardiga taksoteenuse kasutamise eest 30 eurot. 2.3

§ 215lg 2 p 1 järgi mõisteti M.

Sepp süüdi selles, et ta varem vargusi ja asja omavolilise kasutamise toime pannud isikuna võttis

1. märtsi 2019 hommikupoolikul Tallinnas XXX juurest võõra vallasasja ajutise kasutamise eesmärgil DD-le kuuluva mootorsõiduki Volkswagen Golf ja kasutas seda kuni sama päeva lõunani, mil politsei ta pärast joobeseisundis liiklusõnnetuse põhjustamist kahtlustatavana kinni pidas.
2. Maakohtu otsuse peale esitas apellatsiooni kaitsja vandeadvokaat L. Viil, kes taotleb kohtuotsuse tühistamist üksnes mõistetud karistuse osas. Kaitsja taotleb M. Sepale mõistetud vangistuse asendamist üldkasuliku tööga. Apellatsiooni motiivide kohaselt ei vasta M. Sepale mõistetud karistus kuriteo raskusele ega süüdimõistetu isikule. Tema puhul ei teeniks vangistuse eesmärke, sest ta on kohtueelsel uurimisel ja kohtus oma süüd tunnistanud ja kahetsenud. Ta on süüdi tunnistatud vaid ühes liikluskuriteos ja kasutanud mõne päeva jooksul vaid ühte pangakaarti. Kannatanu lõi ise soodusolukorra kuriteo toimepanemiseks. Tema süü ei ole suur. Karistust raskendavaid asjaolusid ei esine. Kahetsuse väljendamine annab alust järeldada, et ta on oma teo ohtlikkusest ja selle võimalikest tagajärgedest aru saanud. Süüdistatava suhtumine toimepandusse peab kindlasti mõjutama mõistetavat karistust, kuna uute süütegude ärahoidmise kui karistuse põhieesmärgi realiseerimine ei ole mõeldav seda asjaolu arvestamata. Kriminaalpoliitika arengusuuna kohaselt peaksid kinnipidamisasutuses viibima kõige ohtlikumad kurjategijad. M. Sepp ei ole asotsiaalsete eluviisidega isik ja tal ei ole selliseid sõltuvusprobleeme, millega ta ei oleks võimaleine toime tulema. Kaitsja hinnangul ei oleks M. Sepa suhtes üldkasuliku töö kohaldamine liiga leebe karistusõiguslik kohtlemine. Kuna süüdistatavalt on lisakaristusena mootorsõiduki juhtimise õigus ära võetud, siis ei ole vaja karistuse eesmärkide saavutamiseks pikaajalist karistust vaja mõista. 2

§-s 56 täheldatud karistuse mõistmise aluseid. Kohtukolleegium leiab, et maakohtu otsuses selliseid mõistetud karistuse tühistamise aluseid ei esine. Maakohtu otsuses on kohtukolleegiumi hinnangul piisava põhjalikkusega selgitatud, miks tuleb mõista M. Sepale reaalne vangistus. Kohtukolleegium nõustub maakohtuga, et selle põhjuseks on asjaolu, et varasemad karistused, sealhulgas vanglakaristus ei ole M. Sepa käitumisele positiivset mõju avaldanud ning ta paneb jätkuvalt toime kuritegusid. Tal on kaks kehtivat kriminaalkaristust ja üheksa kehtivat väärteokaristust. Praegusel juhul on tegemist kolme erinevat liiki kuriteoga. Karistust raskendavaid asjaolusid ei esine. Karistust kergendavaks asjaoluks on puhtsüdamlik kahetsus.

§ 69

lg 4 kohaselt peab isik üldkasuliku töö tegemisel järgima kontrollnõudeid ning täitma talle pandud kohustusi. Kohtukolleegiumil puudub veendumus, et M. Sepp suudab katseajal teha talle määratud mahus üldkasulikku tööd ning samal ajal täita talle pandud kontrollnõudeid ja kohustusi. On igati positiivne, et süüdistatav lubab edaspidi kuritegusid mitte toime panna, kuid enne seda peab ta ära kandma talle mõistetud vangistuse. Asjaolu, et süüdistatavale kohaldati lisakaristusena mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmist, ei tingi M. Sepale mõistetud vangistuse asendamist üldkasuliku tööga, sest tegemist on iseseisvate karistustega. 5. Eelnevat silmas pidades leiab kohtukolleegium üksmeelselt, et M. Sepale mõistetud karistus on seaduslik ja põhjendatud, mistõttu apellatsiooni põhjendused selle tühistamiseks alust ei anna. 3