← Eesti

1-19-701/21

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Ringkonnakohus Otsuse tegemise aeg ja koht

  1. märts 2020, Tartu (kirjalikus menetluses) Kriminaalasja number 1-19-701 Kohtukoosseis Mati Kartau, Maarika Kuusk, Tiit Lõhmus Kriminaalasi Valerij Špalov süüdistatuna KarS § 121 lg 2 p 3 järgi üldmenetluses Apelleeritud kohtuotsus Viru Maakohtu (Jõhvi kohtumaja)
  2. novembri 2019 otsus Apellatsiooni esitaja süüdistatav Valerij Špalovi kaitsja vandeadvokaat Robert Sprengk Prokurör ringkonnaprokurör Anu Toluk Kaitsja vandeadvokaat Robert Sprengk Süüdistatav Valerij Špalov isikukood 35305212223; elukoht XXX; kriminaalkorras karistamata; tõkendit kohaldatud ei ole. RESOLUTSIOON
  3. Jätta Viru Maakohtu
  4. novembri 2019 otsus muutmata ja apellatsioon rahuldamata.
  5. Määrata advokaadibüroole Barrister Narva osakond vandeadvokaat Robert Sprengki poolt Valerij Špalovile käesolevas apellatsioonimenetluses osutatud riigi õigusabi eest makstava tasu suuruseks 129,60 eurot (sealhulgas käibemaks 21,60 eurot).
  6. Mõista Valerij Špalovilt riigituludesse menetluskuluna välja 129,60 eurot apellatsioonimenetluses kaitsja poolt osutatud õigusabi eest.
  7. Valerij Špalovil tuleb väljamõistetud menetluskulud tasuda otsusele lisatud makseinfo alusel 30 päeva jooksul käesoleva otsuse jõustumisest arvates. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord Kohtuotsus tehakse teatavaks ringkonnakohtu kantselei kaudu
  8. märtsil 2020 ja samast kuupäevast on kohtumenetluse pooltel sellega võimalik tutvuda. Kassatsiooniõiguse kasutamisel tuleb kassatsioon esitada kirjalikult Riigikohtule 30 päeva jooksul alates
  9. märtsist
  10. Maakohtu otsus
  11. V. Špalovit süüdistatakse KarS § 121 lg 2 p 3 järgi selles, et ta: - 25.07.2017 kella 18.30 paiku Jõhvis aadressil Narva mnt 104 asuvas kaupluses „Edgar“ vedas A.A. i poest õue, kus lõi viimast rusikaga pähe ja näkku, tabades kannatanut silma ja kõrvade pihta, mille tagajärjel kannatanu tundis valu ja järgnevalt peavalu; - 09.08.2017 kella 08.10 paiku sama kaupluse juures lõi A.A. it ühel korral rusikaga näkku, mille tagajärjel kannatanu tundis valu, tal tekkis näkku marrastus ja verevalum. Seejärel paiskas V. Špalov kannatanu maha ning surus teda põlvega ja istmikuga roietesse, millest kannatanu tundis valu ja tal tekkis tervisekahjustus - kinnine roidemurd vasakul V-VIII roide piirkonnas. Kukkumise tagajärjel vigastas A.A. parema käe sõrme, millel tekkis tervisekahjustus - kriimustus ja nahk tuli maha.
  12. Viru Maakohtu 20.11.2019 otsusega tunnistati V. Špalov KarS § 121 lg 2 p 3 järgi süüdi ja teda karistati rahalise karistusega 50 miinimumpäevamäära ulatuses, s.o summas 500 eurot. KarS § 68 lg 1 alusel arvati eelvangistuses viibitud aeg karistusaja hulka ja lõplikuks karistuseks mõisteti rahaline karistus 44 miinimumpäevamäära ulatuses, s.o summas 440 eurot. KarS § 73 alusel ei pöörata mõistetud karistust täitmisele, kui V. Špalov ei pane 1 aasta pikkusel katseajal toime uut tahtlikku kuritegu.
