KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Otsuse kuupäev Kohtuasja number Kohtukoosseis Kohtuasi ja menetlusliik Tartu Ringkonnakohus 5. märts 2020 1-19-8975 Maarika Kuusk, Aarne Sarjas, Tiit Lõhmus Krim

§ 4231

järgi, lühimenetlus Apelleeritud kohtuotsus Apellant Tartu Maakohtu (Tartu kohtumaja)

1. jaanuari
2. a otsus Prokuratuur, esindaja Lõuna Ringkonnaprokuratuuri abiprokurör Alar Häidberg Süüdistatav Aleksei Avramtšuk, isikukood 38910172729; elukoht:XXX, töökoht: töötu. Varem kriminaalkorras karistamata, väärteokorras karistatud. Kaitsja Vandeadvokaat Anu Pärtel, määratud korras Prokuratuur esindaja Tartu Ringkonnaprokuratuuri abiprokurör Alar Häidberg Kirjalik menetlus Apellatsioonimenetluse pooled Kriminaalasja läbivaatamise viis RESOLUTSIOON
3. Tühistada Tartu Maakohtu
4. jaanuari
5. a otsus Aleksei Avramtšuki õigeksmõistmises

§ 4231järgi ja menetluskulude riigi kanda jätmises.

2. Tunnistada Aleksei Avramtšuk süüdi

§ 4231järgi. 3. Mõista Aleksei Avramtšukile karistuseks 3 (kolm) kuud vangistust. Kr

MS § 238 lg 2 alusel vähendada karistust 1/3 võrra, mõistes ärakandmisele kuuluvaks karistuseks 2 (kaks) kuud vangistust. 4.

§ 73lg 1 alusel vabastada Aleksei Avramtšuk mõistetud vangistusest tingimisi.

Karistust ei pöörata täitmisele, kui Aleksei Avramtšuk ei pane 1 aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu.

§ 78lg 1 järgi hakkab katseaeg kulgema alates kohtulahendi kuulutamisest.

1. Mõista Aleksei Avramtšukilt välja sundraha 876 (kaheksasada seitsekümmend kuus) eurot.
2. Mõista Aleksei Avramtšukilt Eesti Vabariigi kasuks välja kohtueelses menetluses ja maakohtu menetluses tekkinud riigi õigusabi kulud summas 288 (kakssada kaheksakümmend kaheksa) eurot.
3. Menetluskulud tuleb tasuda käesolevas lahendis määratud aja jooksul makseinfo lehel näidatud arvelduskontole. Kui rahaline kohustus ei ole tähtajaks täielikult täidetud, saadetakse kohtuotsuse ärakiri kohtutäiturile täitemenetluse läbiviimiseks.
4. Prokuratuuri apellatsioon rahuldada. EDASIKAEBAMISE KORD Ringkonnakohtu otsuse peale saab kassatsiooni korras edasi kaevata prokuratuur, süüdistatava advokaadist kaitsja, samuti kannatanu, tsiviilkostja või kolmas isik advokaadist esindaja vahendusel. Kassatsioon tuleb esitada Riigikohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK Süüdistus
5. Aleksei Avramtšukki süüdistatakse selles, et tema isikuna, kes eelnevalt on juhtinud mootorsõidukit
6. mail 2014 ja
7. septembril 2014 ilma vastava kategooria juhtimisõiguseta, juhtis taas
8. jaanuaril 2015 kella 13:32 paiku Tartumaal Kambja vallas Räni alevikus Viljendi mnt ja Kogre tee vahelisel lõigul mootorsõidukit Lexus. Kuna ta ei omanud vastava kategooria juhtimisõigust, siis rikkus ta liiklusseaduse § 90 lg 1 nõuet. Sellega pani A. Avramtšuk toime

§ 4231järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Maakohtu otsus

1. Tartu Maakohtu
2. jaanuari
3. a otsusega mõisteti A. Avramtšuk

§ 4231järgi õigeks.

