← Eesti

2-18-5884/64

Obsah (6)§ 210§ 211§ 14§ 19§ 27§ 38

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Kersti Kerstna-Vaks, Viivi Tomson, Andra Pärsimägi Otsuse tegemise koht ja aeg Tartu, 18. detsember 2019 Tsiviilasja number 2-

§ 210

lg 1 järgi laieneb see seadus üldjuhul kõigile perekonnaõiguslikele suhetele, mis on tekkinud selle seaduse jõustumise hetkeks, ja alates 1. juulist 2010 kohaldatakse abikaasade varalistele suhetele

§ 211järgi 1.

juulil 2010 jõustunud perekonnaseaduses varaühisuse kohta sätestatut, kui abikaasad ei ole abieluvaralepingus enne

  1. juulit 2010 teisiti kokku leppinud. Asjaolule või toimingule, mis on tekkinud või tehtud enne
  2. juulit 2010, tuleb

§ 210

lg 2 järgi kohaldada asjaolu tekkimise või toimingu tegemise ajal kehtinud seadust, kui muudest rakendussätetest ei tulene teisiti.

§ 14

lg 2 (enne 2010 kehtinud redaktsioon) kohaselt võib kohus tunnistada abikaasa lahusvara osaliselt või täielikult abikaasade ühisvaraks, kui lahusvara väärtus on abielu kestel abikaasade töö või rahaliste kulutuste tulemusel oluliselt suurenenud. Kas lahusvara väärtus on oluliselt suurenenud või mitte, selle üle saab otsustada, võrreldes, milline oleks lahusvara väärtus ilma abikaasade rahaliste vahendite või tööpanuseta ühisvara koosseisu kindlakstegemise ajal ja milline on lahusvara väärtus ühisvara koosseisu kindlakstegemise ajal abikaasade rahaliste vahendite ja tööpanuse tõttu tegelikult. Võrreldes kahte kohtule esitatud eksperthinnangut (Domus Kinnisvara eksperthinnang, I kd, tl 136–148, Lahe Kinnisvara eksperthinnang, I kd, tl 162–196) nähtub, et Domus Kinnisvara ei ole hinnanud kinnistu turuväärtust enne parenduste tegemist, Lahe Kinnisvara on hinnanud turuväärtust nii enne parenduste tegemist kui praegu. Maakohus leidis, et Lahe Kinnisvara eksperthinnanguga on tõendatud, et lahusvara (elamu) väärtus on poolte abielu kestel oluliselt suurenenud. Kostja ei vaidle vastu, et osaliselt hageja töö ja rahaliste panuste tulemusena on kinnistu väärtus tõusnud.

§ 19

lg 2 p 1 kohaselt võib kohus, arvestades lapse või teise abikaasa tähelepanuväärivat huvi, abikaasade ühisvara jagamisel osade võrdsuse põhimõttest kõrvale kalduda. 5 Maakohus leidis, et kohtul ei alust kõrvale kalduda abikaasade ühisvara osade võrdsusest.

§ 27lg 3 kohaselt loetakse abikaasade tehtud kulutused varale ühisvara hulka.

Hageja väitel ei kasutatud kostja poolt maa müügist saadud raha elamu renoveerimiseks. Hageja ei ole oma väite tõendamiseks esitanud ühtegi tõendit. Antud juhul ei ole tegemist kinnistu kaasomanikega. Kinnistu on lahusvara ja selle omanik on kostja. Hagejal on õigus hüvitisele osas, mille võrra lahusvara (elamu) väärtus on poolte abielu kestel oluliselt suurenenud. Maakohus leidis, et on põhjendatud välja mõista kostjalt hageja kasuks hüvitis 12 650 eurot Ühisvara jagamisel tuleb

§ 38kohaselt arvesse võtta ka ühisvaral lasuvaid kohustusi.

Vaidlust ei ole selles, et abielu ajal on võetud pangalaen elamu renoveerimiseks. Hageja nõue jätta laenulepingust nr XXXXXXXXXXX tulenevad kohustused poolte omavahelistes suhetes hageja kanda tuleb rahuldada ning mõista kostjalt hageja kasuks välja hüvitis laenulepingust nr XXXXXXXXXXX tulenevatest kohustustest vabanemise eest 5738 eurot 56 senti. Pooltelt välja mõistetud hüvitiste osas on põhjendatud teha tasaarvestus. Maakohus mõistis välja kostjalt hageja kasuks hüvitise 12 650 eurot, hageja poolt kostja eest tasutud ja tasutava palgalaenu osa 5738 eurot 56 senti, kokku 18 388 eurot 56 senti. Vallasvara väärtuses 1200 eurot jääb hagejale, mille eest hageja peab hüvitama kostjale 600 eurot. Seega tuleb kostjalt mõista hageja kasuks välja 17 788 eurot 56 senti. Maakohus jättis menetluskulud poolte endi kanda (TsMS § 164 lg 1). Kostjale oli antud Tartu Maakohtu