  13. Maakohtu hinnangul on 25.07.2017 episoodis V. Špalovi süü tõendamist leidnud kannatanu ütlustega, mida omakorda kinnitab asitõendi vaatlusprotokoll, kus on vaadeldud 25.07.2017 kell 18.41 Häirekeskusesse tehtud kõne. A.A. kuulati politseis üle samal päeval pärast sündmust ja ta on oma ütlustes olnud järjekindel selles, et tema lööjaks oli V. Špalov. Maakohus ei nõustunud kaitsjaga selles, et kannatanu ütlused ei ole usaldusväärsed, kuna A.A. i poolt eeluurimisel antud ütlused ei lange kokku kohtus antud ütlustega. Maakohus leiab, et A.A. i ütlustes on tõepoolest vastuolusid, kuid see ei muuda viimase poolt kohtuistungil antud ütluseid ebausaldusväärseks. Ta jäi kohtuistungil selle juurde, et V. Špalov lõi teda rusikaga vastu silma ja kõrvu, mille tagajärjel ta tundis valu. A.A. vastas mitmetele küsimustele vastuseks, et ta ei mäleta. Samas tuleneb tema ütlustest igal juhul tõsiasi, et löögid vastu silma ja kõrvu jäid talle meelde.
  14. Kaitsja leidis, et A.A. ei saanud kehavigastusi ja ei tundnud valu, kuna Häirekeskusesse helistades ei maininud ta midagi valu kohta. Maakohus eeltooduga ei nõustunud, leides, et kohtuistungil avaldas kannatanu selgelt, et ta tundis pärast lööke valu.
  15. Kannatanu ütlustes olevad vastuolud on maakohtu hinnangul tingitud sellest, et kõnealusest sündmusest on möödas rohkem kui kaks aastat. A.A. on haige inimene, kes tarvitab alkoholi. 2 Oluline on, et Häirekeskusesse tehtud kõnes nimetas kannatanu koheselt V. Špalovit kui isikut, kes teda ründas ja kirjeldas lühidalt ka toimunu asjaolusid.
  16. Maakohus peab V. Špalovi ütluseid ebausaldusväärseteks, kuna need on vastuolus kannatanu ütluste ja asjas kogutud dokumentaalsete tõenditega.
  17. Ka 09.08.2017 toimunud episoodi osas leiab maakohus, et V. Špalovi süü on kannatanu ütlustega tõendamist leidnud. A.A. i ütluseid kinnitab omakorda 09.08.2017 patsiendikaart, kust nähtub, et kannatanul tuvastati samal päeval roiete kinnine murd, vasaku silma all hematoom ja parema käe kolmel sõrmel marrastused. Lisaks kinnitavad eeltoodut V.A. i ütlused, kes nägi, kuidas tundmatu mees peksis tema poega. Samuti uuriti kohtuliku arutamise käigus ka asitõendi vaatlusprotokolli, milles on vaadeldud 09.08.2017 kell 08.11 Häirekeskusele tehtud kõne, kus A.A. teatas, et V. Špalov peksis teda. Kannatanu küll ei mäletanud, et ta oleks sel päeval politseisse helistanud, kuid see on siiski eeltooduga tõendamist leidnud. Samuti nähtub 09.08.2017 kiirabikaardist, et toimus väljakutse aadressile Narva mnt 84, Jõhvi ning A.A. il tuvastati valu vasakus kõrvas ja rindkeres, vasaku silma juures sinikas ja turse ning parema käe sõrmel kriimustus. Häirekeskusesse helistas A.A. 08.09.2017 küll teiselt telefoninumbrilt, kuid kohtuistungil avaldas kannatanu, et toodud number oli tema kasutuses, kuid ta ei mäleta, mis ajavahemikul ta seda kasutas. Samuti, kuulates 25.07.2017 ja 09.08.2017 Häirekeskusele tehtud kõnesid, on arusaadav, et helistaja hääled on sarnased.