3. Maakohus leidis, et A. Avramtšuki varasematele karistusandmetele ei saa kustumise tõttu tugineda, mistõttu ei saa süüdistatava tegevust mootorsõiduki juhtimisel käsitleda süstemaatilisena ega kvalifitseerida tegu

§ 4231järgi.

Apellatsioon 4. Tartu Maakohtu otsuse peale esitas apellatsiooni prokuratuur. Selles palutakse maakohtu otsus tühistada, A. Avramtšuk tunnistada süüdi

§ 4231järgi ja karistada teda 3-kuulise vangistusega. Kr

MS § 238 lg 2 alusel vähendada karistust 1/3 võrra, mõistes kandmisele kuuluvaks karistuseks 2 kuud vangistust. Jätta

§ 73lg 1 alusel karistus täitmisele pööramata, kui A.

Avramtšuk ei pane 1-aastase katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu. 5. Prokuratuuri hinnangul on kuriteokoosseisu tuvastamine ja hilisem karistuse määramine kaks erinevat asja. Karistust mõistes ei saa tugineda kustunud karistusandmetele. Süstemaatilised kuriteod eeldavad uue kuriteo toimepanemist karistuse kehtivuse ajal. Need ei saa muutuda olematuks isegi siis, kui need on kohtuliku arutamise ajaks kustunud. Kord juba täidetud kuriteo koosseis saab lakata olemast üksnes vastava teo hilisemal 2

§ 4231

eesmärk on korduvrikkujatele mõistetava karistuse järkjärguline karmistamine, kuni kriminaalkaristuseni välja. A. Avramtšukki on kahe eelneva teo eest karistatud rahatrahvi ja arestiga, kuid lühikese aja järel toime pandud kolmas samalaadne rikkumine on jäänud karistuseta. Seega pääseb inimene vastutusest, kui tal õnnestub menetlust venitada. Selline olukord on vastuolus ühiskonna õiglustunde ja põhiseaduses sätestatud võrdse kohtlemise printsiibiga. 7. Kohatu on kohtu etteheide prokuratuurile täiendavate tõendite kogumata jätmise kohta karistusandmete praeguse kehtivuse osas. Prokuratuur on asja alustamisest peale olnud veendunud, et oma 23. jaanuari 2015. a teoga täitis A. Avramtšuk

§ 4231sätestatud kuriteokoosseisu.

1. jaanuaril 2015 ei olnud karistused veel kustunud, sest esimese väärteo toimepanemisest polnud möödunud 1 aastat.
2. Karistusregistri seaduse sellise tõlgenduse korral jääks suur osa süstemaatilisi õigusrikkujaid karistuseta, kuna vähemasti esimene liiklusrikkumine jõuab kohtuistungi ajaks paljudel juhtudel aeguda. Selline olukord oleks aga vastuolus seadusandja tahtega. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
3. Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium, tutvunud kriminaalasjaga, maakohtu seisukohtadega ning prokuratuuri apellatsiooniga, leiab, et A. Avramtšukki õigeks mõistes kohaldas Tartu Maakohus vääralt materiaalõigust. Prokuratuuri apellatsiooni hindab kohtukolleegium põhjendatuks, mistõttu maakohtu otsus tuleb tühistada ning A. Avramtšuk esitatud süüdistuses süüdi mõista.
4. A. Avramtšukile esitati süüdistus selles, et tema, isikuna, kes on juhtinud mootorsõidukit 01.05.2014 ja 13.09.2014 ilma vastava kategooria juhtimisõiguseta, juhtis 23.01.2015 kella 13:32 paiku Tartumaal Kambja vallas Räni alevikus Viljandi mnt ja Kongre tee vahelisel lõigul mootorsõidukit Lexus registreerimisnumbriga XXX ilma vastava kategooria juhtimisõiguseta. A. Avramtšuk rikkus liiklusseaduse § 90 lg 1 nõuet. Sel viisil pani A. Avramtšuk toime

§ 4231

järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o mootorsõiduki juhtimise ilma vastava kategooria juhtimisõiguseta, kui see on toime pandud süstemaatiliselt. 11. Hinnates kohtuistungil uuritud tõendeid (tunnistaja, politseiametnik E.V. ütlused, kiirusmõõturi kasutamise protokoll, õiend A. Avramtšukil juhtimisõiguse puudumise kohta, süüdistatava süüd tunnistavad ütlused), luges Tartu Maakohus tõendatuks, et A. Avramtšuk juhtis süüdistuses toodud ajal ja kohas mootorsõidukit ilma vastava kategooria mootorsõiduki juhitmisõiguseta. Antud järeldust ei ole apellatsioonimenetluses vaidustatud. 12.

