2-19-13996 KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Tallinna kohtumaja Kohtukoosseis Kohtunik Karin Sonntak Määruse tegemise aeg ja koht 24. märts 2020. a, Tallinnas Tsiviilasja number 2-19-13996 Tsiviilasi J

§ 29lg 6, Ts

MS § 661 lg2) Asjaolud ja avaldus Harju Maakohtule on esitatud J K avaldus S Mi pankroti väljakuulutamiseks. Esitatud pankrotiavalduse kohaselt andis võlausaldaja võlgnikule 02.08.

1. a laenu summas 20 000 eurot. Raha oli kantud üle panga kaudu. Lisaks sellele sularahas oli täiendavalt antud üle 4 500 eurot. Laenu sihtotstarbeks oli võlgnikule ja tema abikaasale kuuluva äriühingu X OÜ arenemine. Pooltevahelise kokkuleppe alusel oli laenusumma antud võlgnikule kuni 02.04.
2. a. Poolte vahel oli kokkulepe samuti intresside osas. Esialgselt pooled leppisid kokku, et võlgnik lisaks põhisummale kohustub tagastama võlausaldajale intressid kokku summas 1 500 eurot, pärast nõustus võlausaldaja intressisumma vähenemisega kuni 1 000 euroni. Laenulepingu alusel põhivõlg 17 500 eurot (võlgnevusest 2 500 eurot on võlausaldajale tagastatud) + 4 500 eurot ja intress 1 000 eurot on muutunud sissenõutavaks 02.04.
3. a, kuid seniajani on võlakohustus täitmata. 08.08.
4. a saatis võlausaldaja võlgnikule ja tema abikaasale ühiselt kirjaliku pankrotihoiatuse. Pankrotihoiatus oli saadetud võlgnikule e-posti teel ning samuti posti teel kulleriga, kuid kulleriga saadetud kiri oli tagastatud postiasutusest hoiutähtaja möödumise tõttu.
5. ja
6. augustil võlausaldaja samuti saatis pankrotihoiatuse võlgnikule tema telefoninumbri peale viberi kaudu ning samuti võlgnikule kuuluva X OÜ Facebook´i profiili Messengeri kaudu. Seega on võlausaldaja teinud kõik endast sõltuva selleks, et vastav pankrotihoiatus oli võlgnikule saadetud ning viimasel oli võimalus tutvuda pankrotihoiatuse sisuga. Võlausaldajale teadaolevalt on võlgnik maksejõuetu. Võlausaldaja palub kohtul algatada pankrotimenetlus, määrata ajutine haldur ja kuulutada välja S Mi pankrot. 03.02.
7. a. rahuldas kohus avalduse ning nimetas S Mi ajutiseks halduriks Kristo Tederi. Võlgniku vastus Võlgnik sai pankrotiavalduse kätte 18.02.
8. Võlgnik kirjalikke vastuväiteid avaldusele ei esitanud. Kohtuistungil asus võlgnik seisukohale, et võlausaldaja oleks pidanud hagiavaldusega pöörduma kohtusse. Nõue on ebaselge. Võlgnik ei saanud raha võlausaldaja käest, raha oli mõeldud võlgniku eksabikaasa jaoks, kellel oli väidetavalt võlausaldajaga ühine äri. Kohtumääruse põhjendused Kohus kuulanud ära võlausaldaja ja võlgniku esindaja ja ajutise halduri, leiab et pankrotiavalduse menetlus tuleb lõpetada.

§ 29

lg 1 kohaselt kohus lõpetab määrusega menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda, sealhulgas puudub võimalus esitada nõue juhtorgani liikme vastu. Ajutise pankrotihalduri aruande kohaselt võlgniku teadaolevad kohustused moodustavad 23 000 eurot, realiseeritav vara ja TMS § 132 kohaselt arestitav sissetulek puudub. Võlgniku juhtimise all oleva äriühingu X OÜ tegevus ei ole majanduslikult edukas, võlgnikul vara puudub. Võlgniku arvelduskontol nähtuvad laekumised sõidujagamise teenust pakkuvate platvormidega x ja x seotud juriidilistelt isikutelt. Seega võib arvata, et võlgnik osutab väheses mahus takso jms teenust. Püsiv maksejõuetus on tõendatud, puuduvad eeldused võlgniku kohustuste täitmiseks.

§ 28

lg 2 kohaselt kui pankrotimenetluses ilmneb, et võlgniku maksejõuetuse põhjuseks on raske juhtimisviga, märgib kohus seda lahendis. Raskeks juhtimisveaks loetakse füüsilisest isikust võlgniku või juriidilisest isikust võlgniku juhtorgani liikme poolt oma kohustuste rikkumist tahtlikult või raske hooletuse tõttu. Ajutine haldur on tuvastanud, et võlgniku maksejõuetuse põhjuseks on ülemääraste laenukohustuste võtmine, mida võlgnik ei ole olnud 2

§ 108kohaselt olla vara tagasivõitmine või tagasinõudmine.

Ajutise halduri kogutud andmete põhjal ei ole haldur tuvastanud selgeid tagasivõitmise võimalusi. Vastavalt ajutise halduri aruandele võlgnikul vara puudub. Kohus avaldas teate väljaandes Ametlikud Teadaanded vastavalt

§ 30sätestatule.

Võlausaldajad pankrotimenetluse kulude tasumiseks soovi ei avaldanud. Toodud asjaoludel lõpetab kohus pankrotiavalduse menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu.

§ 150

kohaselt on pankrotimenetluse kulud muu hulgas ajutise halduri tasu ning ajutise halduri tehtud vajalikud kulutused oma ülesannete täitmiseks.

§ 23

lg 1 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. Ajutine haldur on esitatud aruande kohaselt kulutanud

§-st 22 tulenevate ülesannete täitmiseks 6,5 tundi ning palub määrata ajutise halduri töötasuks 585 eurot ning hüvitiseks tehtud vajalike kulutuste katteks 25 eurot. Kohus leiab, et ajutise halduri tasunõue on põhjendatud.

§ 150

lg 4 näeb ette, et pankrotimenetluse raugemise korral otsustab kohus pankrotimenetluse kulude jagamise asjaolude kohaselt. Võlgnik ega võlausaldaja ajutise halduri tasule ega kuludele vastu ei vaidle. Võlgnikul ajutise halduri tasu ja kulutuste kandmiseks puuduvad, mistõttu kuuluvad ajutise halduri tasu ja kulutused väljamaksmisele võlausaldaja poolt tasutud deposiidi arvelt. Menetlusosaliste menetluskulud TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtukulud on TsMS § 138 lg 2 kohaselt muuhulgas riigilõiv ning asja läbivaatamise kulud. Võlausaldaja menetluskulu moodustab riigilõiv 300 eurot ja ajutise halduri tasu ja kulutuste katteks makstud deposiit 1 300 eurot. Õigusabikulude väljamõistmist võlausaldaja maakohtus ei taotle. Võlgniku poolt kuulub võlausaldajale hüvitamisele ajutise halduri tasu ja kulutused summas 732 eurot. Deposiidi jäägi kohus tagastab võlausaldajale. Tulenevalt TsMS § 172 lg 1 ja

§ 150lg 4 jätab kohus võlausaldaja menetluskulu täies ulatuses võlgniku kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Karin Sonntak Kohtunik 3