  18. Maakohtu hinnangul ei ole põhjendatud ka kaitsja kahtlus, et ribimurru võis kannatanu saada juba enne 09.08.
  19. Nimelt kaebas A.A. kiirabi saabudes koheselt valu vasakus kõrvas ja rindkeres. Kannatanu avaldas kiirabile, et sai õues peksa, s.o lööke vastu vasakut kõrva, pead ja rindkeret. Kuigi kiirabi märkis, et ribid on terved, nähtub patsiendikaardist siiski, et kell 09.48 tuli A.A. ise EMO-sse ja kurtis valu roietes, peavalu ja et vasak kõrv on lukus. A.A. il diagnoositi roiete murd. Ei ole eluliselt usutav, et kannatanu murdis roided juba eelnevalt ja ei märganud seda, avastades selle alles 09.08.2017 EMO-s. Kaitsja poolt maakohtule esitatud 12.08.2017, 15.08.2017 ja 24.08.2017 kiirabikaardid kinnitavad, et kannatanul oli
  20. a suvel probleeme alkoholi tarvitamisega ja ta oli sage kiirabisse helistaja, kuid eeltoodu ei tähenda, et ta oleks toodud kehavigastused ise kuskil kukkudes saanud, süüdistades selles nüüd V. Špalovit.
  21. V. Špalovile karistust mõistes võttis maakohus arvesse, et viimane pani teod toime otsese tahtlusega, teod olid suunatud inimese tervise vastu ja V. Špalov põhjustas kannatanule tervisekahjustusi, mis ei olnud eluohtlikud. V. Špalov on varasemalt kriminaalkorras karistamata ja tegemist on pensionäriga. Asjas puuduvad karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud. Eeltoodust tulenevalt pidas maakohus võimalikuks mõista V. Špalovile rahalise karistuse sanktsiooni madalamast määrast mõnevõrra kõrgemas määras ja jätta mõistetud rahalise karistuse tingimisi täitmisele pööramata, kui V. Špalov ei pane ühe aasta pikkusel katseajal toime uut tahtlikku kuritegu.
  22. Maakohus rahuldas osaliselt ka kannatanu tsiviilhagi ja mõistis V. Špalovilt A.A. i kasuks välja 300 eurot. Apellatsioon
  23. Süüdistatava kaitsja taotleb maakohtu otsuse tühistamist ja V. Špalovi õigeks mõistmist, tsiviilhagi läbi vaatamata jätmist ja menetluskulude riigi kanda jätmist.
  24. Maakohus on 25.07.2017 episoodis põhjendamatult pidanud kannatanu ütluseid usaldusväärseteks ja süüdistatava ütluseid ebausaldusväärseteks. Kohtuliku arutamise käigus selgus, et kannatanu poolt kohtueelse menetluse käigus ja kohtuliku arutamise käigus antud ütlused on vastuolus. Prokurör taotles kannatanu ütluste usaldusväärsuse kontrolliks tema varasemate ütluste avaldamist. Kohtueelses menetluses ütles kannatanu, et kukkus löögist, kuid 3 ristküsitlusel avaldas, et ei kukkunud. Edasi vastas kannatanu prokurörile: „ma ei jää mingite ütluste juurde, pean küsima isa käest.“ Kuna KrMS § 289 alusel taotles kannatanu ütluste avaldamist ka prokurör, on selge, et ka prokurör ei pidanud kannatanu ütluseid usaldusväärseteks. Sellises olukorras oleks ka maakohus pidanud leidma, et kannatanu ütlused ei ole usaldusväärsed ja tegemist on n-ö „sõna-sõna“ vastu olukorraga.
  25. Ka kaitsja taotles kannatanu ütluste usaldusväärsuse kontrolliks tema varasemate ütluste avaldamist. Ristküsitluse käigus avaldas A.A. , et süüdistatav ei löönud teda vastu alalõuga, kuid kohtueelse menetluse käigus ütles, et süüdistatav lõi teda vastu alalõuga. Teiseks väitis A.A. ristküsitluse käigus, et ta tundis valu, kuid kohtueelse menetluse käigus avaldas, et ta ei saanud aru, kas oli valus. Ristküsitluse käigus avaldas kannatanu, et ta oli poes koos oma isaga, kuid kohtueelse menetluse käigus ütles, et peale süüdistatava ta poes olevatest isikutest kedagi ei tundnud. Eeltoodud vastuolude tõttu on kaitsja seisukohal, et A.A. i ütlused löökide ja valu tundmise kohta ei ole usaldusväärsed.