  1. mai 2018 määrusega (I kd, tl 109–110) riigi õigusabi kohustusega hüvitada riigi õigusabi tasu ja riigi õigusabi kulud 100% ulatuses igakuiste osamaksetena ühe aasta jooksul peale õigusabi tasu ja kulude hüvitamise kindlaksmääramist. Advokaat on esitanud taotluse hüvitada õigusabi osutamise eest 520 eurot 32 senti (sh käibemaks 86 eurot 72 senti). Maakohus mõistis kostjalt riigituludesse välja riigi õigusabi korras määratud esindaja tasu summas 520 eurot 32 senti, mis tuleb tasuda ühe aasta jooksul võrdsete osamaksetena, s.o 43 eurot 36 senti kord kuus vastavalt otsuse lisas olevale makseinfole. MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED
  2. Kostja esitas maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles palub tühistada maakohtu otsus osaliselt resolutsiooni p 2 osas. Apellatsioonkaebuse kohaselt hindas maakohus valesti tõendeid ja tuvastas valesti, et kostjale kuuluva kinnisvara väärtus suurenes 25 300 euro võrra. Kohtuotsuse aluseks võetud Lahe Kinnisvara eksperthinnang sisaldab väljaehitamata teise korruse pinnandmeid ning kinnistu koguväärtuse hindamisel on ebaõigesti arvestatud ka metsamaa katastriüksust. Lahe Kinnisvara eksperthinnang on koostatud valedel metoodilistel alustel. Hageja osa suuruse määramisel tuleb arvestada ainult elamu väärtust ja selle võimalikku suurenemist. Elamu väärtust saab hinnata vaid Domus Kinnisvara hinnangu alusel.
  3. Hageja vaidles apellatsioonkaebusele vastu. Kostja poolt esitatud Domus Kinnisvara hinnang ei ole ekspertarvamus ning selle on koostanud isik, kellel ei ole kinnisvara hindamise pädevust. Lahe Kinnisvara eksperthinnang on seevastu koostatud riiklikult tunnustatud eksperdi poolt. Domus Kinnisvara hinnang on koostatud valedel metoodilistel alustel, ei ole kõlbulik väärtuste määramisel, aluseks ei ole võetud viimase poole aasta võrdlustehinguid, aluseks on võetud ebaõige netopind ja puudub kinnisasja hinnang ilma parendusteta, selgitamaks välja ühisvara väärtuse osa.
  4. Hageja esitas vastuapellatsioonkaebuse, milles palub tühistada maakohtu otsus menetluskulude jaotuse osas, teha asjas uus otsus, millega jätta menetluskulud kostja kanda 6 ning mõista kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud maakohtus 4546 eurot 67 senti ning viivise menetluskuludelt. Hageja palub apellatsioonimenetluse kulud jätta kostja kanda. Maakohus jättis tähelepanuta, et poolte vahel ei olnud vaidlust vaid ühisvara jagamise osas, vaid tegemist oli varavahekorral põhineva vaidlusega, mis sisaldas ka lahusvara ühisvaraks tunnistamist. TsMS § 164 lg 2 kohaselt võib kohus jagada kulud erinevalt TsMS § 164 lg-s 1 sätestatust, kui tegemist on abielu varavahekorral põhineva vaidlusega või kui kulude selline jaotus ei oleks õiglane, mh kui see kahjustaks ülemääraselt ühe abikaasa olulisi vajadusi. Hageja on kohtuväliselt pöördunud kostja poole ühisvara jagamiseks ja hüvitamiseks, kuid kostja on keeldunud ühisvara jagama. Ka kohtumenetluse ajal pakkus hageja asja lõpetamiseks kompromissi, kostja sellest keeldus. Hageja oli sunnitud kostja vastuväidete tõttu vara ühisvaraks tunnistamiseks ja selle väärtuse selgitamiseks tellima kohtu kaudu ekspertiisi, mis osutus oluliselt kallimaks, kui kinnisvara hindamine oleks tellitud kohtuväliselt. Kostja keeldus kohtumenetluses lubama hageja poolt tellitud kinnisvara hindajal pääseda hinnatavale kinnisvarale, mistõttu hageja taotles ekspertiisi määramist kohtu kaudu.
  5. Kostja vaidles vastuapellatsioonkaebusele vastu ning palus jätta see rahuldamata. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
