1-19-5887/53

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. märts 2020.a, Tallinn Kriminaalasja number 1-19-5887 Kohtukoosseis Julia Katškovskaja, Sten Lind ja Ivi Kesküla Kriminaalasi Renee Kirsi süüdistuses KarS § 199 lg 2 p 9 - § 25 lg 2 järgi lühimenetluses Apelleeritud kohtuotsus Harju Maakohtu
2. veebruari 2020 otsus Apellatsiooni esitaja Süüdistatav Renee Kirs Prokurör Lauri Jõgi Süüdistatav Renee Kirs (ankeetandmed maakohtu otsuses) Kaitsja Adv. Toomas Laanemaa RESOLUTSIOON Süüdistatava Renee Kirsi apellatsioon Harju Maakohtu 10.veebruari 2020.a otsusele – jätta läbi vaatamata. Edasikaebamise kord Käesoleva määruse peale saab advokaadi vahendusel esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil kaebuse esitaja sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK: Harju Maakohtu
3. veebruari 2020 otsusega mõisteti Renee Kirs süüdi KarS § 199 lg 2 p 9 - § 25 lg 2 järgi ja karistati vangistusega 4 kuud. KrMS § 238 lg 2 alusel vähendati mõistetud karistust 1/3 võrra, mõistes karistuseks 2 kuud 20 päeva vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel loeti R. Kirsi poolt eelvangistuses viibitud aeg 4 päeva, s.o
4. juunist 2019 kuni
5. juunini 2019 ja
6. juulist 2019 kuni
7. augustini 2019 karistusaja hulka, kandmata karistus on vangistus 2 kuud 16 päeva. Karistuse kandmise alguseks loeti kinnipidamise aeg
8. veebruaril 2020.a. R. Kirsi suhtes kohaldati tõkendina vahistamist kuni otsuse jõustumiseni. 1 R. Kirs mõisteti süüdi kahes poevarguse katses ja nimelt selles, et tema, olles isikuks, kes on varem süstemaatiliselt toime pannud vargusi (väärteoasjad
9. maist 2019 ja
10. juunist 2019), võttis uuesti - -
11. juunil 2019 ajavahemikul kell 15.40 kuni 15.45 Tallinnas Liivalaia 53 asuva Stockmanni kaubamaja müügisaalist võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil ühe Caesari salati paki (tootekood 4740184510938) maksumusega 4,30 eurot, millega ta möödus kassadest ja turvaväravatest, jättes tahtlikult võetud kauba eest tasumata. Vargus jäi R. Kirsi tahtest olenemata põhjustel lõpule viimata, kuna ta peeti kell 15.45 kauplusest lahkumisel turvatöötaja poolt kinni ning varguse objektiks olnud kaup tagastati kauplusele rikkumatult.
12. juulil 2019 kella 11.12 paiku Tallinnas Estonia pst 9 asuvas Solarise Toidupoes müügisaalist võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil ühe 0,5l pudeli A. Le. Coq Gin väärtusega 2,02 eurot, millega möödus kassadest ja turvaväravatest, jättes tahtlikult võetud kauba eest tasumata. Vargus jäi R. Kirsi tahtest olenemata põhjustel lõpule viimata, kuna ta peeti turvatöötaja poolt kinni ning varguse objektiks olnud kaup tagastati kauplusele rikkumatult. R. Kirsi esitas apellatsiooni maakohtu otsuse resolutiivosale. Maakohus kuulutas motiveeritud otsuse 4.märtsil 2020 ja süüdistatav sai otsuse allkirja vastu kätte 6.märtsil
13. Seega algas apellatsioonitähtaeg 7.märtsist 2020 ja viimane apellatsiooni esitamise päev oli 23.märts