  26. Ühtlasi ei ole A.A. i poolt ristküsitlemise käigus antud ütlused kooskõlas ka asitõendi vaatlusprotokolliga, kuna Häirekeskusesse helistades ütles kannatanu, et teda löödi pähe ja rindu. Ristküsitlusel eitas A.A. aga kategooriliselt rindu löömist. Samuti ütles kannatanu Häirekeskusesse helistades, et ta kukkus, kuid ristküsitluse käigus avaldas korduvalt, et oli püsti ja ei kukkunud.
  27. V. Špalovi ütlustes aga puuduvad vastuolud tema poolt varasemalt antud ütlustega. Süüdistatav on järjekindlalt väitnud, et ta ei ole kannatanut löönud. Pelgalt asjaolu, et kannatanu löömist kinnitab, ei anna alust pidada süüdistatava ütluseid ebausaldusväärseteks. V. Špalov on avaldanud, et aitas kannatanu 25.07.2017 poest välja, kuna viimane ei suutnud ise kõndida, kuna oli kas alkoholi või narkojoobes ja et uksepiidal kannatanu kukkus. Samuti ei tuvastatud A.A. il 25.07.2017 episoodis ka kehavigastusi. Valu osas on A.A. andnud vastuolulisi ütluseid, mistõttu on kaitsja seisukohal, et valu tundmise kohta ei ristküsitluse käigus antud ütlused usaldusväärsed, s.o valu tundmine ei ole tõendatud. Maakohus ei ole valu tundmise osas seega tõendeid õigesti hinnanud, kuna on tuginenud kannatanu vastuolulistele ütlustele. Kuna kehavigastusi asjas tuvastatud ei ole ja selles osas puuduvad ka V. Špalovile etteheited, ei ole viimase süü KarS § 121 järgi tõendamist leidnud.
  28. Asjas on leidnud tõendamist, et A.A. on olnud pidev kiirabipatsient seoses erinevate kukkumistega, mis on toimunud alkoholijoobes olles. Samuti on kannatanul tasakaaluhäired. Seega on usutavad V. Špalovi ütlused, et kannatanu oli 25.07.2017 joobes ja kukkus ise uksepiidal.
  29. Ühtlasi leiab kaitsja, et maakohus on ka 09.08.2017 episoodis lugenud süüdistatava ütlused põhjendamatult ebausaldusväärseteks.
  30. Käesolevas asjas on tõendamist leidnud, et A.A. on kiirabi pidev patsient seoses erinevate kukkumistega, mis on juhtunud alkoholijoobes. Samuti on tal tuvastatud ka tasakaaluhäired. Seega võisid temal tuvastatud vigastused olla tekkinud juba varem. Ka A.A. il tuvastatud näovigastused võis ta saada juba varasemalt, kuna näiteks 24.08.2017 oli ta samuti alkoholijoobes olles kukkunud ja näo ära löönud. Seega ei ole välistatud, et ka enne 09.08.2017 võisid tal olla vigastused, mis fikseeriti alles 09.08.
  31. Samuti ei mäletanud A.A. ristküsitluse käigus, et teda löödi näkku.
  32. Kaitsja on seisukohal, et asitõendi vaatlusprotokoll, milles vaadeldi Häirekeskusele tehtud kõne, ei ole usaldusväärne tõend, kuna kõne tehti telefoninumbrilt 56 153
  33. Kannatanu kinnitas, et ta kasutas sel perioodil ainult ühte telefoninumbrit. 25.07.2017 episoodi silmas pidades oli selleks telefoninumber 55 89
  34. Seega telefoninumber, millelt helistati 09.08.2017, ei olnud kannatanu kasutuses. Telefonikõnes ei mainitud ka kannatanu nime, et saaks väita, et kõne tegi A.A. . 4
  35. Tunnistaja V.A. i ütlused 09.08.2017 episoodi osas ei ole usaldusväärsed, kuna ta ei tea, millal löödi ja tema ütlused ei ole kooskõlas ka kannatanu ütlustega. Tunnistaja ei näinud, et kannatanu oleks pikali kukkunud, vaid ta nägi üksnes löömist näkku ja rindu. Seega võis tunnistaja näha mingisugust muud rünnakut kannatanu vastu.