  6. Ringkonnakohus leiab, et Tartu maakohtu otsus tuleb osaliselt, ühisvaraks loetud vara omandiõiguse kaotuse eest määratud hüvitise suuruse osas, menetlusnormise rikkumise tõttu tühistada TsMS § 657 lg 1 p 2 alusel. Ringkonnakohus teeb selles osas uue otsuse, millega määrab hüvitise suuruseks 8100 eurot ning hüvitise suuruse muutumisest tulenevalt muutub ka tasaarvestuse tulemus. Muus osas tuleb maakohtu otsus jätta muutmata. Kostja apellatsioonkaebus kuulub rahuldamisele osaliselt. Hageja vastuapellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata.
  7. Ringkonnakohus kontrollib TsMS § 651 lg 1 alusel apellatsiooni korras esimese astme kohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. 9.
  8. Kostja apellatsioonkaebuses on maakohtu otsust vaidlustatud osas, millega maakohus luges XX kinnistu poolte ühisvaraks 25300 euro ulatuses ja mõistis kostjalt välja 12 650 eurot. Apellatsioonimenetluses on vaidluse all üksnes hüvitise suurus. Kostja taotleb hüvitise väljamõistmata jätmist tõendamatuse tõttu. 9.
  9. Hageja vastuapellatsioonkaebuses vaidlustatakse maakohtu otsus osas, millega menetluskulud jäeti poolte endi kanda ja palutakse teha uus otsus, millega jätta menetluskulud kostja kanda, määrata kindlaks kulude rahaline suurus ja mõista kulud kostjalt välja.
  10. Ringkonnakohus võtab esmalt seisukoha ühisvara väärtuse suurenemise ulatuse ja hüvitise suuruse osas, seejärel kontrollib menetluskulude jaotuse põhjendatust ja lõpuks lahendab ringkonnakohtus kantud menetluskulude jaotuse ja kindlaksmääramise küsimused.
  11. Kostja apellatsioonkaebus on osaliselt põhjendatud. Õige on kostja väide, et Lahe Kinnisvara hinnangus on arvestatud kinnisasja tervikuna, st hinna määramisel on arvestatud ka teist katastriüksust, milleks on lahustükk koos kasvava metsaga.
  12. Kostja esitas maakohtule Domus Kinnisvara 26.10.2018 koostatud hinnangu. Domus Kinnisvara hindas üksnes hoonestatud katastriüksust ning leidis, et selle väärtus on 35000 eurot (I kd lk 137). Hageja taotlusel määras maakohus asjas kinnisavara hindamiseks ekspertiisi, mille viis läbi ekspert K. Lepp (Lahe Kinnisvara). Kohus palus eksperdil määrata kindlaks kinnistu nr XXXXXX turuväärtus parendustega ja turuväärtus ilma parendusteta. Ekspertiisi kohaselt on kinnistu turuväärtus 46000 eurot. Ilma parendusteta on kinnisasja turuväärtus 20700 eurot (I kd lk 162). 7 27.03.2019 kohtuistungil kinnitas ekspert K. Lapp, et ekspertiisi tegemisel arvestati mõlemaid katastriüksusi ja hinnati ka metsatükki, mis paiknes eraldi. Vastuseks hageja küsimusele, kas metsad on arvestatud, nii parendustega kui parendusteta, vastas ekspert „jah on“ (II kd lk 21 pöördel). Ringkonnakohus märgib, et Lahe Kinnisvara ekspertiisiaktist ei ole näha, kui suur oli metsaga kaetud kinnistuosa väärtus, samuti ei saa sealt tuletada, kuidas ekspert parendusteta hoonete väärtuse määramisel arvestas metsa katastriüksusega.
  13. Ringkonnakohus märgib, et Domus Kinnisvara hinnang on lubatav tõend, mida kohus saab hinnata koos Lahe Kinnisvara ekspertiisiaktiga. Kohtu määratud ekspertiis ei anna hindamisaktile iseeneslikult tõendusväärtust juurde. Käesolevas asjas on nii ekspertiis kui hindamisakt koostatud kutseliste hindajate poolt. Asjaolu, et ekspertiisi teostas 7 taseme ja hindamisakti
  14. tasemega hindaja, ei anna alust Domus Kinnisvara aktiga arvestamata jätmiseks. Õige ei ole hageja väide, et Domus Kinnisvara hinnangu on koostanud ebapädev hindaja ebaõige metoodika alusel. Domus Kinnisvara koostatud hindamisakti kinnitas hindaja M. Kallaste, kes on kutseline hindaja, tase