§ 4231

näeb ette kriminaalvastutuse mootorsõiduki juhtimise eest ilma vastava kategooria juhtimisõiguseta, kui see on toime pandud süstemaatiliselt. Maakohus märkis, et kohtupraktikas omaks võetud seisukoha järgi eeldab süstemaatilisus seda, et isik on toime pannud vähemalt kolm samasugust süütegu, mis võivad olla üksikult subsumeeritavad nii kuriteona kui ka väärteona. Nimetatud seisukoha valguses peab A. Avramtšuk olema mootorsõidukit juhtinud vähemalt kolm korda ilma juhtimisõiguseta. Õige on seegi maakohtu seisukoht, et seejuures ei ole oluline, et kõik kolm juhtimise episoodi oleks käesoleva 3

§ 4231

sätestatud kuriteokoosseisu objektiivsed tunnused, sest tema varasematele väärteokaristustele ei saa tugineda. Maakohus viitas seejuures KarRS § 5 lg-le 1, mille kohaselt on registrisse kantud isiku karistusandmetel õiguslik tähendus isiku karistatuse ja kuriteo või väärteo korduvuse arvestamisel kuni andmete kustutamiseni. Seega saavat kohus arvestada isiku varasemaid karistusi maksimaalselt karistusandmete karistusregistrist kustutamise tähtajani. Seejuures pole oluline, kas andmed ka reaalselt karistusarhiivi kantud. Maakohus osundas siinkohal RKKKo väärteoasjas nr 4-17-

1. Maakohus märkis veel sedagi, et kohtu hinnangul ei saa kuidagi loogiliselt põhjendada, miks peaks isikule karistuse mõistmisel ja tema teole õigusliku hinnangu andmisel lähtuma erinevatest põhimõtetest ning arvestamata karistusandmete kehtivust erinevast ajahetkest.
2. Ringkonnakohtu kolleegium maakohtu seisukohta eeltoodus ei jaga ning leiab, et maakohus kohaldas antud juhul vääralt materiaalõigust. Puutuvalt maakohtu viitesse Riigikohtu lahendile väärteoasjas nr 4-17-5471, tuleb märkida, et kassatsioonikohus käsitles selles isiku varasematele karistustele tuginemist karistuse mõistmise kontekstis. Kohtukolleegium ei jaga maakohtu seisukohta selles, et ka süüteo objektiivse koosseisu täidetus sõltub varasemate karistuste kehtivusest. Vaieldamatult on õige seisukoht, et süüdlasele karistust mõistes ei saa tugineda karistusregistrist kustutatud karistustele. Seejuures ei ole oluline, kas kustunud karistused ka reaalselt on registris arhiveeritud.
3. A. Avramtšuki süüdistuse kohaselt pani ta uue süüteo toime 23.01.2015, s.o ajal mil kaks varasemalt süütegu - 01.05.2014 ja 13.09.2014, olid kehtivad. Seega oli A. Avramtšukile süüdistuse esitamine süüteos

§ 4231järgi põhjendatud.

Kohtukolleegium jagab prokuratuuri seisukohta selles, et süüteokoosseis peab olema täidetud süüteo toimepanemise ajal ning kohtulahendit tehes peab kohus selle ka tuvastama. Seejuures ei ole oluline, kas kohtulahendi tegemise ajaks on mõni varasematest tegudest aegunud ning vajaksid karistusregistrist kustutamist. Seega pidi maakohus tuvastama, kas 23.01.2015 oli A. Avramtšuk täitnud

§ 4231

järgi kvalifitseeritava kuriteokoosseisu, s.o mootorsõiduki juhtimise ilma vastava kategooria juhtimisõiguseta, kui see on toime pandud süstemaatiliselt.