  36. Kokkuvõtvalt leiab kaitsja, et kannatanu ütlused ei ole usaldusväärsed. A.A. on andnud ristküsitluse käigus vastuolulisi ütluseid ja avaldanud, et peab isalt üle küsima. Samuti on tõendamist leidnud, et ta tarbis
  37. a suvel tihti alkoholi ja ka 09.08.2017 patsiendikaardist nähtub, et kannatanu tarbis enda sõnul pärast rünnet alkoholi. Prokuröri seisukoht apellatsiooni osas
  38. Prokurör on seisukohal, et apellatsioon tuleb jätta rahuldamata ja maakohtu otsus muutmata. Maakohus on põhjalikult analüüsinud olemasolevaid tõendeid ja asjakohaselt põhjendanud, missugustel põhjustel olemasolevad tõendid kinnitavad maakohtu veendumust V. Špalovi süü tõendatuse osas. Ringkonnakohtu järeldused
  39. Kriminaalkolleegium leiab, et apellatsioonis toodud põhjendustel maakohtu otsus muutmisele ei kuulu. Apellatsioon jääb rahuldamata. Oma seisukohta põhistab ringkonnakohus järgmiselt.
  40. Kaitsja apellatsioon on esitatud tõendite hindamise peale. Taotletakse tõenditele maakohtuga võrreldes teistsuguse hinnangu andmist ja õigeksmõistva kohtuotsuse tegemist.
  41. Apellandi taotlusest tulenevalt ringkonnakohus peab kontrollima, kas on täidetud KrMS § 15 lg 1 nõue, mille kohaselt maakohtu otsus võib tugineda vaid tõenditele, mida on kohtulikul arutamisel esitatud ja vahetult uuritud ning mis on protokollitud.
  42. Sellest lähtudes ringkonnakohus uuris kõiki antud asjas olevaid tõendeid ja kohtuistungite protokolle.
  43. Hinnates kohtuistungitel uuritud tõendeid ringkonnakohus leiab, et maakohtu järeldused vastavad protokollides fikseeritule. Maakohtu otsus vastab KrMS § 312 nõuetele. Selles on näidatud kohtulikul uurimisel tõendatuks tunnistatud asjaolud ja tõendid, millele tuginetakse ning samuti tõendid, mida kohus ei pea usaldusväärseks ja vastavad põhjendused (vt maakohtu otsuse lk 6-9). Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjenduste ja järeldustega ning KrMS § 342 lg 3 p 1 alusel ei pea vajalikuks neid korrata. Põhistamiskohustust KrMS § 339 lg 1 p 7 tähenduses rikutud ei ole. Maakohus on järginud KrMS § 7 lg 3 printsiipi, sest asjas ei tuvastatud kõrvaldamata kahtlusi, mida tulnuks süüdistatava kasuks tõlgendada. Puuduvad KrMS §-s 338 toodud kohtuotsuse apellatsiooni korras tühistamise alused.
  44. Vastuseks kaitsja väidetele ringkonnakohus märgib järgmist.
  45. Kaitsja leiab, et kannatanu ütlused on mõlema episoodi osas mitteusaldusväärsed ning maakohus alusetult rajas neile tuginedes süüdimõistva otsuse. Ka muud tõendid ei anna süüdimõistmiseks alust. Tegelikult on süüdistatava ütlused, et tema pole kannatanut kummaski episoodis löönud, usaldusväärsed ning neist tuleb lähtuda.
  46. Ringkonnakohus kaitsja väidetega ei nõustu. Ringkonnakohus rõhutab, et V. Špalovit ei mõistetud süüdi mitte ainult kannatanu ütluste alusel, vaid neid kinnitasid ka meditsiinilised dokumendid, kõned Häirekeskusesse ja teise episoodi osas tunnistaja V.A. i ütlused.