14. APELLATSIOONI SISU: Süüdistatav vaidlustab maakohtu otsust temale mõistetud vangistuse reaalse ärakandmise osas. Süüdistatava arvates on kohtunik jätnud põhjendamatult arvestamata tema ütlused halva tervisliku seisundi osas. Nimelt on tal vasak jalg sedavõrd haige, et ta vajab koheselt operatsiooni. Taotleb jätta mõistetud vangistus tingimisi täitmisele pööramata. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT: Kohtukolleegium, tutvunud kriminaalasja materjalide ning esitatud apellatsiooniga, leiab üksmeelselt, et apellatsioon on ilmselt põhjendamatu, perspektiivitu ning tuleb sellest tulenevalt jätta läbi vaatamata (RKKKo nr 3-1-1-55-07). Riigikohtu kriminaalkolleegium on leidnud, et sellisena tuleb käsitada apellatsiooni, milles esitatud argumendid ei ole konkreetse kriminaalasja lahendamise seisukohalt õiguslikult relevantsed ega anna seetõttu ühelgi juhul alust esimese astme kohtuotsuse või selles esitatud järelduste muutmiseks. Küsimus, kas esitatud apellatsioon on ilmselt põhjendamatu KrMS § 326 lg 2 teise lause tähenduses, tuleb ringkonnakohtul lahendada iga kriminaalasja pinnalt eraldi, arvestades kaebuses esitatud argumentide asjakohasust (RKKKo nr 3-1-1-96-09). Apellatsiooni läbi vaatamata jätmine on võimalik juhul, kui juba eelmenetluses selgub, et apellatsioonil puudub ilmselgelt edulootus ehk tegemist on perspektiivitu apellatsiooniga. Nii võib ringkonnakohus jätta karistuse muutmist taotleva apellatsiooni KrMS § 326 lg 2 teisele lausele tuginevalt läbi vaatamata põhjendusega, et mõistetud karistus ei hälbi karistuspraktikast (RKKKo nr 3-1-1-120-09). Siinjuures peab kohtukolleegium vajalikuks selgitada, et eelosutatud Riigikohtu lahendites viidatud KrMS § 326 lg-le 2 vastab käesoleval ajal samas sõnastuses KrMS § 326 lg
15. Kohtukolleegium leiab, et puuduvad absoluutselt igasugused võimalused maakohtu otsuses tehtud õiguslike järelmite muutmiseks. Apellatsioonis ei vaidlustata mingeid sisulisi süüteo toimepanemise asjaolusid ega tõstatata põhimõttelisi õiguslikke probleeme, mida tuleks lahendada. Vaidluse esemeks on üksnes süüdistatavale kohtuotsusega mõistetud karistus. 2 Maakohus on põhjendanud, miks R. Kirsi peab temale mõistetud vangistuse reaalselt ära kandma. Kohtukolleegium nõustub maakohtu seisukohaga ning ka apellatsioonis esitatud põhjendus ei saa kaasa tuua seadusliku kohtuotsuse tühistamist. Kohtuotsuse tühistamiseks peavad esinema seaduslikud alused. R. Kirsile on kahe kuriteoepisoodi eest mõistetud 4kuuline vangistus, millest ära tuleb kanda 2 kuud ja 20 päevä. Kohtukolleegiumi hinnangul on R. Kirsit maakohtu poolt juba niigi äärmiselt leebelt koheldud. Tegemist on karistusega, mis on kolm korda kergem eelmisest täpselt samasuguse 1 kuriteoepisoodi eest mõistetud karistusest e siis süü on suurem, aga karistus kergem. Riigikohus on sellise olukorra kohta selgitanud oma otsuses 3-1-1-58-13 p-s 10, et samalaadseid kuritegusid jätkuvalt toime panevale isikule järjest kergemate karistuste mõistmine ei kaitse õiguskorra huvisid ega mõjuta süüdlast hoiduma õigusrikkumiste toimepanemisest. Vaidlust ei ole selles, et R. Kirs on isik, kes paneb juba aastaid toime samalaadseid kuritegusid e poevargusi, mis küll katsestaadiumi jäävad. R. Kirsil on jäänud veel kanda alla kuu aja temale mõistetud karistusest ning vabanedes saab ta asuda lahendama oma terviseprobleeme seoses haige vasaku jalaga. Apellatsioonimenetluse toimumisel jääks ringkonnakohtuotsuse tegemise ajaks R.Kirsil karistuse täieliku ärakandmiseni loetud päevad või oleks see tal juba kantud. Eeltoodud asjaolusid arvestades ei pea kohtukolleegium vajalikuks ega ka otstarbekaks alustada apellatsioonimenetlust esitatud apellatsiooni alusel ja lähtuvalt KrMS § 326 lg-st 3 leiab kohtukoosseis üksmeelselt, et apellatsioon on ilmselt põhjendamatu, mistõttu tuleb see jätta läbi vaatamata. /allkirjastatud digitaalselt/ 3