1. Prokuratuuriga nõustuvalt märgib ka kohtukolleegium, et süüteokoosseis saab lakata eksisteerimast vaid juhul, kui vastav süütegu dekriminaliseeritakse. Kohtukolleegiumi arvates ei saaks maakohtu tõlgendust pidada kooskõlas olevaks ka seadusandja tahtega, kes pidas vajalikuks kehtestada kriminaalvastutuse isikutele, kes süstemaatiliselt panevad toime juhtimisõiguseta mootorsõiduki juhtimisi. Maakohtu tõlgendus tooks kaasa olukorra, kus süüdistatava poolt kriminaalmenetluse venitamine võimaldab tal kriminaalvastutusest pääseda.
2. Eelnevat kokku võttes leiab kohtukolleegium, et A. Avramtšuk, isikuna, kes on juhtinud mootorsõidukit 01.05.2014 ja 13.09.2014 ilma vastava kategooria juhtimisõiguseta, juhtis taaskord, 23.01.2015 kella 13:32 paiku Tartumaal Kambja vallas Räni alevikus Viljandi mnt ja Kongre tee vahelisel lõigul mootorsõidukit Lexus registreerimisnumbriga XXX ilma vastava 4

§ 4231

järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o mootorsõiduki juhtimise ilma vastava kategooria juhtimisõiguseta, kui see on toime pandud süstemaatiliselt. 19. Kohtukolleegium leiab, et A. Avramtšuki süütegu, mis on toime pandud 23.01.2015, ei ole aegunud

§ 81

lg 1 p 2 mõttes (kedagi ei tohi kuriteos süüdi mõista ega karistada, kui kuriteo lõpuleviimisest kuni selle kohta tehtud kohtuotsuse jõustumiseni on möödunud 5 aastat 2. astme kuriteo korral).

§ 81

lg 7 p 1 kohaselt süüteo aegumine peatub kahtlustatava, süüdistatava või menetlusaluse isku kõrvalehoidumisel kohtueelsest menetlusest, kohtuvälisest menetlusest või kohtust kuni isiku kinnipidamiseni või tema ilmumiseni menetleja juurde. Kriminaalasjast nähtub, et 23.01.2015 kõrvaldati A. Avramtšuk sõiduki juhtimiselt vastava otsusega (tl 6). Lisaks avaldas A. Avramtšuk, et valdab eesti keelt kirjas ja kõnes, mistõttu ülekuulamise juurde ta tõlki ei vaja (tl 7). Samal päeval, s.o 23.01.2015 anti A. Avramtšukile kätte kutse tulla menetleja juurde kahtlustatavana ülekuulamisele 12.02.

1. Kutse kättesaamist kinnitas ta oma allkirjaga (tl 14). A. Avramtšuk menetleja juurde ei ilmunud ning talle saadeti korduvkutse, millele ta samuti ei reageerinud (tl15). Õienditest nähtub, et A. Avramtšukki menetlejal tabada ei õnnestunud ning 06.03.2015 kuulutati ta tagaotsitavaks (tl 16,17, 18-19). A. Avramtšuk tabati alles 17.06.2019 (kinnipidamisprotokoll, tl 27). Seega järeldub eeltoodud asjaoludest, et süüteo aegumine oli peatunud alates A. Avramtšuki kõrvalehoidumisest menetlusest 12.02.2015 kuni tema tabamiseni 17.06.
3. Kohtukolleegium loeb täidetuks ka

§ 4231süüteo subjektiivse koosseisu.

A. Avramtšuk pole kunagi omanud mootorsõiduki juhtimisõigust, mistõttu leiab kohtukolleegium, et juhtides 23.01.2015 taaskord mootorsõidukit ilma juhtimisõiguseta, tegutses A. Avramtšuk otsese tahtlusega. 21. Karistuse mõistmisel juhindub apellatsioonikohus

§-s 56 sätestatud karistuse mõistmise alustest.