  47. Kaitsja leiab 25.07.2017 episoodis, et kuna kannatanu on olnud kiirabi pidev patsient seoses alkoholijoobest tulenevate kukkumistega ja tal esinevad tasakaaluhäired, siis võis ta ka sel 5 päeval kaupluse uksel kukkuda, nagu seda väidab V. Špalov.
  48. Ringkonnakohus selle väitega ei nõustu. Kannatanu on andnud ütlusi (lk 40 pöördel-41), et 25.07.2017 õhtul oli ta kaupluses, kus V. Špalov võttis tal rinnust kinni ja tassis õue, kus lõi teda rusikaga vastu silma ja kõrvu, nõudes tagasi auto müügist saadud raha. Kannatanul oli valus ja pärast pea valutas nädal aega. Kannatanu helistas koheselt Häirekeskusesse ja teatas, et V. Špalov lõi teda rusikaga pähe ning ta tunneb ennast halvasti (tõendite kd lk 6-14). Ringkonnakohus peab kannatanu ütlusi usaldusväärseteks, sest pole mingit alust arvata, et ta tegi Häirekeskusesse valekõne, öeldes nimeliselt, kes teda lõi. Kannatanu ütlustega on ümber lükatud V. Špalovi väide, et tema aitas kannatanul kauplusest välja kõndida ning kannatanu komistas uksel ja kukkus (lk 47 pöördel).
  49. Kaitsja leiab 09.08.2017 episoodis, et kuna kannatanu on olnud kiirabi pidev patsient seoses alkoholijoobest tulenevate kukkumistega ja tal esinevad tasakaaluhäired, siis võis ta 09.08.2017 avastatud tervisekahjustused, sh ribimurd, saada varem kukkumiste tagajärjel. Telefon, millelt helistati Häirekeskusesse, ei olnud kannatanu kasutuses ja kõnes ei mainitud ka tema nime. Kaitsja arvates telefonikõne pole antud juhul usaldusväärne tõend, nagu seda ei ole ka tunnistaja V.A. i ütlused, sest ta ei tea, millal kannatanut löödi ning seetõttu võis ta näha mingit muud rünnakut kannatanu vastu.
  50. Ringkonnakohus nende väidetega ei nõustu. Kannatanu on andnud ütlusi (lk 41 pöördel-44), et 09.08.2017 hommikul ta oli kaupluse juures, kus V. Špalov lõi teda rusikaga näkku ja ta kukkus maha. Seejärel V. Špalov oli põlvede ja istmikuga tema peal ning üritas avada jopet, et selle taskust raha leida. Rünnaku tagajärjel kannatanul oli näos marrastus ja verevalum, üks ribi ja parema käe sõrm olid katki. Kannatanu kinnitas (lk 42), et tal oli mitu telefoni, sh ka nr 56153657, millelt tehti kõne Häirekeskusesse, et V. Špalov peksis kannatanut ning tal on laubal veri, silma all on sinikas, kõrv valutab ja sõrm on katki (vt ka tõendite kd lk 16-23). Patsiendikaardist nähtuvalt tuvastati kannatanul 09.08.2017 roidemurd, vasakul silma all ja põse piirkonnas hematoom, parema käe III sõrmel marrastused (tõendite kd lk 3-5).
  51. Tunnistaja V.A. on andnud ütlusi (lk 45-45 pöördel), et ta nägi, kuidas ühel suvel mingi mees kaupluse juures peksis rusikatega tema poega (kannatanut). Siis tuli politsei, kes kutsus välja ka kiirabi. Pärast poeg rääkis, et see mees tahtis temalt auto müügi raha tagasi.