  15. Antud juhul on ekspertiisi ja hindamisakti erisuseks see, et Domus Kinnisvara hindas üksnes hoonestatud katastriüksust, mitte kinnistut tervikuna ning võrdlustehingutes võttis m2 arvestamisel aluseks hoones väljaehitatud ruumide pindala. Lahe Kinnisvara tehtud ekspertiisis hinnati kinnistut tervikuna, st ka metsaga lahustükki ning eksperdi sõnul võttis ta arvesse elamispinna arvestamisel ka projekteeritud II korruse ruumid, mis on küll välja ehitamata. Ekspert K. Lappi sõnul „on vahe ca 70 m2“. Eksperdi sõnade järgi ei arvestas ta hindamisel projektis toodud pindalaga.
  16. Pooled vaidlesid maakohtus selle üle, kui suur on hageja panus hoonete parendamisse, milline on tema hüvitise suurus ja kui palju parendused on kinnisasja väärtust suurendanud. Eksperdile aga esitati küsimused kogu kinnistu väärtuse kohta, arvestamata, et kinnistu koosnes kahest lahustükist (katastriüksusest), millest üks on hoonestamata metsamaatükk. Ringkonnakohus leiab, et metsaga kaetud katastriüksuse väärtuse muutumist ei saa hagejale hüvitise suuruse määramisel arvestada. Käesolevas asjas ei ole tuvastatud, milline on kostjale kuuluval kinnistul asuva metsaga kaetud katastriüksuse hind.
  17. Ringkonnakohus ei pea menetlusökonoomiat ja poolte huve arvestades põhjendatuks määrata asjas täiendavat hindamist. Ringkonnakohus võtab hoonestatud katastriüksuse väärtuse määramisel aluseks Domus Kinnisvara hinnangu, mille järgi on hoonestatud katastriüksuse hind 35000 eurot. Samas ei ole Domus Kinnisvara hinnangus arvestatud parenduste mõju väärtuse suurenemisele kajastatud. Maakohtus ei ole pooled vaidlustanud Lahe Kinnisvara hinnangu järeldust, et parendused tõstavad kinnisvara hinda 45 % (+/- 20 %). Ringkonnakohus leiab, et hageja nõue mõista kostjalt välja ½ parenduste tõttu suurenenud väärtusest, on õige. Arvestades kinnistu hinda ilma metsamaata on parenduste suurus 15750 eurot ( 35000 x 45/100) ja sellest ½ on 7875 eurot.
  18. Ringkonnakohus muudab maakohtu otsusega kostjalt väljamõistetud hüvitise suurust ja mõistab kostjalt välja enamsaadud ühisvara eest hageja kasuks omandiõiguse kaotuse eest välja 7875 eurot. Ringkonnakohus muudab ka maakohtu resolutsiooni p-i 8, millega maakohus tasaarvestas poolte vastastikused nõuded ja mõistab tasaarvestuse tulemusena kostjalt hageja kasuks välja 13013.56 eurot (7875+5738.56 – 600).
  19. Ringkonnakohus jätab hageja vastuapellatsioonkaebuse rahuldamata. Maakohus jättis õigesti TsMS § 164 lg 1 alusel poolte endi kanda. TsMS § 164 lg-st 2 tulenevalt võib kohus jagada kulud erinevalt selle paragrahvi lõikes 1 sätestatust, kui tegemist on abielu varavahekorral põhineva vaidlusega või kui kulude selline jaotus ei oleks õiglane, muu hulgas kui see kahjustaks ülemäära ühe abikaasa olulisi vajadusi. Hageja nõue vähemsaadud ühisvara väärtuse hüvitamiseks rahuldati ligikaudu 50 % ulatuses. Käesolevas asjas ei esine asjaolusid, mis lubaksid üldreeglist kõrvale kalduda ja annaksid aluse kohaldada TsMS § 164 lg-t
  20. 8
  21. Ringkonnakohus rahuldas kostja apellatsioonkaebuse osaliselt ja hageja vastuapellatsioonkaebuse jättis rahuldamata, mistõttu on põhjendatud jätta ringkonnakohtus kantud menetluskulud poolte endi kanda. Ringkonnakohus rahuldas osaliselt apellatsioonkaebuse ja jätab sel põhjusel riigi õigusabi tasu TsMS § 190 lg 7 alusel riigi kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ Kersti Kerstna-Vaks Viivi Tomson Andra Pärsimägi 9

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.