§ 4231

süüteo toimepanemise eest on on isikut võimalik karistada kas rahalise karistuse või kuni üheaastase vangistusega. Kriminaalasjas leidis tuvastamist, et A. Avramtšuk pani 25.01.2015 toime süstemaatilise mootorsõiduki juhtimise ilma vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust omamata. A. Avramtšuki enda sõnade kohaselt pole tal kunagi juhtimisõigust ka olnud. Asjaolu, et A. Avramtšuk arvab endal olevat õigus juhtimisõigust omamata juhtida mootorsõidukit, näitab tema ignoreerivat suhtumist õiguskorda. Kohtukolleegium hindab A. Avramtšuk süü keskmiseks. Kriminaalasja materjalide kohaselt on süüdistatav töötu. Need asjaolud kogumis ei võimalda kohtukolleegiumi hinnangul karistada A. Avramtšukki rahalise karistusega. Kriminaalasja materjalide kohaselt on A. Avramtšuk korduvalt toime pannud väärtegusid. Samas saab käesolevas kriminaalasjas mõistetav karistus talle olema esmakordne kriminaalkaristus, mistõttu mõistab kohtukolleegium talle lühiajalise vangistuse -3 kuud. KrMS § 238 lg 2 alusel tuleb vähendada karistust 1/3 võrra ning mõista A. Avramtšukile karistuseks 2 kuud vangistust. Võttes arvesse kuriteo toimepanemisest möödunud aega (5 aastat), ei ole reaalne vangistuse kandmine otstarbekas ning on võimalik kohaldada vangistusest 5

§ 73lg 1 alusel.

See tähendab, et karistust ei pöörata täitmisele kui A. Avramtšuk ei pane 1-aastase katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu. 22. Juhindudes KrMS § 337 lg 1 p-st 4, § 338 p-st 2, § 340 lg 4 p-st 2, tühistab Tartu Ringkonnakohus Tartu Maakohtu otsuse A. Avramtšuki õigeksmõistmises ning mõistab ta

§ 4231 järgi süüdi.

Prokuratuuri apellatsioon rahudatakse.

1. Kuivõrd ringkonnakohus mõistab A. Avramtšuki süüdi, siis tuginedes KrMS § 180 lg-le 1 tuleb tühistada maakohtu otsus ka osas, millega A. Avramtšuki riigi õigusabi korras määratud kaitsjale hüvitatud taotluste alusel määratud tasu (288 eurot) jäeti Eesti Vabariigi kanda.
2. KrMS § 175 lg 4 kohaselt kuulub kriminaalmenetluse kulude hulka määratud kaitsjale määratud tasu ja kulud kuni nende põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kriminaalasja materjalidest nähtub, et A. Avramtšukile on osutatud riigi õigusabi järgmiselt: kohtueelses menetluses osalemine
3. juunil 2019 pool tundi (tl 31), kohtueelses menetluses kokkuleppemenetluses osalemine
4. juunil 2019 pool tundi (tl 41), kohtulikuks arutamiseks ettevalmistamine lihtmenetluses 2 tundi ja kohtuistungil osalemine 35 minutit (tl 61). Ringkonnakohus leiab, et osutatud õigusabi oli vajalik ja taotletud summad vastavad toimingutele kulutatud ajale. KrMS § 180 lg 1 esimese lause kohaselt hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. Seega jätab ringkonnakohus kohtueelses ja kohtumenetluses A. Avramtšukil tekkinud menetluskulud, s.o 288 eurot süüdistatava kanda.
5. Kuivõrd ringkonnakohus tunnistab A. Avramtšuki talle süüdistuses süüdi, tuleb temalt KrMS § 179 lg 1 p 2 alusel välja mõista sundraha, mis on teise astme kuriteo puhul 1,5 kuupalga alammäär. Sundraha suuruseks on 876 eurot. (allkirjastatud digitaalselt) 6