  52. Ringkonnakohus leiab, et kuigi tunnistaja V.A. ei oska nimetada peksmise aega, ei tähenda see, et ta võis näha mingit muud rünnakut kannatanu vastu. Tuleb arvestada, et tunnistaja on eakas inimene (sünd 1930), sündmus oli 09.08.2017, kohtus ülekuulamine 06.11.2019 – seega tuleb arvestada ajafaktorit. Samas V. Špalov on kinnitanud, et 09.08.2017 tuli tema auto juurde, kus ta kannatanuga vestles, viimase isa ehk tunnistaja V.A. , kes küsis, mis toimub ning ta vastas, et räägime omavahel (lk 48).
  53. Maakohtu hinnangul ei ole põhjendatud kaitsja kahtlus, et ribimurru võis kannatanu saada juba enne 09.08.
  54. Kannatanu avaldas kiirabile, et sai õues peksa, s.o lööke vastu vasakut kõrva, pead ja rindkeret. Kuigi kiirabi märkis, et ribid on terved, nähtub patsiendikaardist siiski, et kell 09.48 tuli A.A. ise EMO-sse ja kurtis valu roietes, peavalu ja et vasak kõrv on lukus. A.A. il diagnoositi roiete murd. Ei ole eluliselt usutav, et kannatanu murdis roided juba eelnevalt ja ei märganud seda, avastades selle alles 09.08.2017 EMO-s. Kaitsja poolt maakohtule esitatud 12.08.2017, 15.08.2017 ja 24.08.2017 kiirabikaardid kinnitavad, et kannatanul oli
  55. a suvel probleeme alkoholi tarvitamisega ja ta oli sage kiirabisse helistaja, kuid eeltoodu ei tähenda, et ta oleks toodud kehavigastused ise kuskil kukkudes saanud, süüdistades selles nüüd V. Špalovit.
  56. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et pole mingeid andmeid, et ribimurru võis kannatanu saada juba enne 09.08.
  57. Kannatanu on öelnud, et enne kui V. Špalov surus talle põlvedega rindu, oli tal tervise seisund väga hea ning „ribi murdis vist siis, kui oli minu peal“ (lk 42-42 pöördel ja 43 pöördel). 6
  58. Ringkonnakohus peab kannatanu ütlusi ka selles episoodis usaldusväärseteks, sest neid kinnitavad Häirekeskusesse tehtud kõne, patsiendikaart ja tunnistaja V.A. i ütlused. Kannatanu ütlustega on ümber lükatud V. Špalovi väide, et tema tahtis kannatanut oma autosse aidata, lükates teda. Kannatanu ei tahtnud autosse minna, proovis V. Špalovit eemale lükata, kuid kukkus käpuli maha. Püsti tõustes oli tal sõrm verine. Tema kannatanut ei löönud, ei istunud talle peale ega surunud põlvedega (lk 48).
  59. Kõiki tõendeid kogumis hinnates ringkonnakohus leiab, et V. Špalovile esitatud süüdistus on tõendatud ning pole alust teda õigeks mõista. Seetõttu pole alust ka tsiviilhagi jätta läbi vaatamata ega menetluskulusid jätta riigi kanda.
  60. Eeltoodu alusel ja juhindudes KrMS § 337 lg 1 p-st 1, jätab Tartu Ringkonnakohus Viru Maakohtu 20.11.2019 otsuse muutmata ja apellatsiooni rahuldamata.
  61. Kaitsja vandeadvokaat R. Sprengk on esitanud taotluse hüvitada apellatsiooni koostamise eest kokku 2 tunni ulatuses 129,60 eurot (sealhulgas käibemaks 21,60 eurot). Ringkonnakohus peab kaitsjatasu nõuet 129,60 euro ulatuses põhjendatuks ja rahuldab justiitsministri 26.07.2016 määrusega nr 16 kinnitatud riigi õigusabi osutamise eest makstava tasu arvestamise aluste ja maksmise korra alusel kaitsja taotluse. KrMS § 185 lg 2 esimesest lausest tulenevalt jääb menetluskulu summas 129,60 eurot V. Špalovi kanda, kuna apellatsioonimenetluses tehakse KrMS § 337 lg 1 p 1 nimetatud lahend. (allkirjastatud digitaalselt) Mati Kartau Maarika Kuusk 7 Tiit Lõhmus

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.